Elu allpool veepiiri (1)

Puurmani Gümnaasium
Elu allpool veepiiri
Referaadi koostaja :Kekorainen Rauno
Juhendaja :Andres Juur
Klass:10 klass
Puurmani 2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
Loomad 4
Linnud 4
Kalad 4
Veetaimed ja nende liigitamine 5
Veereostused 6
Veereostuse mõju kaladele 6
Veereostuse mõju taimedele 6
Veereostuse allikad, põhjused 6
Orgaanilisi aineid 7
Anorgaanilisi aineid 7
Kokkuvõte 7
Viited 8

Sissejuhatus

Antud teema sai valitud seepärast, et sellest ei ole just mitte kõige keerulisem natukene uurimust teha. Veealune maailm on tegelikult vägagi ilus, millest paljud ei saa kahjuks aru. Eesti tingimused ei ole küll väga ideaalsed selle jaoks kuid ajab asja ära ja midagi kurta ka ei ole. Siinmail ei ole just kõige puhtamad veed järvedes, kuid kuna veekogu sügavused ei ole just kõige suuremad, siis saab ideaalselt asja ära ajada. Veel on sellisteks situatsioonideks ideaalsed kohad Äntu sinijärved. Veealune maailm on väga kaunis, sest seal on ilus taimestik ja erinevate kujudega ja värvustega kalad ringi ujumas. Küll aga ei ole just igal pool sellised tingimused sest ka väga palju on vereostusi, mida esineb järvedes mootorpaatidega sõites, kui ka suurte laevadega ja naftatankeritega Läänemeres sõites.
Ma tahaksin oma referaadis hakata lähemalt rääkida veereostusest, väikene kalade süstemaatiline nimekiri, kes eestis elutsevad, kalade iseloomustus,nii veealused kui ka veepealsed loomad ja natukene ka veetaimestikku.

Loomad

Linnud

Eestis elab 328 liiki linde. Need jaotuvad 20 erineva seltsi 63 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud värvuliste selts 128 liigiga . Erinevatest lindude rühmadest saate ülevaate
Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, kes on iseloomulik meie arvukatele maa-asulatele. Siiski ei ole ta arvukaim pesitseja. Kõige tavalisemad on hoopis puistutes elavad metsvint (2...3 miljonit paari) ja salu - lehelind (1...2 miljonit) paari. Suurematest lindudest on enimlevinud naerukajakas (kuni 100 tuhat paari) ja sinikael -part (30 tuhat paari). Röövlindudest võib kõige sagedamini kohata hiireviud (pesitseb 2...3 tuhat paari). Mandri-Eesti külades on arvukas valge-toonekurg (2 tuhat pesitsevat paari).
Eesti asub mitmete lindude rändeteedel. Seetõttu võib sügisel ja kevadel Lääne-Eesti rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid aule (mitu miljonit isendit), sinikael- parte , valgepõsk-laglesid ja rabahanesid (üle 100 tuhande). Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgataLinde võib Eestis kohata kõikjal: nii asulates kui ka inimtühjades rabades, nii lagedal mererannikul kui ka tihedas põlismetsas.Ligikaudu pooled Eesti lindudest on seotud puistutega. Sealne linnustik koosneb suures osas värvulistest. Arvukamad on nende hulgasmetsvint, salu- lehe ja väike lehelind punarind metskiur aed- ja mustpea põõsalind.Metsalindude suur osatähtusus tuleneb asjaolust, et üle 40 % Eesti pindalast on kaetud metsaga. Veekogude ja nende kaldaaladega on seotud umbes viiendik meie linnuliikidest. Eesti pikk ja liigestatud rannajoon pakub soodsaid pesitsus - ja toitumistingimusi paljudele lindudele. Mererannikul, -saartel ja laidudel on arvukaimad kurvitsalised naerukajakas,hõbekajakas, kalakajakas, randtiir ,punajalg-tilder

Kalad

Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces)
Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni.
Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse töönduslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka reaktsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides.i

Veetaimed ja nende liigitamine

Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, kes on kohastunud eluks vees ja veepinnal Kuna elamine vajab mitmeid spetsiifilisi kohastumisi siis suudavad paljud veetaimed edukalt kasvada ainult vees (veekeskkonnas) või alaliselt liigniiskes pinnases.
Veetaimede seas on nii alamaid-taimi(näiteks verikaid) kui ka kõrgemaid taimi.
Veetaimede hulgas on mitmeid, mis levivad võõrliikidena Mitmed neist paljunevad vegetatiivselt varretükikeste kaudu. Eestis on näiteks selline võõrliik Kanada esikatk.

ujutaimed ehk lemniidid

veesisesed taimed(sünonüümid: submerssed, sukeltaimed)

põhjataime isoetiidid(tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunult)

samblad

mändvetikad

elodeiidid

nõrgalt juurdunud ehk tserattofilüüdid

ujulehtedega (ujulehised) taimed ehk nümfeiidid 4. kaldaveetaimed ehk feloüüdid Lisaks eelmainituile on ka amfiibsei taimi ( nt ristlemmel (Lemna trisulca), kes võivad sõltuvalt tingimustelt kasvuvormi muuta.

Veereostused

Veereostuse mõju kaladele

Suurbritannia teadlased uurisid jõevee reostuse mõjul kaladega toimuvaid muutusi ja leidsid uusi tõendeid selle kohta, et veereostus võib olla süüdi ka üha suurenevates kalade sigimisvõime kaotamises. Mõndasid neist kemikaalidest leidub ravimites ning põllumajanduses kasutatavates pestitsiidides. Uurimus viitab võimalusele, et kui need ained satuvad kanalisatsiooni, võivad nad olla suurel määral vastutavad selle eest, et isased kalad muutuvad «naiselikumaks». Üks reaalne näide on selle koha kui Jägla jõgi reostus eelmisel asta kemikaalidega ning suri hulgaliselt kalu ning taimi

Veereostuse mõju taimedele

Hapestumine on üks suuremaid keskkonnaprobleeme. Selle tagajärjel hukkub kuni 20% veetaimestikust ning kalastikust. Taimed hukkuvad ka igasuguse saaste vette sattumisel nagu näiteks kevadiste suurvetega põllumaadel, kuhu on väetist kuhjatud tonnidega või kalameeste poolt, kes kalal olles loobivad prügi ning rämpsu vette, prügikasti või selleks ettenähtud kohta panemiseks. .

Veereostuse allikad, põhjused

Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt).
Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked , veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks.
Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega.
Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete – mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt – jõudmine veekokku.
Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist.
Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt.
pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub .
Järgnevas loetelus mõningas punktid, kuidas on veel võimalik veekogudel saastuda:

tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette

halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette

pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi

pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte

tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi ( soojussaaste ) või keemilised ühendid

happevihmad , mis sisaldavad vääveldioksiide

naftareostus .
On ka veel väiksemad põhjused:

• Orgaanilisi aineid

insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid

bakterid , mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest

toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid

puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus

lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud

Anorgaanilisi aineid

raskmetallid

happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest)

keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses

väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega

muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt

Kokkuvõte

Kalad on üsnagi lai mõiste ja kõik temaga seotud: taimestik, linnud reostused jne mõjutavad teda nii üht kui ka kuidagi teistmoodi. Selle teema kohta annab väga paljugi huvitavat infot otsida, mida argi-inimene ei pruugigi teada.“Elu kui allpool veepiiri“ teema on suhteliselt lihtne mulle, kui kalamehele, kes ise ka harrastab seda tegevust.

Viited

Kala nimegaError: Reference source not found võib kasvada tõsiseks monstrumiks.
i Kalad-Vikipeedia vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Kalad , 21.04.10
8