Veondus (0)

Veondus
 Veondus
Veondus e. transport on majandusharu , mis tegeleb inimeste ja 
kaupade veoga.
Eestis on esindatud kõik peamised veonduse liigid:  raudtee -, 
maantee -, mere-, jõe-, õhu- ja  torutransport .
Raudteetransport 
Raudteed kasutatakse tänapäeval Eestis peamiselt 
kaubavedudeks, kuid ka reisijateveoks. Reisijatevedu  on kõige 
sagedam Tallinna lähedal.
Sai Eestis alguse 1870. aastal.
Esimene raudteeliin oli Peterburi-Tallinn-Paldiski.
Eesti raudteede kogupikkus on 960 km, sellest 130 km on 
elektrifitseeritud.
Raudteetransport on kiire ja odav, kui sellega veetakse kaupa 
kaugete  vahemaade  taha.
Eestis on majanduslikult kasulik vedada vaid metsa- ja 
ehitusmaterjale ning põlevkivi.
Peamised Eesti raudteed
Muutke teksti  laade
Teine tase
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
●
Viies tase
Maanteetransport
Maanteetransport on reisijate või kauba transportimine teedel.
Sobib lühemate vedude puhuks, sest  laadimine  käib kähku ja auto 
sõidukiirus on suur. Vedu ise on kallis.
Eesti  maantee  kogupikkus on u 50 000 km, millest kõvakattega 
on u 10 000 km.
Auto on suur keskkonna saastaja, sest selle  heitgaasid on 
mürgised. Autode suure hulga tõttu on maanteed jäänud kitsaks , 
teekate kulub kiiresti ja linnades on probleeme parkimisega.
Eesti maanteed
Muutke teksti  laade
Teine tase
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
●
Viies tase
Meretransport
Meretransport on olnud suurim kauba vedaja läbi teadaoleva 
ajaloo. Ta kõige odavam kuid aeglaseim kauba transportimisviis.
Suurimad kulutused lähevad sadamate ehitamisele ja mereteede 
märgistamiseks ning süvendamiseks.
Kasutatakse eelkõige odavate ja suurtes  kogustes  veetavate 
kaupade edasitoimetamiseks.
Eesti majandusgeograafiline asend Venemaa ja Lääne-Euroopa 
vahel soosib meretranspordi arengut.
Transiit e. läbivedu
Kauba või reisijate vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi.
Eesti veonduses on oluline Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline 
transiitkaubandus.
Jõetransport
Kasutatakse Eestis vähe, sest laevatatavaid siseveeteid on vähe ja 
needki  on lühikesed ning madalad.
Ainukesed laevatatavad on ainult Emajõgi, Peipsi  ja Võrtsjärv, 
osaliselt Narva jõgi ja paar km Pärnu jõe alamjooksu
Kasutatakse vaid  kruusa , liiva ja lõbusõitu tegevate inimeste 
jaoks.
Õhutransport
Õhutransport on inimeste ja kaupade vedu lennukite ja 
helikopteritega.
See on kõige kiirem pikamaatranspordi vahend kosmoselaeva 
järel.
Eestist on võimalik ümberistumistega  lennata  kõikjale maailmas.
Eesti suurim lennundusettevõte on Estonian Air.
Torutransport
 Esimene gaasijuhe ehitati Eestis 1948. aastal.
Torutransport on kaubavedu läbi toru. 
Kasutatakse maagaasi importimiseks Venemaalt Eestisse.
Transportida saab vaid vedelikke ja  gaase .
Torujuhtme  trassid on praktiliselt  piiramatud , kuna neid saab 
paigaldada nii maa peale kui ka vee alla.
Maagaas Eestis
Veoskäive
Veosekäive iseloomustab kaupade  veol  tehtud töö mahtu, mida 
mõõdetakse tonnkilomeetrites.
Ühele tonnkilomeetrile vastab ühe tonni kaupade vedu ühe 
kilomeetri kaugusele
Sõitjakäive
Sõitjakäive iseloomustab sõitjate veol tehtud töö mahtu, mida 
mõõdetakse sõitjakilomeetrites. 
Ühele sõitjakilomeetrile vastab ühe sõitja vedu ühe kilomeetri 
kaugusele.

Document Outline

• Slide 1
•  Veondus
• Raudteetransport 
• Peamised Eesti raudteed
• Maanteetransport
• Eesti maanteed
• Meretransport
• Transiit e. läbivedu
• Jõetransport
• Õhutransport
• Torutransport
• Maagaas Eestis
• Veoskäive
• Sõitjakäive