09.04. M.K. 3. Biokatalüüs 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine · Töö teoreetilised alused Töö eesmärk oli määrata invertaasi aktiivsus. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhines sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Kasutasin kvantitatiivset meetodit tiitrimist. Antud töös leidis kasutamist nn kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiv sisaldas vask(II)-triloon B kompleksi ja oli tugevalt aluselise reaktsiooniga. Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud taandavate suhkrutega proovi viisin komplekslahusesse. Seal olev vask(II)-triloon B kompleks laguneb reaktsioonil suhrutega ning lahusesse jääb vaba triloon B.
Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib beeta, D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni vastavalt skeemile: , D - fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisel uuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisel reaktsioonisegus. Vastavatalt toodud skeemile leiab invertaasi toimel aset sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon. Tekkinud reaktsiooniproduktide, glükoosi ja fruktoosi, koguse kindlaks tegemiseks kasutatakse antud töös kompleksomeetrilist meetodit, kus põhiliseks reaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Hüdrolüüsisegust võetud, taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega
invertaasi ensüümireaktsiooni. Peale invertaasi reaktsiooni on reaktsioonisegus taandavad suhkrud. Segu viiakse komplekslahusesse, kompleksis sisalduv Cu(II) taandub sukrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B, mille kogus määratakse tiitrimise teel kasutades 0,02M vasksulfaadi lahust
Sahharoos, mida kasutatakse reeglina invertaasi preparaatide aktiivsuse määramisel substraadina, on looduses levinuim -D-fruktofuranosiid, millest peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel hüdrolüüsudes tekivad -D-fruktoos ja -D-glükoos: Invertaasi aktiivsust määratakse sahharoosi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Saadud produktide koguse kindlaks määramiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks tugevalt aluseline lahus, kus on vask(II)-triloon B kompleks. Tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile muudab ta invertaasi, mille pH opt=4,8, inaktiivseks ja lõpetab ensüümireaktsiooni. Samas tagab ta ka taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi.
Sahharoosi hüdrolüüsi produktideks on β-D-fruktoos ja α-D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed, mesilased. Inimese jaoks on invertaas oluline peensoole limaskesta rakkude poolt toodetav seedeensüüm, sest selle toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Sahharoosi kasutatakse ka invertaasi aktiivsuse määramisel, mis põhineb sahharoosi hüdrolüüsil vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise
Sahharoosi hüdrolüüsi produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi toodavad pärmid, hallitusseened, paljud taimed, mesilased. Inimese jaoks on invertaas oluline peensoole limaskesta rakkude poolt toodetav seedeensüüm, sest selle toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Sahharoosi kasutatakse ka invertaasi aktiivsuse määramisel, mis põhineb sahharoosi hüdrolüüsil vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO 4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab
Looduses levinuim -D-fruktofuranosiid on sahharoos, tema hüdrolüüsiproduktideks on -D- fruktoos ja -D-glükoos. Sahharoos hüdrolüüsub invertaasi toimel vastavalt reaktsioonivõrrandile: Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Tekkinud reaktsiooniproduktide (glükoosi ja fruktoosi) kindlakstegemiseks kasutatakse nn kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Kompleks moodustub CuSO4 ja triloon B ekvimoraalsete hulkade ühendamisel. Kuna invertaasi toimeks on optimaalne happeline keskkond, siis toimub reaktsiooniproduktide määramiseks vajalik leeliseline komplekslahus
Hüdrolüüsi produktideks on -D- fruktoos ja -D-glükoos. · Invertaas on väga oluline inimese seedeensüüm. Saharoos hüdrolüüsib peensoole limaskesta rakkude poolt doodetava invertasi toimel. · Invertaasi aktiivsuse määramise meetod sahharoosi(mittetaandav suhkur) hüdrolüüsi uuritava invertaasipreparaadi timel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. · Hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide koguse kindlakstegemiseks kasutatakse erinevaid meetodid. Meie töös me kasutame kompleksomeetrilist meetod. Põhireaktiiviks on aluseline lahus , mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleks. Reaktiiv täidab 2 rolli: 1) tänu aluselisele keskonnale inaktiveerib ta invertaasi, 2) tagab taandavate suhkrute määramiseks vajalikuleeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi
viiakse komplekslahusesse. Keemisel taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)- ks ja Cu2O eraldub punaka sademena. Keetmisel toimuv reaktsioon: Tiitrimisel määratakse vabanenud triloon B kogus, kasutades 0,02M vasksulfaadi lahust, tekib uuesti kompleks, mida näeb lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimisel toimuv reaktsioon: Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi koguse järgi leitakse kalibreerimisgraafikult taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus avaldatakse vedela ensüümipreparaadi korral mikrokatalites ensüümilahuse 1 ml kohta (kat/ml). 2. Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine (vedelast ensüümipreparaadist) Lahustina kasutatakse atsetaatpuhvrit, mille pH = 4,8. Juhendaja etteantud andmetel tuli töölahust valmistada 5 ml, ehk teha vedelast invertiinist 50-kordne lahjendus. Automaatpipeti abil võtsin 100l invertiini ning lisasin 5-ml kriipsuni atsetaatpuhvrit
produktidena tekivad ,D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produktseerivad pärmid, hallitusseened, mitmed taimed ja mesilased. Invertaas on oluline seedeensüüm, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Invertaasi toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2Co3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna
Sahharoos on looduses levinuim β-D-fruktofuranosiid, mis hüdrolüüsil annab β-D-fruktoosi ja α-D-glükoosi. Sahharoos hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel vastavalt: Invertaasi aktiivsuse määramiseks kasutatakse sageli substraadina sahharoosi. Aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanevate suhkrute ( glükoosi ja fruktoosi) summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Sahharoos on teatavasti mittetaandav disahhariid, glükoos ja fruktoos aga taandavad monosahhariidid. Antud töös kasutasin glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kompleksomeetrlist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldas vask (II)-triloon-B kompleksi. Komplekslahus täidab aktiivsuse määramisel kaht rolli: 1. Tänu aluselisele reaktsioonile toimib ta invertaasile, mille pH opt = 4,8,
Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed ja mesilased. Inimese jaoks on invertaas oluline seedeensüüm. Sahharoos hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel vastavalt reaktsioonivõrrandile: Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi a fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks viiakse kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid, komplekslahusesse (triloon B). Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub , mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena. Lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Keetmisel toimub reaktsioon:
hüdrolüüüsi reaktsiooni produktidena tekivad ,D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produktseerivad pärmid, hallitusseened, mitmed taimed ja mesilased. Invertaas on oluline seedeensüüm, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Invertaasi toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2Co3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab
paljud taimed, mesilased. Inimese jaoks on see oluline seedeensüüm. Sahharoos hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaasi preparaatide aktiivsuse määramisel kasutatakse reeglina substraadina sahharoosi. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks võib kasutada mitmeid meetodeid. Selles töös kasutan komleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. See valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja etüleendiamiintetraäädikhappe dinaatriumi soola
INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Töö eesmärk Töö eesmärk oli määrata invertaasi preparaadi aktiivsus, kasutades substraadina sahharoosi. Kasutasin meetodit, kus toimus tänu invertaasi preparaadile sahharoosi hüdrolüüs. Et teada saada invertaasi aktiivsust, määrasin hüdrolüüsi produktide fruktoosi ja glükoosi kontsentratsioonid reaktsioonisegus. Fruktoosi ja glükoosi kontsentratsioonid määrasin triloon B koguse abil, mille sain teada tiitrimisel. 1.2 Teooria Invertaas ehk D fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas ehk - fruktofuranosidaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside ehk glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O- glükosiidsidemete hüdrolüüsi vastavalt skeemile: O glükosiidside Glükosidaas
Inimese jaoks on invertaas oluline seedeensüüm (sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestal). Samuti kasutatakse meie töös substraadina sahharoosi, mille hüdrolüüsiproduktideks on glükoos ja fruktoos. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Töös leiab kasutamist kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon-B kompleksi. Reaktiiv lõpetab ensüümireaktsiooni ja tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub punase sademena eralduv Cu2O. Reaktsioonil vabaneb vaba triloon-B, mille kogus määratakse tiitrimise teel.
peensoole limaskesta rakkude pool t (oluline seedeensüüm!!!) toodetava invertaasi toimel vastavalt reaktsioonivõrrandile: Invertaasi preparaatide aktiivsuse määramisel kasutatakse reeglina substraadina sahharoosi. INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMISE MEETOD: - Põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariiidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel - Vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus Sahharoosi hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide (glükoosi ja fruktoosi) koguse kindlakstegemiseks kasutatavad meetodid: 1. KOMPLEKSOMEETRILINE MEETOD: - Põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus sisaldab vask(II)- triloon B kompleksi:
tahke aine). 2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Al(OH)3 + 3HCl AlCl3 + 3H2O Alumiiniumkloriidi ja naatriumhüdroksiidi lahuse kokkuvalamisel moodustavad alumiiniumioonid ja hüdroksiidioonid valge sültja alumiiniumhüdroksiid sademe : Al3+ + 3OH- Al(OH)3 Aluminotermiaks nimetatakse mittemetallide tööstuslik tootmine vastavate oksiidide reageerimisel alumiiniumiga, reaktsioonisegus tekkiva kõrge temperatuuri tõttu nimetatakse seda nii. Aluminotermilisel reaktsioonil põhineb ja nn. termiitkeevitus. Keevitamisel toimub alumiiniumi ja raudoksiidi segus reaksioon. 2Al + Fe2O3 Al2O3 + 2Fe Alumiiniumi head küljed: · Kergus · Vastupidavus õhuhapniku ning vee suhtes · Hea elektri- ja soojusjuhtivus · Madal hind Alumiiniumi halvad küljed: · Pehmus · Vähene mehhaaniline vastupidavus
hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: -D-fruktofuranosiid + H2O , D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Invertaas on oluliseks seedeensüümiks. Teda produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed ja ka mesilased. Aktiivsuse määramisel on reeglina substraadiks sahharoos kui mittetaandatav suhkur. Selle hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus põhinebki invertaasi aktiivuse määramise meetod. Töö käik · Invertaasi preparaat, mis kaalutakse analüütilisel kaalul, lahjendatakse atsetaatpuhvriga (pH 4,8) 1 : 50. (0,02 ml preparaati ja u 10 ml atsetaatpuhvrit). Loksutatakse hoolikalt ühtlase segu tekkimiseni. · 50 ml katseklaasi pipeteeritakse 25 ml substraati ( 7 % sahharoosi lahus atsetaatpuhvris pH 4,8) ja kaetakse korgiga.
süsivesikutest looduses sahharoosi, mille hüdrolüüsireaktsiooni produktideks on E-D-fruktoos ja α-D-glükoos. Seega kasutatakse enamasti invertaasi preparaatide aktiivsuse määramisel substraadina just sahharoosi. Sahharoos -> glükoos + fruktoos Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määrmaisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse määramiseks võetakse põhireaktiiviks tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Kindlatel ajahetkedel reaktsioonisegust võetud proovid viiakse komplekslahusesse. Keemisel taandub vask ja moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B, mille kogus määratakse tiitrimisega, kasutades 0,02M vasksulfaadi lahust ja indikaatorit mureksiidi.
koguses vaba triloon-B. Järgneb reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades kindlakonsentratsioonilist 0,02M vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus komplekseerub vabanenud triloon-B uuesti Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimiseks kulunud lahuse hulga järgi leitakse varem koostatud kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Töö käik Tegin oma vedela invertaasi preparaadist 40 kordse lahjenduse. 10 ml lahuse kohta 0,25ml invertaasi. Kasutasin automaatpipetti 250 mõõduga, millega viisin mõõdetud invertaasi gradueeritud katseklaasi ja lisasin 10ml märgini puhverlahust. Loksutasin ühtlase konsentratsiooni saamiseks. Lisasin 50ml-sse katseklaasi 25 ml substraati, milleks on 7%-line sahharoosi lahus atsetaatpuhvris pH väärtusega 4,8.
, D fruktofuranoosiide + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, aga ka paljud taimed. Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisele uuuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisele reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüs invertaasi toimel. Glükoosi ja fruktoosi koguse kinladktegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Põhireaktiiv tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II) triloon B konpleksi. Leeliseline komplekslahus toimib invertaasile inaktiveerivalt (kuna invertaasile on vaja happelist keskkonda) ja lõpetab reaktsiooni. Pärast hüdrolüüsireaktsiooni võetakse taandavaid suhkruid ja keedetakse segu komplekslahusega, mille
hüdrolüüsireaktsiooni. Skeem: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinum invertaasi substraat on sahharoos (koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist). Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, ka paljud taimed, inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestas toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivust määratakse sahharoosi ja mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisega, mille põhjustab uuritav ensüümipreparaat. Reaktsioonisegus detekteeritakse vabandenud taandavad monosahhariidid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon invertaasi toimel: Reaktsiooduproduktid detekteeritakse komplektsomeetrilise meetodiga (põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi). Invertaasi toimeks on vajalik happeline keskkond, seega komplekslahus toimub invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni.
pehme, kergesti kriimustatav, reageerib kuumutamisel hapnikuga, veega ei reageeri ka mõõdukal kuumutamisel, hapetega reageerib energiliselt, tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahusest välja. KASUTAMINE: elektrijuhtmed, alumiiniumfoolium, peeglid, peene alumiiniumi pulber hõbevärvi pigmendina, alumiiniumnõusid toidu valmistamisel. Mitmete metallide n. kroomi tööstuslik tootmine põhineb vastavate mettallide oksiidide reageerimisl alumiiniumiga. Reaktsioonisegus tekkiva kõrge temp. tõttu nim. Sellist mettallide saamis viisi aluminotermiaks. Aluminotermilisel reaktsioonil põhineb ka nn. termiitkeevitus (kasut. Raudteerööbaste ühendamisel). Keevitamisel toimub alumiiniumi ja raudoksiidi segus (termiidis) reaktsioon. Alumiiniumoksiid on keemiliselt väga püsiv valge tahke aine. Peeneteralist korundi (korund- kristalne Al oksiid, väga kõva, jäädes kõvaduselt alla siiski teemandile) ehk smirglit kasut. lihvimis-
sahharoos, mis koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed. Inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisel uuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisel reaktsioonisegus. Vastavalt toodud skeemile leiab invertaasi toimel aset sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon. Tekkinud reaktsiooniproduktide (glükoosi ja fruktoosi) kindlakstegemiseks
hüdrolüüsireaktsiooni. Skeem: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinum invertaasi substraat on sahharoos (koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist). Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, ka paljud taimed, inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestas toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivust määratakse sahharoosi ja mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisega, mille põhjustab uuritav ensüümipreparaat. Reaktsioonisegus detekteeritakse vabandenud taandavad monosahhariidid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon invertaasi toimel: Reaktsiooduproduktid detekteeritakse komplektsomeetrilise meetodiga (põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, sisaldab vask(II)- triloon B kompleksi). Invertaasi toimeks on vajalik happeline keskkond, seega komplekslahus toimub invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni.
kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. 1 Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Tiitrimisel toimub reaktsioon: Tiitrimiseks kulunud CuSO4 hulga järgi leitakse taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivus avaldatakse tahke preparaadi korral mikrokatalites 1 g kohta (µkat/g). Töö käik Tahkest ensüümipreparaadist valmistati kontsentratsiooniga 4-5 mg/ml töölahus. Selleks võeti 0,0245 g tahket invertaasi preparaati, mis lahustati 5 ml atsetaatpuhvris, mille ph oli 4,8. 50 ml katseklaasi pipeteeriti 25 ml 7% sahharoosi lahust atsetaatpuhvris (ph 4,8). Katseklaas suleti korgiga ning asetati vesitermostaati 30°C juurde umbes 10 minutiks.
produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoosSahharoos hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel vastavalt reaktsioonivõrrandile: Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Antud töös leiab kasutamist nn kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Nimetatud kompleks valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades (1:1) CuSO4 ja etüleendiamiintetraäädikhappe dinaatriumi soola. Tiitrimisel toimuv reaktsioon on järgmine: Töö käik
hüdrolüüsi: , D fruktofuranoosiide + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, aga ka paljud taimed. Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisele uuuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisele reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüs invertaasi toimel: Glükoosi ja fruktoosi koguse kinladktegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Põhireaktiiv tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II) triloon B kompleksi. Leeliseline komplekslahus toimib invertaasile
produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed, aga ka mesilased. Invertaasi preparaatide aktiivsuse määramisel kasutatakse reeglina substraadina sahharoosi. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüsi küigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse nn kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Nimetatud kompleks valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades (1:1) CuSO4 ja etüleemdiamiintetraäädikhappe dinaatriumi soola (EDTA-Na, tuntud kui triloon B).
algkontsentratsioon 7 mol/dm3. Ainet C reaktsioonisegu alguses ei sisalda. Ajamomendiks t1 on b) Al(OH)3 + HNO3 _____________________________________________ tekkinud reaktsioonisegus keemiline Ioonvõrrand: ___________________________________________________________ tasakaal.
sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid, mille Mr > 10 000, sadestuvad lahusest TKÄ toimel, mis samas ka inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi. Sademe eraldamise järel jäävad lahusesse vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel. Reaktsioonisegus võetud proovides mõõdetakse kindla lainepikkuseda valguskiirguse neelduvust uuritavas lahuses. Ehkki mõõdetav absorptsioon on tingitud kõikidest lahuses olevatest, aromaatset tuuma sisaldavatest aminohapetest, väljendatakse kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus türosiini
vastab lainepikkusel 280 nm optiline tihedus 1 ning ensüümi alglahuse 89 kordse lahjenduse optiline tihedus lainepikkusel 280 nm on 0,059, seega 0,059∗1∗89 −5 mg μg =4,4∗10 =0,044 1∗120000 ml ml C ens∗V ens Arvutan ensüümi kontsentratsiooni igas reaktsioonisegus: E= V reaktsioonisegu Arvutan fosfataasi eriaktiivsuse: selleks leian kõigepealt aktiivsuse aktiivsus=v∗V lõpp ¿ *10-6 ,Vlõpp= segu maht pärast NaOH lisamist, ) ja siis aktiivsus eraktiivsuse (
Invertaas katalüüsib -D- fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Looduses on kõige levinumaks -D-fruktofuranosiidiks sahharoos. Inimesele on see oluline seedeensüüm, invertaasi toimel hüdrolüüsib sahharoos. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi (mittetaandav) hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi (taandavad) summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Lühidalt, oma sõnadega kirjutada, millel baseerub antud katses kompleksomeetriline meetod. Põhireaktiiviks on aluseline lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi, mis toimib invertaasile inaktiveerivalt (see lõpetab ensüümireaktsiooni) ning tagab ka taandavate suhkrute määramiseks vajaliku aluselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi. Hiljem (keetmisel) taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks (suhkrute toimel), Cu 2O
fruktoosist. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed. Inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisel uuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisel reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse Kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Vask(II)-triloon B kompleks täidab vaadeldava meetodi puhul kahesugust rolli: · tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile toimib ta invertaasile, mille pHopt 4,8, inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni.
fruktoosist. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed. Inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisel uuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisel reaktsioonisegus. Vastavalt toodud skeemile leiab invertaasi toimel aset sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon. Tekkinud reaktsiooniproduktide (glükoosi ja fruktoosi) kindlakstegemiseks kasutatakse siin nn kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Kompleks moodustub CuSO4 ja triloon B ekvimoraalsete hulkade ühendamisel. Kuna invertaasi toimeks on optimaalne happeline keskkond, siis toimub
fruktoosimolekulid. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, taimed ja mesilased. Looduses enim levinud β-D-fruktofuranosiid on sahharoos, mis hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaasi meetodi määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarsete kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Viimaste suhkrute kontsentratsiooni määramine tehakse kindlaks kompleksomeetrilisel meetodil, kus põhireaktiiv, mis on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, sisaldab vask(II)- triloon B kompleksi. Kompleks valmistatakse Na 2CO3 lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA-Na –d (etüleen-diamiintetraäädikhappe dinaatriumi sool). Kuna see lahus on tugevalt aluseline ning invertaasi optimaalne
Kasutades 0,02 M vasksulfaadi lahust määratakse vabanenud triloon B koguse tiitrimise teel.Selle käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimisel toimuv reaktsioon: Tiitrimiseks kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi ja kaliibrimissirget kasutades leitakse taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus avaldatakse tahke preparaadi puhul mikrokatalites 1g kohta kat/g. 3 Töö käik Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine Lahustina kasutasin atsetaatpuhvrit pH väärtusega 4,8. Tahke invertaasi preparaadi puhul jääb sobiv ensüümi kontsentratsioon lahuses 1 ja 5 mg/ml vahemikku. Tahke invertaasi oli vaja võtta 2mg/mL, töölahuse ruumala on 5 mL. Kaalusin analüütilistel kaaludel 10 mg invertaasi. Panin invertaasi
· Heterogeenne tasakaal kui tasakaalus osaleb rohkem kui üks faas.
· Millest sõltub/ei sõltu tasakaalukonstant ning mida näitab tasakaalukonstandi väärtus?
· Tasakaalukonstant on iseloomulik konstant, mis oleneb temperatuurist, kuid ei olene
reageerivate ainete kontsentratsioonist.
· Tasakaalukonstanti väärtus näitab kuidas reaktsioon kulgeb:
o K suur väärtus (K>1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus saadused
o K on väike (K<1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus lähteained
· Reaktsiooni suund:
o Kui Q=K, siis süsteem on tasakaalus
o Kui Q
kasulikku tööd. Kui süsteem teeb tööd, siis tema töövõime väheneb, kuni saab tasakaaluolekus võrdseks nulliga. Reaktsioon toimub, kui ΔH<0, ΔS>0, suvaline T ΔH<0, ΔS<0, madal T ΔH<0, ΔS>0, kõrge T 38. Keemilise tasakaalu sõltuvus segu koostisest, rõhust ja temperatuurist. Le Chatelier’ printsiip Tasakaalukonstandi väärtus näitab kuidas reaktsioon kulgeb: K suur väärtus (K>1) = tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus saadused K on väike (K < 1) = tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus lähteained Kui p ja T on const, siis saavad spontaanselt kulgeda vaid need protsessid, mille käigus Gibbsi energia väheneb (ΔGP,T < 0) Kui ΔG saab võrdseks nulliga, siis on süsteem saavutanud tasakaaluoleku ning iseeneslikult sellest enam väljuda ei saa. Kui temperatuuri ei ole konstant, siis saab otsustada reaktsiooni suuna üle reaktsiooni entalpiamuudu
segu kuumutamisel temperatuuril 1300 C 1450 C. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2 ning paakumisel tekivad CaO ja savi (alumosilikaadi) reageerimisel kaltsiumsilikaadid ligikaudse valemiga 3CaO * SiO2. Kui saadud kõva paakunud klinker jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti (tundide jooksul), sest tekivad kaltsiumi hüdraatsilikaadid. Reaktsioon kulgeb umbes nii: 3CaO * SiO2 + H2O -> 3CaO * SiO2 * H2O . Kuna kõvastumisreagent (vesi) on otse reaktsioonisegus, toimub kõvastumine palju kiiremini kui lubja puhul. See ongi üheks põhjuseks, miks tsement on aastatuhandeid kasutusel olnud auväärse sideaine lubja müüritöödelt peaaegu täielikult välja tõrjunud. Lubi ei sobiks tänapäeva ehitustempoga: päeva jooksul saab müüriks paika panna ainult mõne ringi kive, sest muidu suruks kivide eneste raskus veel kõvastumata mördi kivide vahelt välja ja müür pudeneks laiali. TSEMENDI TOOTMINE EESTIS (KUNDA) Lobri valmistamine
Saadus oleneb reaktsioonitingimuste valikust. Kui soovitakse esterifitseerida hapet, kasutatakse alkoholi liiga ja võimalusel ka vee eraldamist. Kui soovitakse estrit hüdrolüüsida, kasutatakse suurt vee ülehulka st estri kuumutamist HCl või H2SO4 lahjas vesilahuses. Kõige parem meetod estrite sünteesiks on atsüülkloriididest ja happe anhüdriididest, reaktsioon kulgeb suhteliselt kiiresti ja ei ole oluline kasutada happelist katalüüsi. Sageli kasutatakse atsüülkloriidide puhul reaktsioonisegus püridiini tekkiva vesinikkloriidi sidumiseks. Aluse-katalüütiline estri hüdrolüüs: seebistamine Kuumutades estrit naatriumhüdroksiidi vesilahuses saadakse alkohol ja happe naatriumisool. Karboksülaatioon ei ole reaktsioonivõimeline nukleofiilse asenduse suhtes, kuna ta on negatiivselt laetud. Reaktsioon ei ole pöörduv. .. - O - O: O H
Kui G saab võrdseks nulliga, siis on süsteem saavutanud tasakaaluoleku ning iseeneslikult sellest enam väljuda ei saa. Kui temperatuuri ei ole konstant, siis saab otsustada reaktsiooni suuna üle reaktsiooni entalpiamuudu ja entroopimuudu koosmõju järgi vastavalt võrrandile G = H TS 40. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Tasakaalukonstandi vaartus naitab kuidas reaktsioon kulgeb: K suur vaartus (K>1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ulekaalus saadused K on vaike (K < 1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ulekaalus lahteained. 41. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. Igal reaktsioonil on kindel tasakaalukonstant, mis muutub temperatuuri muutudes. Osadel ainetel laheb vaiksemaks, teistel suuremaks. 42. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus. Miinusmärk näitab, et reaktsiooni kulgedes kiirus väheneb. Reaktsiooni kiiruse ühikuks on reeglina mol/l·s. 43
Biokeemia protokoll nähtav ka värvuse muutumises kui on lisatud mureksiidi lahust. Mureksiid ehk ammoonium purpuraat on indikaator tumesinise värvusega mida lisatakse komplekslahusesse, et värvuse muutust märgata. Tiitrimise reaktsioon kulgeb järgmiselt: Vaba triloon B + 2CuSO4 Cu(II)-triloon B kompleks + 2Na2SO4 Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi lahuse hulga järgi leitakse suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus kasutades kalibreerimissirget mis on eelnevalt valmist tehtud. Ensüümi aktiivsuse ühik on mikrokatal (µkat). Üks mikrokatal võrdub 1 sekundi jooksul tehtud 1 mikromool produkti 30 kraadi celsiuse järgi. TÖÖ KÄIGUD Töö käigud koosnevad kolmest osast: ensüümipreparaadi valmistamine, ensüümireaktsiooni läbiviimine ja tiitrimine ehk taandatud suhkru kontsentratsiooni määramine
2. Statsionaarne faas - on reaktsioonikiirus konstantne, ES tekkimis- ja lagunemiskiirused on võrdsed. 3. Lõpp faas - substraadi kontsentratsioon on vähenenud sedavõrd, et ES kontsentratsioon hakkab märgatavalt langema ning reaktsiooni kiirus langeb. Reaktsioon lõpeb, kui kogu substraat on reageerinud või süsteem on jõudnud tasakaalu. Aktiivsuse määramisviisid: 1. Otsene-pidev ensüümi aktiivsuse määramine: Reaktsioonisegus on võimalik pidevalt jälgida produkti/substraadi kontsentratsiooni muutust ajas. Mõõdetakse pidevalt mõne füüsikalise parameetri väärtust (optiline tihedus, pH, juhtivus jne.), mis on võrdeliselt seotud produkti või substraadi kontsentratsiooniga. Kõige mugavam ja väikseima töömahuga meetod 2. Kaudne-pidev ensüümi aktiivsuse määramine: Kasutatakse juhul, kui pidevate jälgimismeetodite abil pole produkti ja substraadi eristamine võimalik
seda nimetatakse vabaenergia muuduks. Näitab reaktsiooniga kaasnevat muutust vabaenergias kui reaktsioon kulgeb standardolekus.) dG0 kaudu saab leida vastava reaktsiooni tasakaalukonstandi ja vastupidi. Tuleb silmas pidada, et dG0 näitab vabaenergia muutu standardtingimustel ning dG0 ja tasakaalukonstant sõltuvad temperatuurist ja rõhust. 17. Reaktsiooni: glükoos-6-fosfaat fruktoos-6-fosfaat G0 on +1,7 kJ/mol. Kas tasakaaluolekus leidub reaktsioonisegus rohkem glükoos-6-fosfaati või fruktoos-6- fosfaati? Põhjendage. Eeldades, et reaktsioon toimub standardtingimustes, siis teame, et K=1. K on võimalik välja arvutada väga lihtsalt, kasutades valemeid. NB VAATA VIHIKUSSE!! Kuna, vabaenergia muutus on positiivne, siis see tähendab, et soodustatud on vastassuunaline reaktsioon. F6P arvelt hakkab moodustuma G6F-i. Siit me järeldame, et tasakaaluolekus leidub segust rohkem G6Pd. 18. Reaktsiooni: ATP + H2O ADP + fosfaat G0 = -30 kJ/mol.
Kui temperatuuri ei ole konstant, siis saab otsustada reaktsiooni suuna üle reaktsiooni entalpiamuudu ja entroopimuudu koosmõju järgi vastavalt võrrandile G = H TS Erinevad avaldusvormid. Kc on iseloomulik konstant, mis oleneb temperatuurist, kuid ei olene reageerivate ainete kontsentratsioonist: Kui reaktsioonis osalevad gaasilised ained: Tasakaalukonstandi väärtus näitab kuidas reaktsioon kulgeb: *K suur väärtus (K>1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus saadused. *K on väike (K < 1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus lähteained. 27.Tasakaalukontstandi sõltuvus temperatuurist. Igal reaktsioonil on kindel tasakaalukonstant, mis muutub temperatuuri muutudes. Pöördreaktsiooni tasakaalukonstant on pärisuunalise reaktsiooni tasakaalukonstandi pöördväärtus. 28. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus? Reaktsiooni kiirus sõltub: *reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist *olekust *peenestusaste
• toimuvad nii päri- kui vastassuunaline reaktsioon • mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega Tasakaalumoment saabub kui päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused muutuvad võrdseteks. Pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele, st soov on säilitada tasakaaluolekut. Reaktsiooni suuna kriteeriumid: Tasakaalukonstandi väärtus näitab, kuidas reaktsioon kulgeb: ● K on suur väärtus (K>1) -- tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus saadused ● K on väike väärtus (K<1) -- tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus lähteained (6. loengu slaidid) 39. Keemilise tasakaalu sõltuvus segu koostisest, rõhust ja temperatuurist. Le Chatelier’ printsiip Dünaamilises tasakaalus olev süsteem reageerib talle avaldatud mõjule nii, et tasakaal nihkub selle reaktsiooni suunas, mis toimub vastu tekitatud muutusele (et vähendada seda välist mõju) (6. loengu slaidid).
mis keeb madalamal temp kui kumbki komponent. Negatiivsete kõrvalekalletega segud annavad aseotroopse segu, mis keeb kõrgemal temp kui kumbki komponent. 54. Leidke binaarsete vedelike segu aururõhk ja auru koostis. Psum=PA+PB=xA,seguPA,puhas+xB,seguPB,puhas Keemiline tasakaal 57. Mis on keemiline tasakaal? Selgitage selle seost vabaenergiamuuduga. Keemiline tasakaal on keemilise reaktsiooni seisund kui puuduvad kalduvused muutusteks reaktsioonisegus reagentide, saaduste konsentratsioonides või osarõhkudes. Päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Ka keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t G=0. Reaktsiooni vabaenergia on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. Selle arvutamiseks peab teadma, kuidas iga reaktsioonis osaleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust. 58. Mida näitavad ainete aktiivsused
sekveneerimisest? 50. Polümeraasi ahelreaktsioon. Kindla DNA lõigu kiireks paljundamiseks. Paljundada saab iga DNA lõiku, mille otsjärjestused on teada ning mille järgi on sünteesitud lühikesed 1-ahelalised DNA-lõigud(praimerid). Protsess on automatiseeritud vastava aparaadi, termotsükleri ja sellega ühendatud arvuti abil. Reaktsiooni 1 tsükkel kestab u 1min, tunni ajaga võib saada miljon koopiat. Reaktsioonisegus on uuritava isiku proovist eraldatud üliväike DNA kogus, desoksüribonukleotiidtrifosfaate, praimerid ja DNA polümeraas. Automatiseerumise on võimaldanud kuumaveebakterilt pärit nn Taq- polümeraas, mis säilitab aktiivsuse kuni 100 kraadi juures. Saadud DNA fragmendid lahutat mikrokapillaarsel elektrofeesil pikkuse erinevuse järgi. 51. Kromatograafia Käib laboratoorsete füüsikaliste-keemiliste meetodite kohta,
annaabi.ee 
