Globaalsed probleemid (0)

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium

Anneli Mihkelson
9. Klass
Pärnu 2009
Energiaprobleemid
Elu maal sõltub Päikeseenergiast. Taimed seovad fotosünteesiprotsessis Päikeselt kiigatavat energiat, loomad kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe.
Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve . Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad . Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese-, tuule-, vee-, lainetuse - ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab ( nafta , süsi, turvas , uraan jne). Globaalses mastaabis on energiaprobleem kasvamas, kuna viimase sajakonna aasta jooksul on inimkond oma suurenevate vajaduste tarbeks kiiresti ära kasutamas taastumatute energiaallikate varusid.
Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine , vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Nafta ja kivisüsi on kahtlemata kõige levinumad energiaallikad tänapäeval. Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri saasteaineid : lämmastikoksiide, vääveloksiide, süsivesinikke ning tahma. Need ained mõjutavad happevihmade teket, seeläbi maapinna ja veekogude hapestumist aga ka näiteks veekogude autrofeerumist. Globaalses mõttes antakse suur panus kasvuhooneefekti süvenemisele.
Maailmas oodatakse jätkuvat energiavajaduse kasvu vähemalt 1% aastas. Suuremat kasvu on oodata arengumaadelt. Tänasel päeval kasutab 25% maailma rikkamatest inimestest ligi 2/3 kogu tarbitavast energiast ning ülejäänud 75% Maa populatsioonist vaid 1/3.
Et säilitada energiaallikate olemasolu ka järeltulevatele põlvkondadele, mõeldakse rohkem taastuvate energiaallikate (hüdroenergia, biokütused, tuule- ja päikeseenergia) kasutuselevõtule. Eelkõige mõeldakse võimalustele paremini ära kasutada Päikeselt langevat kiirgusenergiat. Lisaks juba tuntud taastuvatele energiaallikatele otsitakse energia tootmiseks ka uusi võimalusi, milliste väljaarendamine on tihti (näiteks termotuumaprotsesside puhul) äärmiselt kulukas .


Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt).
Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked , veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks.
Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega.
Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete – mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt – jõudmine veekokku.
Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist.
Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine,
vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt.

Vee reostuse allikad:

• tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette
  
• halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette
  
• pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi
  
• pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte
  
• tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi ( soojussaaste ) või keemilised ühendid
  
• happevihmad , mis sisaldavad vääveldioksiide
  naftareostus
  

Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid.

Orgaanilisi aineid

• insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid
  
• bakterid , mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest
  
• toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid
  
• puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus
  
• lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud
  

Anorgaanilisi aineid

• raskmetallid
  
• happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest)
  
• keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses
  
• väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid ), mis on tekkinud põllumajandustegevusega
  
• muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt
  

Kasutatud kirjandus:
www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php? artk =1
et.wikipedia.org/wiki/Vee_reostumine
www.google./images