Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakenduskeemia kokkuvõte (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks eelistatakse sulameid puhastele metallidele?
  • Millest sõltubei sõltu tasakaalukonstant ning mida näitab tasakaalukonstandi väärtus?
  • Kui kiiresti toimub reaktsioon?
  • Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad?
  • Millised ained on uuritavas objektis sees?
  • Kui palju on neid aineid uuritavas objektis sees?
Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H2 Cu Hg Ag Pt Au
  • Metallide pingerida (paremalt vasakule)
    • Aktiivsus suureneb
    • Annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada
    • Roostetavad kergemini
    • Muutuvad tugevamateks redutseerijateks
      • Metallide füüsikalised omadused
  • Sulamid jagunevad:
    • Metalliline
    • Homogeenne
    • Heterogeenne
      • Miks eelistatakse sulameid puhastele metallidele?
      • Sulamite eelised:
        • Odavamad
        • Kõvemad
        • Tugevamad
        • Madalama sulamistemperatuuriga
        • Kuumakindlamad
        • Vastupidavamad
        • Korrosioonikindlamad
  • Joodis on madalama sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel.
  • Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii
  • Jootmiseks nimetatakse tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata.
  • Joodise eelised:
    • Kõik metallid, sh. halvasti keevituvad, on joodetavad;
    • On võimalik liita erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh. metalli mittemetallidega;
    • Protsess keevitusest kiirem.
  • Joodise puudus:
    • Jooteliite temperatuuritundlikkus (kuumus võib põhjustada liite tugevuse vähenemise)
  • Woodi sulam ( Wood ’s alloy) 50% vismuti, 26,7% plii, 13,3% tina ja 10% kaadmiumi
    • Sulamistemperatuur on madalam tema komponentide sulamistemperatuurist
  • Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahustis
  • Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon , mille juures elektronid lähevad üle redutseerjalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb
  • Elektrone loovutavaid aatomeid nimetatakse redutseerijaks.
  • Raud oksüdeerub ehk on anood (loovutab elektrone)

  • Galvaanielement – seadis, kus keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks
    • Element koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektroodist
    • Elektroodid on omavahel ühendatud metalljuhtmega
    • Elektrolüüdilahused on ühendatud elektrolüüdisillaga
    • Glaavanielemendis on pingereas eespool asuv metall anoodiks, tagapool katoodiks.
    • Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse.
    • Iseeneseslikult toimub reaktsioon kui
    • Juhul, kui ei ole tegemist standarttingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalideg ja vastavalt elektromootorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest.
    • Standartolekust erinevatel tingimustel saab leida redokspotentsiaali Nersti võrrandi abil
  • Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad glaavanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks.
    • Akude kohta mis tead?
    • Head vooluallikat iseloomustab:
      • Suur erimahtuvus ( toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe)
      • Elektromootorjõu ( klemmipinge ) konstantsus vooluallika tühjenemisel
      • Madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu)
      • Hea säilivus
      • Kui tegemist on akudega siis on olulised veel:
        • Maksimaaline laadimid- ja tühjendamiskordade arv
        • Väike isetühjenemine
    • Erinevad vooluallikad:
  • Elektrolüüs on:
    • redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis
    • elektroodide pinnal elektrivoolu toimel, kus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks!
    • elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele
  • Elektrolüüs liigitatakse:
    • Elektrolüüs sulatatud soolades
    • Elektrolüüs vesilahustes inertseste elektroodidega
  • Katoodil redutseerub metall Al 3+ + 3ē → Al
  • Anoodil oksüdeerub anioon 2Cl - - 2ē → Cl 2
    • Sel elektrolüüsi viisil toodetakse tööstuslikult aktiivseid metalle ( leelis - ja leelismuldmetalle, Al).
  • Elektrolüüsi kasutamine:
    • Aktiivsete metallide tootmiseks,
    • Toormetallide puhastamine,
    • Keemiatööstuse toorainete saamiseks.

  • Metallide Korrosioon :
    • Toimub õhus, looduslikes vetes, pinnases
    • Iseeneslikult kulgev oksüdatsioon
    • Redoksreaktsioon
      • Keemiline
      • Elektrokeemiline (metall + elektrolüüt)
      • Biokeemiline
  • Korrosioontõrjevahendid:
    • Polümeeri vesilahus (polümeeri kiht ei lase hapnikku ega vett)
    • Vahekiht (takistab ioonide liikumist). Kemikaalid reageerivad metalli pinnaga ja tekib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahele.
  • Metallist esemete säilimine pinnases sõltub:
    • Metalli liik
    • Pinnase mehhaanilised ja keemilised omadused
    • Niiskus
    • Õhu juurdepääs

Kvantitatiivne analüüs on sisuliselt
analüüsiobjektis analüüdi sisalduse
mõõtmin
  • Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused.
  • Termodünaamika on teadus energia muundumistest.
  • Süsteem võib olla
    • Avatud
    • Suletud
    • Isoleeritud
    • Homogeensed
    • Heterogeensed
  • Süsteemi olekufunktsioonideks (arvutatavad suurused) on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist:
  • Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused:
    • Temperatuur (T)
    • Rõhk (P)
    • Ruumala (V)
    • Ainehulk (n)
    • Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatus, siis on tegemist isoprotsessiga.
  • Protsessid:
    • P= konst – isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid
    • V=konst – isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid
    • T=konst – isotermilised protsessid
    • Adiabaatilised protsessid – ei toimu soojusvahetust ümbrusega
  • Termodünaamika põhimõistest on töö.
  • Süsteemi summaarset võimet teha tööd nimetatakse tema siseenergiaks U. Siseenergia on süsteemi koguenergia
  • Termodünaamikas mõistetakse soojuse all energiat, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele – energia voolab soojusena kõrgema temperatuuriga ruumiosast madalama temperatuuriga ossa .
  • Termodünaamika I seadus:
    • Suletud süsteemi siseenergia muutus algolekust lõppolekusse on võrdne väliskeskkonnast soojuse kujul saadava energiahulgaga, millest on lahutatud energiahulk, mille süsteem annab ära töö.
    • Ei ole võimalik luua igavest jõumasinat, mis töötaks energia tarbimiseta.
  • Soojusmahtuvus
    • Soojushulk , mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Ja sõltub reeglina temperatuurist.

  • Entalpia?
  • Entalpia - Kui süsteemi ruumala ei muutu ja paisumistööd ei tehta , siis on süsteemi koguenergiamuut võrdne süsteemile antud soojusega.
  • Entalpiamuut on soojusefekt konstantsel rõhul.

  • Reaktsioonientalpia ja Siseenergia.
  • Reaktsioonientalpia - Keemilise reaktsiooniga kaasneb enamasti ka energia eraldumine või neeldumine, ühikuks on kJ/mol
  • Süsteemi summaarset võimet teha tööd nimetatakse tema siseenergiaks U, ühik J

  • Endotermilise protsessi korral ∆H > 0 ja eksotermilise protsessi korral ∆H
  • Hessi seadus - Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest!
  • Standardsed tekkeentalpiad
    • Kui ainet elementidest otse sünteesida ei saa, kasutatakse tema põlemisentalpiat ja Hessi seadust.
      • Hinnata protsessi iseenesliku toimumise võimalusi, kui on teada entalpia, entroopia ja Gibbsi energia muut.
      • Iseeneslikud protsessid
        • Protsessid looduses toimuvad iseeneslikult aid ühes suunas, kuigi TD I seaduse järgi pole keelatud rotsessida toimumine ka vastupidises suunas.
        • Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad
        • Iga protsess, mille jaoks toimub iseeneslikut
        • Iga protsess isoleeritud süsteemis () toimub iseeneslikult
        • Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust
        • Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiire
        • Iseeneslikult kulgeb protsess vabaenergia vähenemise suunas ()
      • Entroopia - Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv.
  • Entroopia kasvab:
    • Sulamisel
    • Aurustumisel
    • Temperatuuri tõstmisel
    • Gaasi paisumisel
    • Tahke aine lahustumisel jne.
  • Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia
  • Termodünaamika II seadus
    • Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas.
    • Entroopia on olekufunktsioon – süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest.
    • Tööd kulutamata ei saa soojust üle viia külmemalt kehalt soojemale
    • Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas.
    • Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem liikuma
    • Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel
  • Termodünaamika III seadus
    • Korrapärase kristallstruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga.

  • Keemilise tasakaalu tunnused:
    • toimuvad nii päri- (mittepöörduv) kui vastassuunaline (pöörduv) reaktsioon,
    • mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega.
  • Pöörduvate reaksioonide korral:
    • Kui tingimised ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastasuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ainete kontsentratsioonid enam ajas ei muutu ja tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid = TASAKAAL
  • Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinumum, s.t
  • Homogeensete tasakaalude korral on lähteained ja saadused samas faasis
  • Heterogeenne tasakaal – kui tasakaalus osaleb rohkem kui üks faas.
    • Tasakaalukonstant on iseloomulik konstant, mis oleneb temperatuurist, kuid ei olene reageerivate ainete kontsentratsioonist.
    • Tasakaalukonstanti väärtus näitab kuidas reaktsioon kulgeb:
      • K suur väärtus (K>1) – tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus saadused
      • K on väike (K
Vasakule Paremale
Rakenduskeemia kokkuvõte #1 Rakenduskeemia kokkuvõte #2 Rakenduskeemia kokkuvõte #3 Rakenduskeemia kokkuvõte #4 Rakenduskeemia kokkuvõte #5 Rakenduskeemia kokkuvõte #6 Rakenduskeemia kokkuvõte #7 Rakenduskeemia kokkuvõte #8 Rakenduskeemia kokkuvõte #9 Rakenduskeemia kokkuvõte #10 Rakenduskeemia kokkuvõte #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kadrilajal Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Üldkeemia eksami konspekt
38
docx

Üldkeemia eksami konspekt

Üldkeemia eksam Sissejuhatus 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjelda eksperimenti.  Uriinist saab toota fosforit. Seda tõestas oma katse tulemusena Brand. Destilleerides mõnda soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hästi. Katsetades tahtis saada ta uriinist kulda või tarkade kivi, et seda saada lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Siis keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Kirju

Üldkeemia
Üldkeemia
34
pdf

Üldkeemia

SISSEJUHATUS BBC CHEMISTRY ­ A VOLATILE HISTORY ­ DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Uriin tuleb jätta paariks päevaks seisma ning seejärel kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH­ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja mik

Üldkeemia
Keemia eksami kordamisküsimused vastused
17
docx

Keemia eksami kordamisküsimused vastused

BBC Chemistry – A VOLATILE HISTORY – Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsi

Rakenduskeemia
Rakenduskeemia kordamisküsimused
70
pdf

Rakenduskeemia kordamisküsimused

Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal avastas inglise füüsik ja keemik

Rakenduskeemia
Üldkeemia kordamisküsimuste vastused
80
pdf

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? Kirjelda Na aatomi näitel. · Aatom on osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. · Näide. Naatrium Na: +11|2)8)1) p arv: 11 n arv (ümardatud aatommass ­ aatomnr): 12 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem ja tema seaduspärasused? · Perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. · Seaduspärasused: 1) perioodides nõrgenavad elementide metallilised omadused (tuumalaeng suureneb, raadius väheneb); 2) rühmades tugevnevad metallilised omadused (kihtide arv ja raadius suureneb). 3. Mis on oksüdatsiooniaste? Osata määrata seda etteantud ühendites. · Oksüdatsiooniaste on arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis. · Määramine. Li

Keemia
Üldkeemia eksami kordamisküsimused
23
docx

Üldkeemia eksami kordamisküsimused.

Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused on aatommassidest perioodili

Keemia
Keemia Eksamikordamisküsimused ja vastused
14
docx

Keemia Eksamikordamisküsimused ja vastused

1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on

rekursiooni- ja keerukusteooria
Füüsikaline ja kolloidkeemia
34
pdf

Füüsikaline ja kolloidkeemia

Sissejuhatus 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Fosforit. Henning Brand lasi uriinil seista mõned päevad, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Tekkis valge vahaline aine, mis heledas pimedas- fosfor. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Joseph Black, ta taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse ja latentse soojuse (sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: orgaaniline keemia- süsinikuühendi

Füüsikaline ja kolloidkeemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun