Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Referaat Kurelised (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis loovad ainult ühes suunas kulgeva õhuvoolu. Miks see nii oluline on ?
 
Säutsu twitteris

TALLINNA ÜLIKOOL
Kasvatusteaduste Instituut
Klassiõpetaja (kõrvalerialaga)
EKL – 2kõ kaugõpe




KURELISED
Referaat






Autor: Ulvi Klemmer. ”27.” mai 2010. a
Juhendaja : Triin Tõrv “….” …….2008. a



Tallinn 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
1. KÕRGEMATE TAKSONITE ISELOOMUSTUS 2
1.1. Hõimkond 2
2. KURELISED 2
2.1. Levik maailmas 2
2.2. Iseloomulikud tunnused 2
2.3. Anatoomia 2
2.4. Füsioloogia 2
2.5. Eluviis 2
2.6. Esindajad Eestis 2
3. KOKKUVÕTE 2
KASUTATUD KIRJANDUS 2








SISSEJUHATUS
Kui minu käest küsida, missugune loom ma sooviks olla, vastaksin tavaliselt pikalt mõtlemata: lind. Küllap on see nii sellepärast, et lennuvõime annab mingi erilise vabaduse ja jõu tunde, mida meil lennuvõimetuina pole. Lindude puhul on tegu uue arengutasandiga, sest nad on püsisoojased ehk soojaverelised loomad.
Viimased evolutsioonialased uurimistööd on näidanud, et linnud kujutavad endast tänapäevani ulatuvat dinosauruste haru. Linnud on tugevasti spetsialiseerunud loomad, kelle luustik on oluliselt muutunud: soomused on asendunud sulgedega ja esijäsemetest on saanud tiivad. Tõenäoliselt soodustas looduslik valik ka nende isendite eelistamise, kellel oli kujunenud aju ja sensoorsed organid .
Enamasti on nad varustatud ajuga, neil on hästi arenenud meeleelundid koos muust närvisüsteemist eristunud ajuga selgmise närvi esiotsas .
Esimesed tõendid: fossiilsed leiud kambriumis: süstikkalalaadsete leiud üle 550 miljoni aasta vanad, s.o. 50 milj. aastat vanemad kui teadaolevad selgroogsed . Leiud on mittetäielikud ja seepärast raske täpset evolutsioonilist arengut nende abil tõestada. Enamus uurijaid arvab , et selgroogsete eellased olid toitumisviisilt filtreerijad, neil oli olemas kõik 4 keelikloomade omadust. Kaasaegsed süstikkalad on tõenäoliselt evolutsioonilise arengu kõrvalharu, selgroogsete eellased ilmselt sarnanesid rohkem mantelloomadele, eeskätt nende vabalt ujuvatele planktonilistele vastsetele. Tõenäoliselt oli selgroogsete eellastele väga olulise tähtsusega nähtus, mis arenes kambriumi perioodis : mantelloomade vastsed saavutasid suguküpsuse varases arengus, enne kui jõudsid moondelises arengus täiskasvanu staadiumi. Kui reproduktiivsed vastsed olid väga edukad, siis looduslik valik hakkas elimineerima moonde hilisemaid staadiume, valdavaks jäi ainult vastsestaadium. See sarnaneb väga paljus selgroogsete arengule. Ka mõned kaasaegsed mantelloomad eksisteerivad ainult vabalt-ujuvate vastsetena. Vastsesarnastel staadiumidel võivad olla arenenud lihased ja sabaosa skelett , mis võimaldavad neil aktiivsemalt toitu hankida. Aktiivsemalt toituvad loomad suudavad orienteeruda ruumis ja vältida kiskjaid . Vertebrata - selgroogsed.
1. KÕRGEMATE TAKSONITE ISELOOMUSTUS
1.1. Hõimkond
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud .
Nende ühine tunnus on see, et mõnel eluetapil on neil seljakeelik , selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem, lõpusepilud, saba, mis ulatub päraku taha, ja lihaste kimbud ümber keha.
Keelikloomade hõimkond jaguneb kolmeks alamhõimkonnaks: mantelloomad, süstikkalad ja selgroogsed, neist 2 ei oma selgroogu, kuid neil on selgroogsetega teisi ühiseid jooni.
Keelikloomadel on olulisi sarnaseid jooni varases embrüonaalses arengus, nad paigutatakse teissuguste hulka koos okasnahksetega. Keelikloomad varieeruvad oma välimuselt ja omadustelt, kuid on 4 anatoomilist iseärasust, mis tõestavad, et fülogeneetiliselt on nad sarnased.
Notochord - keelik (noton = selg, chorde = keelik). Kõigil keelikloomade embrüodel on olemas keelik, see on pikisuunaline , painduv ridvakujuline moodustis seedeelundkonna ja närviväädi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Referaat Kurelised #1 Referaat Kurelised #2 Referaat Kurelised #3 Referaat Kurelised #4 Referaat Kurelised #5 Referaat Kurelised #6 Referaat Kurelised #7 Referaat Kurelised #8 Referaat Kurelised #9 Referaat Kurelised #10 Referaat Kurelised #11 Referaat Kurelised #12 Referaat Kurelised #13 Referaat Kurelised #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor uklemmer Õppematerjali autor

Lisainfo

Eluslooduse referaat kurelistest.
kureliste hõimkond , levik , tunnused füsioloogia , anatoomia , eluviis , kurelised

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
doc
Referaat kärplased
8
odt
Referaat kõrbest
34
docx
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine
46
doc
Erizooloogia lühikonspekt
11
doc
Eesti selgroogsed
84
docx
ELUSLOODUS
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
25
docx
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun