Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lahuste valmistamine ja omadused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on saadud lahuste värvused?
  • Milline on lahuse värvus?
  • Milliseks muutub lahuse värvus?
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut 
Keemia  osakond  
 
YKI0022 Laboritöö võtted 
 
 
Laboratoorne 
Töö pealkiri: 
töö nr. 
 
Lahuste valmistamine ja omadused 
 
 
Õpperühm: 
Töö  teostaja
 
 
 
 
Õppejõud: 
Töö teostatud: 
Protokoll esitatud: 
Protokoll arvestatud: 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Töö eesmärk  
Lahuse valmistamine tahkest ainest, lahuste omaduste uurimine , üleküllastatud lahused.  
 
Kasutatavad ained   
Tolueen , etanool, destil eeritud vesi,  Tahked  ained: kristallhüdraat CoCl2· 6H2Ojood
NaCl,  NH4NO3Na2SO3 ja kaaliumkromaat K2CrO4 või kaaliumheksatsüanoferraat(III) 
K3[Fe(CN)6] .  
 
Töövahendid   
Katseklaasid, gradueeritud  katseklaas  (20 mL), mõõtsilindrid (10 mL, 25 mL, 100 mL), 
mõõtkolb (50 mL), keeduklaasid (50 mL),  klaaspulk , spaatel, tehnilised kaalud ja lehter
 
Katse tulemused: 
 
Katse 1. 
Kolme kuiva katseklaasi panna mõni joodi kristallike. Ühte katseklaasi lisada   ̴1 
mL tolueeni ja teise katseklaasi lisada   ̴1 mL destilleeritud vett. Kolmas katseklaas 
panna vesivanni, et vaadelda joodi värvust gaasilises olekus 
 
•  Mil ised on saadud lahuste värvused? 
 
Esimene katselaas – tumepunane värvus 
Teine katseklaas – kollane värvus 
Kolmas katselaas –  roosa  värvus 
•  Selgitada atse tulemusi 
Tahke aine vahetu üleminek gaasilisse olekusse – joodi sublematsioon 
 
Katse 2. Kuiva katseklaasi panna mõned CoCl2·6H2O  kristallid . Lahustada need   ̴1 mL 
etanoolis. 
•  Mil ine on lahuse värvus? 
Sinine värvus 
 
Saadud lahusele lisada mõni mil ili ter destil eeritud vett. 
•  Mil iseks muutub lahuse värvus? 
Hele roosa värvus 
 
•  Selgitada katse tulemusi 
CoCl₂ on sool. See sool moodustub  akvakompleksid . Kui CoCl₂·6H₂O -s 
akvakompleksid on asendatud, siis märgitakse värvi muutumine. Vee vaba CoCl₂ 
on sinise värvusega. 
 
Katse 3. Gradueeritud katseklaasi (20 mL) valada 10 mL vett ja lisada 10 mL etanooli. 
Loksutada. Pärast lahuse jahtumist määrata selle ruumala. Katseklaasi jahutamiseks 
hoida seda külma kraanivee all. 
 
•  Selgitada toimunud nähtust 
Ruumala oli 20mL, aga pärast jahutamist ruumala on vähem 19,8mL. Protsess mi 
toimus on  kontraktsioon
 
•  Kas Vlahus = Vvesi +Vetanool ? 
Jah 
 
Katse 4. Tehnilistel kaaludel kaaluda 20 g NaCl. Teades, et NaCl tihedus ρ = 2,16 
g/cm3, arvutada selle ruumala. Mõõtsilindrisse (100 mL) valada 90 mL destil eeritud vett. 
Fikseerida  vee nivoo asend ja temperatuur silindris. Puistata sool silindrisse nii, et see ei 
satuks  seintele, ning segada klaaspulgaga soola täieliku lahustumiseni. 
 
 
 
 
•  m(NaCl)=20g 
p=2,16 g/cm³ 
20
𝑉 =
= 9,26𝑐𝑚³ 
2,16
•  Kui lahus omandab  esialgse  temperatuuri, fikseerida vedeliku ruumala. 
V₁(vesi)=90mL 
t₁=21°C 
V₂(vesi+sool)=88mL 
t₂=20°C-21°C 
 
•  Kas Vlahus = Vvesi +Vsool ? 
Ei 
 
•  Selgitada toimunud nähtust 
Lahustina  oli vesi. Sool  lagunes  ionideks, kui see oli lahustunud vees. Toimus 
dissotsiatsiooni. 
 
Katse 5. Kahte katseklaasi valada  ̴ 5 mL destil eeritud vett ja mõõta selle temperatuur. 
Ühte katseklaasi lisada 3 g ammooniumnitraati (NH4NO3) ja teise niisama palju 
naatriumsulfitit (Na2SO3). Ainete  kogused  kaaluda tehnilistel kaaludel. 
 
