Metallide kasutamine igapäevaelus (1)

Mettallide kasutamine igapäeva elus !
Mettallidest on valmistatud paljud meile vajalikud tarbeesemed , noad, kahvlid , tööriistad, ukselukud, lennukid, autod, arvutid, laevad, tööstusseadmed, jalgratattad, masinad, raudteed , raadiomastide, elektrijuhtmed ([hõbe], vask) ning torustikud ja mitmel pool mujal.
Erivevaid asju valmistatakse väga erinevatest mettallidest ning mettallisulamitest.
Mettallide omadused on: tavatingimustes tahked ained, ( erand elavhõbe), hallika värvitooniga (varieerub hõbevalgest terashallini), peegeldavad hästi valgust, metalne läige, käega katsumisel külmad, head soojus - ja elektri juhid, hästi sepistatavad, plastilised, tugevad.
Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone.
Raud – tähtsaim ja odavaim metall . Eestis toodeti rauda vanasti soorauamaagist. Rauda leidub ka elusorganismides, vere punalibledes hemoglobiini koostises. Raua omadused: läikiv hõbevalge metall, suhteliselt raske, kõrge sulamistemp, meh. Hästi töödeldav, suhteliselt kõva, magnetilised omaduses, keskmise aktiivsusega, niiskes õhus või vees tekib nende pinnale kohev roostekiht. KASUTAMINE: Sepisrauast väravad. Raud(III)oksiidi - keemilise püsivuse ja ilusa värvuse tõttu kasutakse seda värvipigmendina värvainete koostises. Segaoksiid Fe3O4 on musta värvusega ja magnetiliste omadustega – püsimagneteid, magnetefonilintide jms valmistamisel. FeSO4 . 7H2O, raudvitriolin- taimekaitse vahendina.
Malm kõrgahju saaduseks ei ole puhas raud, vaid rauasulam malm, mis sisaldab kuni 5% süsinikku (tavaliselt 3...4%), mõningal määral võib malm sisaldada ka teisi lisandeid. Valmistatakse n. kütteradiaatoreid, kanalisatsioonitorusid, pliidiraudu, tööriistu, masinaosi ja ehituskonstruktsioone jms.
Teras sisaldab süsinikku alla 2%’i. Terase kõvadust on võimalik suurendada tema karastamisel – selleks tuleb kuumutatud teras kiiresti jahutada. Kõvematest terasesortidest valmistatakse instrumente, tööriistu, nuge, puure jpm. Mõnevõrra pehmemast terasest tehakse teraskonstruktsioone, autokeresid jpm.
Tavaliste teraste ja malmi oluliseks puuduseks on vähene keemiline vastupidavus. Nad roostetavad kergesti niiskes õhus ja vees.
Eriteras – nendesse on sulatamise käigus viidud lisandeid , tavaliselt siirdemettalle. Roostevaba teras sisaldab põhilisandina kroomi ja niklit .
Alumiinium – levinuim mettalliline, tähtsuselt teisel kohal raua järel. Alumiiniumi omadused- hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, suhteliselt kerge, suhteliselt kergesti sulav, hea elektri-ja soojusjuhtivusega, plastiline ja meh. Hästi töödeldav, suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav, reageerib kuumutamisel hapnikuga, veega ei reageeri ka mõõdukal kuumutamisel, hapetega reageerib energiliselt, tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahusest välja. KASUTAMINE: elektrijuhtmed, alumiiniumfoolium, peeglid,
peene alumiiniumi pulber hõbevärvi pigmendina, alumiiniumnõusid toidu valmistamisel. Mitmete metallide n. kroomi tööstuslik tootmine põhineb vastavate mettallide oksiidide reageerimisl alumiiniumiga. Reaktsioonisegus tekkiva kõrge temp. tõttu nim. Sellist mettallide saamis viisi aluminotermiaks. Aluminotermilisel reaktsioonil põhineb ka nn. termiitkeevitus (kasut. Raudteerööbaste ühendamisel). Keevitamisel toimub alumiiniumi ja raudoksiidi segus (termiidis) reaktsioon . Alumiiniumoksiid on keemiliselt väga püsiv valge tahke aine. Peeneteralist korundi (korund- kristalne Al oksiid, väga kõva, jäädes kõvaduselt alla siiski teemandile) ehk smirglit kasut. lihvimis - ning poleerimisvahendina – smirgelkäiades lihvimispulbrites, smirgelpaberi koostises jne. Looduses leiduvad korundkristallid on väga hinnatud vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised, punased rubiinid, sinised ja kollased safiirid. Alumiiniumhüdroksiid valge värvusega, vees praktiliselt lahustumatu aine tahke aine, nõrkade aluseliste omadustega. Duralumiinium , kõvaduselt lähedane terasele, kuid palju kergem. Peale põhikoostisaine sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda mettalli. Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses, aga ka alevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal.
Õnnevalamiseks jõulu- või uusaastaööl sobib tina.
Titaanist valmistatakse breketeid.
Kullast ja hõbedast ehteid , hõbedast harvem ka nõusid. Kullast ja hõbedast esemed on valmistatud tegelikult nende mettallide sulamitest (kulla lisandiks hõbe või vask, hõbedal vask). Saaks peegleid valmistada, aga maksumuse tõttu on ratsionaalsem peegleid alumiiniumist teha!
Pronkist tehakse kujusid .
Need olid vaid mõned näited metallide kasutamisest igapäeva elus.
Rainis Jõepera