lisamisel omandab lahus oranzika värvuse. See reaktsioon tõestas aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus. 3) Milloni reaktsioon Ühte katseklaasi 1 ml Milloni reaktiivi lisamisel munavalgu lahust, munavalgu lahusele, tekkis teise 1 ml zelatiini valge sade, mis soojendamisel lahust. Mõlemasse muutus punaseks. Milloni katseklaasi 5-6 tilka reaktiiviga reageerivad Milloni reaktiivi aromaatset tuuma sisaldavad (Hg(NO3)2+ HNO3 aminohapped. Zelatiini
ilmumiseni happealuse indikaator, NH4OH lisamisel omandab lahus oranzika värvuse. See reaktsioon tõestab: aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgulahuses. 3) Milloni Ühte katseklaasi 1 Milloni reaktiivi lisamisel munavalgu reaktsioon ml munavalgu lahusele, tekkis valge sade, mis lahust, teise 1 ml soojendamisel muutus punaseks. zelatiini lahust. Milloni reaktiiviga reageerivad Mõlemasse aromaatset tuuma sisaldavad katseklaasi 5-6 aminohapped. Zelatiini lahusega tilka Milloni muutusi ei reaktiivi toimunud.munavalgulahuses on
Katse tõestas, et munavalk sisaldab aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid(türosiini radikaalid). Valgu lahus või sade värvub soojendamisel roosakaks või punaseks. 1. katseklaas 2. katseklaas Töö käik: Võetakse 1 ml munavalgu lahust ja Töö käik: Võetakse 1 ml zelatiini lahust ja lisatakse 6 tilka Milloni reaktiivi. lisatakse 6 tilka Milloni reaktiivi. Reaktsioonisegu soojendatakse. Reaktsioonisegu soojendatakse. Tulemus: Esialgu tekkis valge sade, mis Tulemus: Reaktsioonisegu oli peale soojendamisel muutus punakaks. soojendamist kollakas. Katse tulemus oli Reaktsioon andis positiivse tulemuse, ehk negatiivne- zelatiin ei sisalda türosiini. munavalgus on türosiini.
Väävelhape toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5- hüdroksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageeruvad edasi -naftooliga (C10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võtan 2 katseklaasi, esimesesse valan 2 ml fruktoosi lahust, teisesse 2 ml sahharoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi. Loksutan hoolikalt. Hoides katseklaasi kaldasendis lisan tilkhaaval 1 ml konts. H2SO4. Happe ja lahuse piirpinnal tekkis violetne kiht. Järeldus: Happe ja lahuse piirpinnale violetne reaktsiooni produkt, seetõttu võib väita, et uuritavates lahustes esinevad süsivesikud. 1.2.2. Osasoonide saamine. Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga
sisaldusid munavalgus aromaatseid tuumi sisaldavad aminohapped. 3. Milloni reaktsioon Reaktsioon sarnaneb ksantoproteiinreaktsioonile. Milloni reaktiiv on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Reaktiiviga annab valk soojendamisel intensiivse punaka sademe. Milloni reaktiiviga reageerivad samuti aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Töö käik: Ühte katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse lisasin 5 tilka Milloni reaktiivi Hg(NO3)2 + HNO3. Soojendasin segusid umbes 50C. Tuleb hoiduda ülemäärasest reaktiivi lisamisest valgule võib maskeerida reaktsiooni. Tulemus: Reaktiivi lisamisel munavalgu lahusele tekis kohe valge sade. Soojendamisel sadenes munavalgu lahuse sade peatselt põhja (helvestena). Zelatiini ja reaktiivi lahus omandas soojendamisel oranzika värvuse, munavalgu ja reaktiivi lahus värvus aeglasemalt kollakaks (sade oli veidi tumedam). Ilmselt lisasin veidi liiga palju
Seejärel lisades NH4OH, muutub lahus oranzikaks. Munavalk sisaldab aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid, mis pärast konts. lämmastikhappe lisamist denatureerib pöördumatult. Selle lahuse soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine, mis tekitab kollase värvuse ja aluselise lahuse lisamisel muutub see oranziks, sest nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape. Struktuurid? 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (türosiini radikaalid). Töö käik: Võtame kaks katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisame 56 tilka Milloni reaktiivi. Reaktsioonisegu soojendame 4050°C-ni.
käitub pH-indikaatorina. See reaktsioon tõestas aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus. 1.1.3 Milloni reaktsioon Kvalitatiivne reaktrsioon. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Kasutatud ained: 1 ml munavalgu lahust, 1 ml zelatiini lahust 5-6 tilka Milloni reaktiivi (Hg(NO3)2+ HNO3 ) Töö käik: Paneme ühte katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Milloni reaktiivi (Hg(NO 3)2+ HNO3 ) Tekkis valge sade, mis soojendamisel muutus punaseks. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Zelatiini lahuses värvus oli väga hele, mis tõestab, et zelatiinis türosiini kontsetratsioon on palju väiksem kui munavalgus, kus värvus oli eredalt punane. 1.1
dentaturatsiooni ja välja sadestumist. Kuumutamisel aga sademes olevad aromaatsed tuumad nitreeruvad ning moodustavad nitrofenooli tüüpi ühendi, mis käitub happe/alus indikaatorina. Selle katsega on võimalik tõestada aromaatsete tuumadega aminohapete olemasolu valgu lahuses. Miloni reaktsioon Tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapate olemasolu valgus, kui lahuses on aromaatse tuumaga aminohapetega valke, siis muutub lahus Millioni reaktiivi lisades ( Hg(NO3)2 + HNO3 ) ning järgneval kuumutamisel värvuselt punakaks. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Miloni reaktiivi ning soojendatakse. Munavalgu lahus muutus värvuselt punaseks, mis tõestas, et munavalgus on aromaatsete tuumadega aminohappeid. Zelatiini lahuses aga ei toimunud mingeid värvi muutuseid, mistõttu võib öelda, et sealt puuduvad türosiini radikaalid
· Seejärel segu jahutatakse ja lisatakse NH4OH lahust ja loksutatakse. Lahus värvus oranziks. Järeldus: segu soojendades toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mis on kollast värvi. Lisades NH4OH lahust käitub nitrofenool leeliselises keskkonnas happena ja lahus värvub oranziks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Töö käik · Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. · Mõlemasse katseklaasi lisame 6 tilka Milloni reaktiivi. · Munavalgu lahuses moodustus valge sade. Soojendatakse mõlemat katseklaasi. · Katseklaas munavalgu lahusega värvus roosakas-punaseks, zelatiini lahus jäi muutumatuks.
segu jahutatakse, lisame NH4OH lahust ja loksutame hoolikalt. Tulemus: HNO3 lisamisel tekib valge sade, soojendamisel muutub segu kollaseks ehk toimub tuumade nitreerumine. Moodustunud ühend käitub hape/alus indikaatorina, seega NH4OH lisamisel, mis tekitab leelise keskkonna, omandab segu intensiivsema värvuse, lõpuks muutub see oranžiks Järeldus: Munavalgu lahuses olid aromaatsete tuumadega aminohapped. 1.1.3 Millioni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga Reaktsioonidega saab kindlaks teha fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavate aminohapete sisaldumist, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Positiivse Millioni reaktsiooni annab enamik valke, denatureerunud valgu sade värvub roosakaks. Töö käik: Võtame kaks katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml želatiini lahust
Sellest annab tunnistust katse käigus tekkinud sade, mis enam ei lahustunud lahuses. Ka lõpplahus oli hägune, seega selles eksisteeris endiselt sadet. Katseklaasi sisu soojendamisel toimus reaktsioonis aromaatsete tuumade nitreerumine, millest andis tunnistust tekkinud kollase värvusega reaktsioonisegu. Võime järeldada, et munavalgu lahuses on aromaatsete tuumadega aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi. See on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmasikhappes vähese lisandiga. Reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega türosiini radikaalid. Milloni reaktsiooni puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni telliskivipunaseks. Milloni reaktiiv on tugevalt toksiline ja korrodeeruva toimega. Töö käik · Võtan 2 katseklaasi. Ühte valan 1 ml munavalgu lahust ja teise 1 ml zelatiini lahust.
1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiiv on elavhõbe(II) nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, valkude puhul türosiini radikaalid. Türosiini olemasolul valgu koostises värvub valgu lahus või sade roosakaks kuni punaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust ja teise 1 ml zelatiini lahust. Lisasin mõlemasse 6 tilka Milloni reaktiivi ning soojendasin segusid vesivannis. Tulemus: Milloni reaktiivi lisamisel tekkis munavalgulahuses sade, zelatiinilahuses mitte. Soojendamisel värvus munavalgu lahuses olev sade roosakaks, zelatiinilahusega ei toimunud muutuseid. Järeldus: Munavalgu lahus denatureerub ning sisaldab fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavat ühendit, antud juhul türosiini. Zelatiinilahus türosiini ei sisalda. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- ehk tioolireaktsioon
Seejärel lisades NH4OH, muutub lahus oranzikaks. Munavalk sisaldab aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid, mis pärast konts. lämmastikhappe lisamist denatureerib pöördumatult. Selle lahuse soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine, mis tekitab kollase värvuse ja aluselise lahuse lisamisel muutub see oranziks, sest nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiivi on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid: valkude puhul türosiini radikaalid. Türosiini leidub enamikes valkudes ning seega toimub nendega Milloni reaktsioon, mille puhul lahus sade valgulahuses värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust.
Moodustunud ühend käitub indikaatorina, moodustades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin 5 tilka konts. HNO 3. Loksutasin ning hakkasin kuumutama kuni sade muutus kollakaks. Hiljem jahutasin ning lisasin NH 4OH lahust, loksutasin. Lahus muutus oranziks, mis tähendab, et katse õnnestus, lahus muutus ammoniaagi lisamisel aluseliseks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, millega reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega türosiini(Tyr) radikaalid, mis esinevad enamike valkude koostises. Reaktsioonil värvub valgu lahus või denatureerunud valgu sade soojendamisel roosakaks kuni telliskivipunaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1ml munavalku, teise 1ml zelatiini ning lisasin mõlemasse 5 tilka Milloni reaktiivi. Soojendasin segu u 50°C-ni. Munavalgu lahusesse tekkis klompjas roosakas sade
intensiivse värvusega tumekollane sade. Järeldus Lämmastikhappe lisamisel valk denatureerib. Helekollase sademe teke näitab aromaatsete tuumade nitreerumist, tekkis nitrofenooli tüüpi ühend. Leeliselise keskkonnas on see oranžikat tooni. Sellest võime järeldada, et munavalgus lahus sisaldas aromaatseid tuumi sisaldavaid aminohappeid, nagu türosiin, trüptofaan, fenüülalaniin. 1.1.3.Milloni reaktsioon Teoreetilised alused Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Millioni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Millioni reaktiividega reageerivad fenoolset tüüpi hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, valkude puhul türosiini radikaalid. Türosiini olemasolul valgu koostises värvus lahus või sade roosakas kuni tumepunaseks. Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist Töö käik
Powder Pillows (Pulbri padjakesed) või AccuVac® ampullid Kasutusala: Kasutatakse lahustunud joodi jääkide testimiseks desinfitseerivates protsessides vees, töödeldud vees, suudmeala vees ja merevees. Näpunäited ja tehnika · Analüüsige proove koheselt, mitte jätta hilisemateks analüüsideks. · Täpsemate tulemuste saamiseks, määrake tühja kemikaali väärtus iga uue partii reagendiga. Järgige protseduuri kasutades deioniseeritud vett proovi asemel. Lahutage reaktiivi tühiväärtus lõpptulemusest või kontrollige tühiproovi. Vt. kasutusjuhendist lisainformatsiooni punktis Running a Reagent Blank. · Kui proov ajutiselt muutub kollaseks pärast reaktiivi lisamist, lahjendatage värske proov. Korrata katset. Võib esineda vähene joodikadu, mis võib olla tingitud proovi lahjendamisest. Kohaldage asjakohane lahjendusaste. Vt punkt 2.7 Sample Dilution leheküljel 21. · Pühkige proovi küveti välispind enne masinasse sisestamist
Positiivse Milloni reaktsiooni annab enamik valke, denatureerunud valgu sade värvub roosakaks. OH O OHg HNO3 + Hg(NO3)2 O 2N N O + 2H2O Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml munavalgu, teise 1 ml zelatiini lahust. Kummassegi lisati 5-6 tilka Milloni reaktiivi (Hg(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga). Segusid soojendati 40-50°C-ni. Tulemus: Milloni reaktiivi lisamisel tekkis munavalgu lahuses sade, soojendamisel värvus sade roosakaks. Zelatiini lahuses muutusi ei toimunud. Järeldus: Munavalgu lahuse koostises esines türosiin, zelatiini lahuses mitte 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Reaktsiooniga saab tõestada tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Leeliselise hüdrolüüsiga annab
Reaktsioonisegu loksutatakse ja soojendatakse kuni valge sade värvub kollaseks. Segu jahutatakse, lisatakse NH 4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutatakse hoolikalt. Järeldus: Alguses oli lahus helekollane, pärast tumekollane. Kollaseks värvus nitrofenooli tüüpi ühend, mis käitub hape-alus indikaatorina ja omandab aluselises keskkonnas oranzi värvuse. Järelikult leidus valgus aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiivi on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO 2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (nt Tyr radikaalid. Türosiini leidub enamikes valkudes ning seega toimub nendega Milloni reaktsioon, mille puhul lahus sade valgulahuses värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust.
intensiivsemaks, oranzikamaks. Võib järeldada, et munavalgus on aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid. Pärast kontsentreeritud lämmastikhappe lisamist denatureerus valk pöördumatult, kuumutamisel hakkas toimuma aromaatsete tuumade nitreerumine, mille tulemusel tekkiski kollane värvus. NH4OH lisamise järel tekkis aluseline keskkond, millele andis tõestust sademe muutumine oranzikamaks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini radikaalid. Milloni reaktsiooni puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tumepunaseks. Töö käik: · 2 katseklaasi: ühte valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust
tähendab, et happe toimel valk denatureeris. Segu sooendamisel sade värvus muutus helekollaseks, mis näitab, et toimus aromaatse tuuma nitreerumine. Pärast leelist lisamist sade värv muutuks intensiivsemaks, ehk oranziks. Reaktsiooni käigu tõestasime, et munavalgus on olemas aromaatset tuuma sisaldavad aminohaped. 1.1.3 Millioni reaktsioon Reaktsiooni labiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhobe(II)nitraadi lahust lammastikhappes vahese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hudroksuulruhma sisaldavad uhendid, valkude puhul turosiini (Tyr) radikaalid. Positiivse Milloni reaktsiooni puhul valgu lahus voi denatureerunud valgu sade varvuvad soojendamisel roosakaks kuni tumepunaseks. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, uhte neist valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust
ilmumiseni. Lahus muutus seejärel tumedamaks kollaseks, võiks öelda oranziks. Järeldus: Soojendamisel toimus aromaatsete tuumade nitreerumine ja saadud nitrofenooli tüüpi ühend on kollaka värvusega, sellepärast muutus lahus kollakaks. NH4OH lisamisel muutus lahus oranziks kuna nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape, omandades oranzi värvuse. Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1ml munavalgu lahust ja teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisati 5 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahuses tekkis valge sade. Mõlemaid katseklaasi kuumutati. Zelatiini lahus jäi muutumatuna, aga munavalgu lahus värvus punaseks. Järeldus: zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid ja sellepärast jäi lahus muutumatuks
kollakaks. Pärast jahutamist lisati NH4OH kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni. Sade muutus oranziks. Järeldus: Soojendamisel toimus aromaatsete tuumade nitreerumine ja saadud nitrofenooli tüüpi ühend on kollaka värvusega. NH4OH lisamisel muutus lahus oranziks kuna nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape, omandades oranzi värvuse. 1.1.3 Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1ml munavalgu lahust ja teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisati 5 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahuses tekkis valge sade. Mõlemaid katseklaasi kuumutati. Zelatiini lahus jäi värvilt muutumatuna, läks veidi vedelamaks, aga munavalgu lahus värvus punaseks. Järeldus: zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid ja
Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiin. Türosiin sisaldub enamikus valkudes, seega annab reaktsioon enamasti positiivse tulemuse, mille puhul valgu lahus või denatureerunud sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)punaseks. Töö käik: valasin ühte katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust, mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Milloni reaktiivi, kuumutasin. Munavalgelahusesse tekkis õrnalt roosa sademekiht, zelatiinilahus jäi endiseks, ühtki muutust ei toimunud. Järeldus: munavalgulahuses leidus türosiini radikaale, kuna tekkis õrnalt roosa sade, zelatiinilahuses türosiini radikaale ei esinenud, kuna lahuses ei toimunud muutusi. 4. Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne reaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini tioolrühm allub leeliselisele
muutus segu kollakaks, NH4OH lisamisel värvus muutus intensiivsemaks, lõpuks oranžiks. Järeldus: Kui me soojendame meie segu, toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mille värvus on kollane. Kui me lisame NH4OH lahust, nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape ja lahus värvub oranziks. Munavalgu lahuses sisaldusid aromaatsete tuumadega aminohapped. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiivi on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (nt Tyr radikaalid. Türosiini leidub enamikes valkudes ning seega toimub nendega Milloni reaktsioon, mille puhul lahus sade valgulahuses värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisame 6
Segu jahutamisel ja ammooniumhüdroksiidi lahuse lisamisel leeliselise keskkonna loomiseks omandas segu oranzi värvuse, mis on tingitud nitrofenool tüüpi ühendi hape/alus indikaatoriks olemisest. Katse tõestas, et munavalk sisaldab aromaatsed tuumi omavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli tõestada, et valk sisaldab fenoolset hüdroksüülrühma, ehk türosiini (Tyr). Milloni reaktsiooni põhimõte seisneb Milloni reaktiivi, milleks on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga, reageerimisel fenoolse hüdroksüülrühmaga. Valgu denatureerunud sade värvub soojendamisel punakaks. Töö käik: 1) Võtsin 2 katseklaasi, ühte valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiinilahust. 2) Mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Milloni reaktiivi. 3) Soojendasin reaktsioonisegusid 40-50°C. 4) Munavalgu lahuse valge sade omandas punaka värvuse, zelatiini lahuse värvus ei muutunud.
Moodustub nitrofenooli tüüpi ühend,mille värvus on helekollane.Pärast NH4OH lisamist, nitrofenool käitus leeliselis keskkonnas kui hape ja lahus värvus kollaseks.Miks teil kaks kihti tekkisid? Katseklaasis tekkisid kaks kihti ,sest osa lahusest on happeline ja osa lahusest on aluseline,nad teine teisega ei segu. Järeldus:Lahuses olid valgud,mille koostises on aromaatse tuumaga aminohapped. 3.Milloni reaktsioon Reaktsioonis kasutatakse Milloni reaktiivi,mis koosneb elavhõbe(ll)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese lisandiga.Milloni reaktiviga reageerivad fenoolset rühma sisaldavad ühendid,valkude puhul türosiini radikaalid. Milloni reaktiiviga annab valk soojendamisel tugevalt intensiivset punaka sademe. OH O OHg HNO3 +Hg NO3 O2N N O
Lahus värvus oranziks. Järeldus: Kui me soojendame meie segu, toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mille värvus on kollane. Kui me lisame NH4OH lahust, nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape ja lahus värvub oranziks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisame 6 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahuses moodustus valge sade. Mõlemaid katseklaasi soojendame. Munavalgu lahus värvus roosa-punaseks, aga zelatiini lahus jäi muutumatuks. Järeldus:
Töö käik Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse 5-6 tilka kontsentreeritud HNO3. Segu loksutatakse ja soojendatakse kuni kollase sademe tekkeni. Segu jahutatakse, lisatakse NH3H2O lahust ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutatakse. Kollane sade muutub oranziks. Järeldus Mulderi reaktsioonis tekkisid nitrofenoolid, see tõestab aromaatsete aminohapete olemasolu munavalgus. 1.1.3. Milloni reaktsioon Kasutatakse Milloni reaktiivi, mis on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid ehk türosiini (Tyr) radikaalid. Positiivse Milloni reaktsiooni korral lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)-punaseks. Töö käik Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 5-6 tilka Milloni reaktiivi
Segu loksutatakse ja soojendatakse kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks. Seejärel segu jahutatakse, lisatakse NH 4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutatakse hoolikalt. Järeldus: Segu värvus tumekollaseks värvuseks pärast NH 4OH lahuse lisamist, enne soojendamist oli helekollane. Segu käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranži värvuse. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsioonis kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Kuna türosiin esineb enamiku valkude koostises, siis suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks.
Segu loksutatakse ja soojendatakse kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks. Seejärel segu jahutatakse, lisatakse NH 4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutatakse hoolikalt. Järeldus: Segu värvus tumekollaseks värvuseks pärast NH 4OH lahuse lisamist, enne soojendamist oli helekollane. Segu käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsioonis kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Kuna türosiin esineb enamiku valkude koostises, siis suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks.
2HNO 3 O OH O - O O + H2 O CH3 H3C H3C 1.1.3 Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 6 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahuses moodustus valge sade. Mõlemaid katseklaasi soojendatakse. Munavalgu lahus värvus roosakas-punaseks, aga zelatiini lahus jäi muutumatuks. Järeldus: Munavalk andis positiivse Milloni reaktsiooni, mis on seotud sellega, et
Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisasin 5 tilka konts. HNO 3. Koheselt tekkis valge sade. Soojendasin katseklaasi veevannil kuni selle sisu muutus kollaseks. Jahutasin, lisasin NH4OH lahust kuni tuli ammoniaagi lõhn ja loksutasin. Lahuse värvus muutus kollakaks- oranzikaks. Lahuse värvus tõestab aromaatset tuuma. 4 1.3. Milloni reaktsioon Teoreetilised alused Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Kuna türosiin esineb enamiku valkude koostises, siis suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik
nukleiinhapped ja glükoproteiinind. Tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine, sest väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad ning moodustavad furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Seejärel reageerivad tekkinud produktid -naftooliga. Töö käik: · valan kahte katseklaasi 2 ml erinevate süsivesikute lahust ( glükoos ja saharoos) · lisan mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi (-naftooli lahus alkoholis) tekkis sade · loksutan · lisan kaldasendis katseklaasi 1ml konts väävelhapet · väldin loksutamist hape voolab lahuse alla ja moodustub sade, kuna hapestatud keskkonnas suhkrud dehüdreeruvad ning tekkinud 5-hüdroksümetüülfurfuraal reageerib -naftooliga Sahharoosiga moodustub tumelilla sade. Glükoosiga tekib helelilla sade. 1.2.2 Osasoonide saamine
NH4OH lisamise tulemuseks värv muutus oranziks, järelikult munavalk sisaldab aromaatse tuuma sisaldavad valgud (Tyr, Trp, Phe), mis nitreeritakse HNO3-ga ja teenivad indikatorina muutudes oranziks leeliselises keskonnas. töö on teostatud õigesti. Lisaks sellele nüüd tean, et HNO3 võib denatureerida valku ja nitreerima aromaatse tuuma. 1.1.3 Milloni reaktsioon Teoreetilised alused: Läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul Tyr-radikaalid. Suurem osa valkudest annab positiivset reaktsiooni Valgu lahus muutub roosaks kuni tumepunaseks. Töö käik: · Kaks katseklaasi · Ühte valatakse 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust · Mõlemad + 5-6 tilka milloni reaktiivi · Segu soojendatakse 40-50o C-ni ja jälgitakse muudatusi · Järeldused
mis enam ei lahustunud lahuses. Ka lõpplahus oli hägune. Katseklaasi sisu soojendamisel toimus reaktsioonis aromaatsete tuumade nitreerumine, millest andis tunnistust tekkinud kollase värvusega reaktsioonisegu (aluselises keskonnas-kollane, leeliselis keskonnas-oranz). Võin järeldada, et munavalgu lahuses on aromaatsete tuumadega aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Töö teoreetilised alused Läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, millega reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul Tyr-radikaalid. Suurem osa valkudest annab positiivset reaktsiooni. Valgu lahus muutub roosaks kuni tumepunaseks. Töö käik 2 Võtan 2 katseklaasi. Ühele valan 1 ml munavalgu lahust ja teisele 1 ml zelatiini lahust. 3 Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Milloni reaktiivi. 4 Munavalgu lahus muutus valgeks ja häguseks. Zelatiini lahus jäi endiselt värvituks.
1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma (Tyr) sisaldavad ühendid. Milloni reaktiiv on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO3 lisandiga. Milloni positiivse reaktsiooni korral valgu lahus või valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tumepunaseks. Töö käik: 1 katseklaasi valada 1 ml munavalgu lahust, 2. valada 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse lisada 5-6 tilka Milloni reaktiivi ning soojendada 40-50 kraadini. Tulemus: Munavalgu lahuse puhul tekkis juba alguses sade ning kuumutades muutus see hästi nähtavaks heleroosaks sademeks, zelatiinilahuse puhul ei toimunud ei alguses ega ka kuumutades midagi nii selgelt nähtavat. Seega sain teada, et munavalgu lahuses sisaldub Tyr, zelatiini lahuses aga mitte. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- ehk tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülireaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini
Temperatuur tõuses Max t°=28°C Sellel katsel tegemist on eksotermilise reaktsiooniga. Reakstiooni käigus energia eraldub ja sellepärast temperatuur katseklassis tõuses. Katse 6. Valmistada 50 mL mõõtkolbi 0,20 M kaaliumkromaadi K2CrO4 või kaaliumheksatsüanoferraadi K3[Fe(CN)6] lahust (õppejõu valikul). Kõigepealt arvutada lahuse valmistamiseks vajaliku tahke aine mass, lähtudes molaarsuse definitsioonist ja kasutades valemit 3.3. Protokolli kirjutada reaktiivi purgilt aine nimetus, puhtus ja tootja. Arvutus näidata õppejõule. Lahuse valmistamiseks kaaluda puhas kuiv 50 mL keeduklaas tehnilistel kaaludel, seejärel võtta spaatliga reaktiivi sinna samasse keeduklaasi niipalju, et saadakse täpselt vajaminev kogus. Tahke reaktiiv lahustada väheses hulgas destilleeritud vees sealsamas keeduklaasis ja lahustumise kiirendamiseks segada klaaspulgaga. Järgnevalt viiakse saadud lahus kvantitatiivselt üle
aluseline keskkond. 1.1.3.Milloni reaktsioon Milloni reaktiiviga (elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO 2 lisandiga) reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (türosiini radikaalid). Positiivse Milloni reaktsiooni korral värvub lahus või denatureerunud valgu sade roosakaks kuni telliskivipunaseks. Töö käik Valan ühte katseklaasi 1 ml munavalgu lahust ja teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Milloni reaktiivi ja soojendan segu 40-50 oC- ni. Järeldus Munavalgu lahuses tekkis paksem roosakas sade, seega sadestus denatureerunud türosiin välja. Zelatiini lahus värvus roosakaks, türosiin ei sadestunud välja. Türosiini olemasolu on tõestatud. 1.1.4.Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini esinemist valgus. Tsüsteiini radiikaalis leiduv tioolrühm allub leeliselisele hüdrolüüsile ja annab sulfiidioone.
O 2N NO 2 - O 2N N O 2 HNO3 OH + H2O värvitu kollane oranz 1.1.3. Milloni reaktsioon Ühte katseklaasi panin ~1 ml munavalgu lahust, teise katseklaasi samapalju zelatiini lahust. Mõlemale lisasin 6 tilka Milloni reaktiivi, mille tagajärjel munavalgu lahusele tekkis valge sade, zelatiini lahus jäi aga endiseks. Järgmisena soojendasin mõlemat katseklaasin kuumas veevannis: munavalgu lahuses toimus ~3 minutiga kihistumine, kus põhi jäi vedelaks ja pisut kollakaks, ülalt aga massistus (valge) ning keskelt oli pisut punakas. Zelatiini lahus, olles soojas ~4 min muutus roosakasläbipaistvaks. Järeldus Milloni reaktiiviga (elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes) reageerides andsid nii
1. Molisch'i test Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-,oligo- kui polüsahhariidid. . Süsivesikute olemasolu korral tekib nende segus -naftooliga (C10H7OH) kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik Katseklaasidesse (2 tükki) valasin 1,5 ml uuritavat süsivesiku lahust. Igasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi ja loksutasin hoolikalt. Kaldu asetatud katseklaasi lisasinettevaatlikultilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Tulemus ja Järeldus Esimeses katseklaasis oli glükoos ja teises laktoos. Mõlemas katseklaasis tekkis kontsentreeritud väävelhappe lisamisel purpurne vahekiht. See tähendab, et tegemist on süsivesinikuga, valkudega selline reaktsioon ei toimu. 1.2.2. Osasoonide saamine
1. Kirjanduslik osa 1.1Sissejuhatus. Töö eesmärgiks oli sünteesida tert-aromaatset alkoholi üle bromoetaani. 1.2Bromoetaani sünteesimisel asendatakse hüdroksüülrühm OH halogeeniga, siinkohal broomiga. Reaktsioon toimub happelises keskkonnas. Tert-aromaatse alkoholi sünteesil kasutasin Grignardi reaktiivi. 1.3Töös kasutasin bromoetaani sünteesiks etanooli CH 3-CH2-OH, kaaliumbromiidi KBr ning veega lahjendatud väävelhapet H 2SO4. Kaaliumbromiidi ja väävelhappe omavahelisel reageerimisel tekkinud gaasiline vesinikbromiid HBr, reageeris etanooliga. Tert-aromaatse alkoholi sünteesiks kasutasin eelnevas etapis sünteesitud bromoetaani CH3-CH2-Br, magneesiumi, atseetofenooni ning kuiva dietüüleetrit. Reagentide ohtlikkus:
puudusid ning läbi filtreerima ei pidanud. Tugevalt happeliste ja leeliseliste proovide korral on vajalik vee eelnev neuraliseerimine. Tuleb kontrollid analüüsitava vee pH-d. Analüüsitava vee pH on 6,91 18° C juures. Vee pH on üsna neutraalne ning neuraliseerimist teostama ei pea. Analüüsi segavad ka tsink, alumiinium, mangaan ja raud, mistõttu nende suurema sisalduse korral on proovile vaja lisada enne tiitrimist 1-2ml maskeerivat reaktiivi. Analüüsitaval veel segavaid lisaaineid häirivas koguses ei esine, ning maskeerivat reaktiivi pole vaja lisada. 2.Analüüsi läbiviimine. Vee üldine karedus jaguneb mööduvaks ja jäävkareduseks, sõltuvalt sellest, millise soolana Ca2+ ja Mg2+ looduslikus vees esineb. Vee üldine karedus on summaarne Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisaldus ning on põhjustatud mitmesugustest vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Kareduse määramiseks
CH3COO Lahuses Sr2+, Ca2+ Tõestusreaktsioonid Antud töös sisaldab uuritav lahus IV rühma katioonidest Ba 2+ ja Ca2+ ioone ning V rühma katioonidest NH4+ ja Mg2+ ioone. NH4+ ioonid tõestatakse alati alglahusest, kuna töö käigus lisatakse lahustele ammooniumsoolasid. NH4+ ioonide tõestamine Lisan tilgale alglahusele 3-4 tilka Nessleri reaktiivi (K 2[HgI4] ja KOH segu). Tekib pruun amorfne sade. NH4+ + 2[HgI4 ]2– + 4OH– → [NH2Hg2O] I ↓+ 7I – + 3H2O IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine Võtan 4-5 tilka alglahust ja lisan 4-5 tilka NH 4Cl, leelistan NH3 H2O-ga ja lisan (NH4)2CO3 lahust. Loksutan ja soojendan vesivannis paar minutit. Tekib paks valge karbonaatide sade. Tsentrifuugin ja kontrollin sadenemise täielikkust. Tsentrifugaadi säilitan V rühma katioonide analüüsiks. Pesen sadet 2 korda NH 4Cl
koosnevaid kolloidlahuseid,mis settivad väga aeglaselt.Sel juhul on vaja sadestusreaktiivi kontsentreeritud lahust lisada kiirelt,kuumutada ja segada,vahel lisatakse ka elektrolüüte (näiteks NH4Cl lahust).Adsorptsiooni tõttu on sade saastunud teiste lahuses olevate ioonidega ja seepärast on sadet vaja alati pesta destilleeritud veega (kolloidlahuse tekkimise võimaluse korral NH4Cl lahusega).Mõnikord kasutatakse sadestamist tekkiva reaktiivi meetodil.Sel juhul valmistatakse sadestusreaktiiv uuritavas lahuses kulgeva aeglase reaktsiooni abil.Näiteks kasutatakse katioonide analüüsil mürgise ja ebameeldiva lõhnaga divesiniksulfiidi H2S asemel tioatseetamiidi CH3CSNH2 , mis soojendamisel hüdrolüüsub aeglaselt, moodustades H2S : CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S 2. Füüsikalis-keemilised eraldamismeetodid on ekstraktsioon, elektro-forees, kromatograafia
Sade värvus sügavaks erksaks kollaseks. Järeldus: HNO3 lisamisel tekkis valge sade, mis kuumutamisel muutus helekollaseks- järelikult oli valgus mõni järgmistest aminohapetest (Tyr, Trp, Phe). Ammoniaagi lisamisel värvus sade tumedamaks erksaks päikesekollaseks- järelikult täitis nitrofenooli ühend oma hape/alus indikaatori ülesannet värvudes aluselises keskkonnas tumekollaseks-oranziks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni jaoks on vaja kasutada Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Selle reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, valkude puhul türosiini radikaalid. Türosiini esineb enamus valkude koostises, suurem osa valke annab positiivse reaktsiooni. Positiivses reaktsioonis värvub valgu sade või lahus soojendamisel roosaks kuni telliskivi punaseks. Töö käik: Vaja on kaks katseklaasi. Ühte katseklaasi valasin u
munavalgus on Tyr, Trp, Phe aminohaped. MILLONI REAKTSIOON Milloni reaktiiv: elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastihappes vähese NaNO2 lisandiga. Kasutatakse et määrata finoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (valkude puhul Tyr radikaalid). Suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni. 1.Ühte katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. 2.Mõlemasse lisasi 6 tilka Miloni reaktiivi. 3.Soojendasinreaktsiooni segu 50 graadini ning jälgitasin toimuvaid muudatusi Katseklaasis kus oli munavalk tekkis valge sade natuke roosaga, kus oli zelatiin on läbipaistev roosa lahus => zelatiinis on palju türosiini (Tyr) radikaale, munavalgus on neid vähe. SULFHÜDRÜÜLI- e TIOOLREAKTSOON Näitab Cys esinemist valgus 1.Panin katseklaasi 2ml Pb(CH3COO)2 0.5% 2.Lisasin tilgakaupa 10%-list Na OH kuni tekkiv sade kaos ja moodustus naatriumplumbaat 3.Lisasin 1ml munavalgu 4
Veaarvutus: A = 5 4,8 = 0,2 Viga: 0,2 / 4,8 x 100 = 4,17 % Järeldused: Kuna pudeli peal oli kirjas, et me kasutame segu, mille koefitsent on 5, siis me saime üsnagi täpse tulemuse. Erinevus tegelikkusest võib olla tingitud sellest, et kuumutasime CuSO 4 · nH2O-d liiga tugeval leegil (ta natuke hakkas kärssama). Samas võib viga ka tingitud olla pudeli sisu ebatäpsusest võrreldes mis sildil on, arvestades, et paljud õpilased kasutavad reaktiivi ning ei ole väga ebatõenäoline, et keegi on reaktiivi rikkunud. Aga ma siiski usun, et seekord tulenes viga sellest, et meie põleti leek oli liiga intensiivne. Katse 6: Üleküllastunud lahuse saamine Töö eesmärk: Saada üleküllastunud lahus ning vaadelda sellega toimuvaid muutusi, kui lahust mõjutada. Reaktiivid: NasS2O3 naatriumtiosulfaat ; H2O vesi Töö käik: 1) Kuiva katseklaasi võtta 3 g naatriumtiosulfaati (Na sS2O · 5 H2O), lisada 1 cm3
Molisch'i test See on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest- kõik sahhariidid annavad positiivse tulemuse, samuti ka nukleiinhapped ja glükoproteiinid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Produktid reageerivad edasi -naftooliga(C10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik Võtan kahte katseklaasi kahe erineva süsivesiku lahuseid 2 ml, mõlemasse lisan 6 tilka Molisch'i reaktiivi ja loksutan. Hoides katseklaasi kaldasendis lisan tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet, ilma katseklaasi loksutamata. Fruktoosil tekis lilla kiht happe pinnale, glükoosil punane. Punane glükoos Lilla fruktoos Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekkivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad monoosid ja taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest hõlpsasti välja
elektrivälja. o Fotomeetrilised meetodid põhinevad ainete optilistel omadustel o Kineetilised põhinevad reaktsiooni kiiruse mõõtmisel o Luminestsentsanalüüs aine molekulide kiiritamisel valgusega hakkavad nad kiirgama suurema lainepikkusega valgust. · Keemilised reaktiivid on ained, millega teostame keemilisi reaktsioone. Neid võib kasutada ainete sünteesimiseks või analüüsiks. · Reaktiivi võib iseloomustada põhiaine sisalduse järgi: o Puhasteks võib nimetada aineid, milles põhiaine sisaldus on 90-95% o Analüütiliselt puhasteks aineteks on aineid, milles põhiaine sisaldus on 99% o Keemiliselt puhasteks aineteks loetakse aineid, milles põhiaine sisaldus on 99,9% · Ainete analüütilised omadused: o Aine värvus, elektromagnetkiirguse emiteerimise võime, lõhn
lahusega ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriidi juuresolekul soojendamisega. P4.2 Analüüsi käik Käesolevas töös võivad katioonidena sisalduda IV rühma katioonidest Ba2+ ja Ca2+ ning V rühma katioonidest Mg2+ ja NH4+- ioonid. Kuna analüüsi käigus lisatakse analüüsitavale lahusele ammooniumisoolasid, siis tõestatakse NH4+-ioonid alati alglahusest. NH4+- ioonide tõestamine Ühele tilgale alglahusele lisatakse 1...2 tilka Nessleri reaktiivi. NH4+ -ioonide olemasolul moodustub iseloomulik punakaspruun amorfne sade. Väga väikeste ammooniumioonide kontsentratsioonide puhul tekib ainult pruunikaskollane värvus. See on väga tundlik reaktsioon. Nessleri reaktiiv on kompleksühendi K2[HgI4] ja leelise KOH segu, mis ammooniumioonidega reageerib järgmise võrrandi kohaselt: NH4+ + 2[HgI4]2 + 4OH [NH2Hg2O] I + 7 I + 3H2O Tulemus: Alglahusele Nessleri reaktsiivi tilgutades tekkis koheselt pruunikas sade. Lahuses
annaabi.ee 