•  Jälgida aine lahustumisel toimuvat muutust ja märkida  algtemperatuur  ning 
suurim erinevus algtemperatuuris 
•   
Esimene katseklaas ( dest. vesi + NH4NO3) 
Temperatuur alanes 
Min t° = 13°C 
Sellel atsel  tekis  endotermiline  reaktsioon . Temperatuur langes, mis tähendab,et 
reaktsiooni käigus energia neeldub. 
 
Teine katseklaas (dest.vesi + Na2SO3) 
Temperatuur tõuses 
Max t°=28°C 
Sellel katsel tegemist on eksotermilise reaktsiooniga. Reakstiooni käigus energia 
eraldub ja sellepärast temperatuur katseklassis tõuses. 
 
Katse 6. Valmistada 50 mL mõõtkolbi 0,20 M kaaliumkromaadi K2CrO4 või 
kaaliumheksatsüanoferraadi K3[Fe(CN)6] lahust (õppejõu  valikul ). Kõigepealt arvutada 
lahuse valmistamiseks vajaliku tahke aine mass, lähtudes molaarsuse  definitsioonist  ja 
kasutades valemit 3.3. Protokolli kirjutada reaktiivi purgilt aine nimetus,  puhtus  ja tootja. 
Arvutus näidata õppejõule. Lahuse valmistamiseks kaaluda puhas kuiv 50 mL 
keeduklaas tehnilistel kaaludel, seejärel võtta spaatliga reakti vi sinna samasse 
keeduklaasi niipalju, et saadakse täpselt  vajaminev  kogus. Tahke reakti v lahustada 
väheses hulgas destilleeritud vees sealsamas keeduklaasis ja lahustumise 
ki rendamiseks segada klaaspulgaga. Järgnevalt viiakse saadud lahus kvantitati vselt üle 
50 mL mõõtkolbi, asetades mõõtkolvile lehtri ja seejärel valades mööda klaaspulka 
lahust kolbi. Keeduklaasi loputada 3 kuni 5 korda väikeste koguste destil eeritud veega 
(üldjuhul kuni pesuvesi on muutunud värvituks). Kõik loputusvee kogused kanda samuti 
samasse mõõtkolbi. Destil eeritud veega loputada ka klaaspulk ja vi masena lehter.  Kolb  
täita kri psuni destil eeritud veega ja segada. Kolvile kirjutada klaasipliiatsiga aine valem, 
kontsentratsioon ning valmistamise kuupäev. Kolb lahusega näidata õppejõule. 
 
 
 
 
 
 
 
 
K2CrO4 kaaliumromaat 
Puhtus: aine mitte vähem kui 99% 
Tootja: Пурвоуральский Хромопиковый завод 
m(aine) = V(lahus)*Cm*M(aine) 
V=50mL=0,05L 
Cm=0,20M 
M=194 g/mol 
m(aine)=0,05*0,20*194=1,94g 
Värvus - kollane 
Lahuste valmistamine ja omadused #1 Lahuste valmistamine ja omadused #2 Lahuste valmistamine ja omadused #3 Lahuste valmistamine ja omadused #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KseniaM Õppematerjali autor
Lahuste kontsentratsioon
Molaarne kontsentratsioon
Ruumala muutus lahustumisel
Soojusefekt aine lahustumisel

Arvestatud protokoll
Laboratoorne töö3

Sarnased õppematerjalid

Lahuse valmistamine ja omadused
6
docx

Lahuse valmistamine ja omadused

Töö ülesanne ja eesmärk Lahuse valmistamine tahkest ainest, lahuste omaduste uurimine, üleküllastatud lahused. Sissejuhatus Lahusteks nimetatakse homogeenseid ühefaasilisi süsteeme, mis tekivad kahe või enama aine segunemisel. Lahust moodustavate komponentide vahel pole kindlaid stöhhiomeetrilisi vahekordi. Komponenti, mille agregaatolek ei muutu, nimetatakse lahustiks. Kui aga komponendid on samas agregaatolekus, siis loetakse lahustiks liias olevat komponenti. Lahustuvuseks nimetatakse aine omadust lahustuda selles või teises lahustis

Keemia alused
Anorgaaniline keemia III protokoll
10
rtf

Anorgaaniline keemia III protokoll

2HCl + Zn = ZnCl2 + H2 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Tsink hakkab soolhappes energilisemalt reageerima kui äädikhappes, seega on HCl tugevam hape. 2 . Tasakaal nõrga happe ja aluse lahuses. Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet (äädikhapet) ja 1-2 tilka metüülpunast. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas vesinikioonide kontsentratsioon lahuses suurenes või vähenes?). Koostada vastavad dissotsiatsioonivõrrandid ja tasakaalukonstantide avaldised. Mida on vaja lisada nõrgale happele, mida alusele, et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas? H2O + CH3COOH + mp Tekib punane (teraline) lahus. H2O + CH3COOH + mp + CH3COONa

Anorgaaniline keemia
Elektrolüütide lahused-pH mõõtmine-hüdrolüüs
30
docx

Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs

eraldumine. Teises katseklaasis gaas eraldub ka, aga mite nii aktiivselt. Seega on võimalik teha järeldust, et soolhape on palju tugevam hape kui äädikhape, sest reageerib tsingiga energilisemalt. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet ja 1-2 tilka metüülpunast. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada. Võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Soola lisamisel lahus muutus kollasemaks. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas vesinikioonide konts. lahuses suurenes või vähenes?). Lahuse värvus muutus kollasemaks, seega pH suurenes, see tähendab et vesiniioonide konts. vähenes, happe dissotsiatsiooni tasakaal kaldus pärast soola lisamist vasakule.

Anorgaaniline keemia
Keemia alused-protokoll 2
5
docx

Keemia alused, protokoll 2.

3. Molaalsus (Cm) Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis. C m= 4. Moolimurd (CX) Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. CX= 5. ppm (parts per million) ppm näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis (106) massiosas lahuses. Kui ppm-ides väljendatavate lahuste kontsentratsioonid on väga madalad (lahuste tihedus 1,00 g/cm3), siis võib kehtivaks lugeda ka järgmised seosed: 1 ppm==== 6. Normaalne kontsentratsioon (Cn) Näitab lahustunud aine ekvivalentide arvu ühes liitris lahuses. Ekvivalentmass on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8,0 massiühikule hapnikule. Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui ka konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt

Keemia alused
Laboratoorne töö 14-Redoksreaktsioonid
5
docx

Laboratoorne töö 14: Redoksreaktsioonid

Kolmandas katses tuli kriidi lahust valmistada. Pipeteerida 20 mL kriidist saadud happelist lahust 50 mL mõõtkolbi, lisada 4 mL 50% sidrunhappe lahust, lisada 5 mL 10% sulfosalitsüülhappe lahust, lisada 10 mL kontsentreeritud ammoniaakhüdraati. Täita kolb destilleeritud veega kriipsuni, sulgeda korgiga ning segada. Seda katset mina läbi ei viinud. Neljandas katses tuli neeldumisspektrit mõõta. Mõõta kõikide valmistatud lahuste neeldumisspektrid lainepikkuste vahemikus 400-500 nm 0- proovi suhtes. Selleks tuli kasutada spektrofotomeetrit ja printerit. Täita küvetid alustades kõige lahjemast Fe kontsentratsiooniga lahusest. Viimasena mõõta kriidist saadud lahuse optiline tihedus. Trükkida välja kriidi neeldumisspekter. Kalibreerimiskõver 0.14 0.12 f(x) = 2.81x - 0 0.1 R² = 0.91

Keemia
Laboratoorne töö nr-2 - Kompleksühendid
22
docx

Laboratoorne töö nr. 2 - Kompleksühendid

5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Tekkis sade, mis pidi olema Cd3[Fe(CN)6]2 sade, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Järelikult olid lahuses [Fe(CN)6] kompleksioonid, mitte CN- ioonid. Dissotsiatsioonivõrrand: K3[Fe(CN)6] 3K(aq) + [Fe(CN)6]3-(aq) 6. Kokkuvõte või järeldused Lahuses moodustus sade, järelikult leidus lahuses K3[Fe(CN)6] dissotsiatsiooni järgselt tekkinud [Fe(CN)6]3- ioone, mitte aga CN- ioone. Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 1. Katsed 0,25 M CuSO4 lahusega a) 1. Töö eesmärk o Saada lahustuvast vask(II)sulfaadist rasklahustuv vask(II)hüdroksiid ning sellest lahustuv ammiinkompleks. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: 0,25 M CuSO4, 0,5 M NH3 x H2O vesilahus, 6 M NH3 x H2O vesilahus. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. Lisasin tilkhaaval 8 tilka 0,5 M NH3 x H2O

Anorgaaniline keemia
TTÜ Keemia alused laboratoorne töö 2 - NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
4
docx

TTÜ Keemia alused laboratoorne töö 2 - NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

Eksperimentaalne töö 1: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, areomeeter Töövahendid: kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kemikaalid: vesi, NaCl ja liiva segu (B) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad

Keemia alused
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
4
docx

NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine sugust, kasutates nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: Kaalud, mõõterilinder (250 cm3), aeromeeter Töövahendid: Kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi segus liivaga Töö käik. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01g).

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun