aitavad inimestel sihipäraselt tegutseda. Saavutatud tõde peaks olema alati praktiline ja kasumlik. Saadav praktilisus ja kasumlikkus ei pea alati olema materiaalne. Pragmatismi puhul võiks ühildumuseks pidadagi seda ideede ja sündmuste koostoimimist reaalsuses. Reaalsus ise on antud olukord/situatsioon, milles sündmused aset leiavad. Seevastu ratsionalismi tõeteooria aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Ratsionalistid peavad oluliseks teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Nende arvates püsib reaalsus täieliku ja muutumatuna igavesest ajast igavesti. Tõde on väidete süsteem,mida tuleb tingimusteta tunnistada. James'i arvates ratsionalistid väidavad, et pragmatistide alused ühildumiseks on psühholoogilised faktid, mis on relatiivsed iga mõtleja ja tema elu juhtumuste suhtes. Nad on lihtsalt tema tõendid ja ei kuulu tõe enda ellu.
1.slaid: • 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism • Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks • Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 2.Slaid: Johann Georg Eisen • kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, • propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust • tegeles juurviljade kuivatamisega. • rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. 3.Slaid: August Wilhelm Hupel • „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ • „Põhjamaa kirjutisi“ • andis välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 4.slaid:
Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: · Rahvas tuli religioonile lähemale · Talurahva eneseteadvus kasvas · Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi · Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel · Andis indu kirjutamisoskuse omandamiseks · Andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule Ratsionalism levis 18. sajandi teisel poolel tänu valgustusideede levikule. Iseloomulik oli .. 1. Ratsionalistid püüdsid talurahvast valgustada, nt. toetati rahvahariduse edendamist ja jutlustel jagati talupoegadele kasulikke teadmisi 2. Kõigis hädades pole süüdi talupoegade kõlblusetus vaid pärisorjuslik kord 3. Suhtumine jumalasse oli deistlik - jumal on küll maailma loonud, kuid selle arengusse vahele ei sekku 8. Tuntumad ratsionalistid G.E.von Schwarzenberg ja A.W.Hupel ning nende tegevus. J. G. Eisen
Asuti võitlema vanade kommete vastu, näiteks hävitati ohvrikohti. Suurt rõhku pandi kõlblusele, loobuti kõrtsist, kuritegevus vähenes. Vennaskogudusse suhtuti pooldavalt, sest see tõi rahva religioonile lähemale. Kui vennaskoduduste liikumine kiriku ja aadli kontrolli alt väljus, keelustas keisrinna Elisabet 1743. a. selle liikumise. Peale pietismi tõusis tugevalt esile ratsionalism. See on usuvool, mille tõi kaasa valgustusideede levik XVIII sajandi teisel poolel. Ratsionalistid suhtusid pietistidesse üleolevalt. Eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine. Erinevalt pietistidest, kritiseerisid ratsionalistid ühiskonna sotsiaalset korraldust. Kaks suuremat ratsionalismi esindajat olid Johann Georg Eisen v. Schwarzenberg ja August Wilhelm Hupel. Peale Põhja sõda olid koolide tingimused ning edasiarendamised kehavd. Koole oli vähe, ning õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel.1765
Hernhuutlased Eestis Vennaste ehk hernhuutlaste ideed tõid rändkäsitöölised 1730. aastate alguses Eestisse, ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Erakordselt tähtis oli vennasteliikumine ka talurahva eneseteadvuse kasvamisel. Koguduste seisukord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Hernhuutlus aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Vennastekogudused andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sõjandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsional...
Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, 1743 keelustas keisrinna Jelizaveta vennastekoguduse liikumise. 19 sajandi esimesel oli vennastekoguduse liikumises uus tõusulaine. Ratsionalism 18 sajandi teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu - ratsionalismi. Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse, seadsid endale eesmärgiks rahva harimise ja valgustamise, nende jutlused pakkusid sageli kasulikke nõuandeid. Ühiskonna hädasid seletasid ratsionalistid sellega, et valitses pärisorjus, aga pietistid seletasid, et viga on talurahva puudulikus kõlblustundes. Eisen von Schwarzenberg - ratsionalistist kirikuõpetaja, töötas välja mitmeid agraarprojekte, alustas rõugete vastu pookimisega. Hupel - kirikuõpetaja, moodustas seltse, levitas raamastuid, koos Peter Wildega (arst) andis välja esimest eestikeelset ajakirja "Lühhike õppetus..." · Haridus Põhjasõda andis tagasilöögi ka haridusele
Keskaeg Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida- Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Nii keskaja alguse kui ka lõpuga seoses on probleemiks veel see, et eespool nimetatud aastaarvud kehtivad täiel määral ainult Lõuna- ja Lääne-Euroopa kohta. Kesk- ja Ida-Euroopas algas keskaeg alles VIII-IX sajandil, Põhja-Euroopas X-XI sajandil, Baltimaades alles XII saj. lõpus-XIII saj. algus...
tuleneda nii Eukleidese kui ka näiteks Riemanni geomeetria. Mõlemal suunal on asjadest omad kindlad arusaamad ja samas ka komistuskivid. Näiteks empiristide komistuskiviks on peetud matemaatika teoreemide olemasolu: nende tõesus ei sõltu kogemusest ning neid on võimalik teada kogemuse-eelselt. Ma ei saa öelda, et pooldan täiesti üht või teist filosoofilist suunda, kuid siiski pean end pigem empiristiks kui ratsionalistiks, kuna ma ei usu, et teadmised on kaasasündinud, nagu arvavad ratsionalistid. Ma tean tõsikindlalt asju, mille teadmine ei tulene minu mõistusest, vaid südamest selle põhjal, mida olen kogenud ja hinges tunnetanud. Arvan, et inimese vundament ei ole ratsionaalne, seega inimene ei ole ratsionaalne. Empiirikute lihtne arusaam on, et see, mida teame, teame kogemuste põhjal. Inimesed tunnetavad ja kogevad maailma ju erinevalt ning sellest tulenevalt on nende teadmised erinevad. Sarnaselt empiirikutele
Hernhhutlikest perekondadest olid pärit ka F.R. Kreutzwald, C.R. Jakobson, J.Hurt, V.Reiman ning J.Tõnisson. Teoloogiline ratsionalism saavutas sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muudusid õpetlikuks. Ratsionalistliku õpetaja jutlus andis kuulajale mõnegi kasuliku näpunäite või tegi ta rikkamaks mõne elutarkuse poolest. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, põhiliselt Baltikumis valitsevat pärisorjust. Pärast Põhjasõda sai tagasilöögi ka rahvaharidus. Koolide arv oli kahanenud, rahvaharidust edendasid üksikud pastorid, õpiti rehetubades, kus oli vähe ruumi, külm ning tuba suitsu täis. 1739. aastal kehtestati koolikorraldus, mille põhjal oli kooliskäimine kohustuslik vaid 7 12 aastastele lastele, v.a nendele, keda õpetati kodus
Katku ajal võeti kasutusele vanad katolikuaegsed külakalmistud. Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade järgi. Luteri kirikus võitlesid kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Jutlused olid tundeküllased ja kutsusid talupoegi vagadusele ning meeleparandusele. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Ei arvatud, et kõigis hädades on süüdi talupoegade kombelõtvus ja jumalakartmatus, vaid ka valitsev pärisorjuslik kord. Johann Georg Eisen von Schwarzenberg töötas välja konkreetseid projekte põllu- majanduse edendamiseks. Talurahvast puudutas kõige rohkem pietismiga seotud vennaskoguduste ehk hernhuutlaste liikumine, sest selle raames olid kõik võrdsed, rahvuse ja seisuse peale vaatamata. 1739
Luteri kirikut tunnustades moodustasid nad omaette kogudusi, pidades tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, võrdsust ning vendlust. Vennasteliikumine oli ülimalt tähtis talurahva eneseteadvuse kasvamisel, pakkudes kaasarääkimise teel neile eneseteostusvõimalusi. 18. sajandi keskpaigas hakkas Baltikumis levima Saksamaalt pärit teoloogiline ratsionalism, mis muutis jutlused õpetlikuks, andes kuulajale mõne praktilise elutarkuse või kasuliku näpunäite. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Rahvaharidus Peale Põhjasõja antud tagasilööki jäi rahvahariduse edendamine esialgu üksikute pastorite teeneks. 1739. aastal kehtestatud koolikorralduskava alusel kehtis koolikohustus vaid neile 7- 12-aastastele lastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Kuna oli raskusi laste kooli saatmisega ning õppetingimused rehetubades olid kehvad, nähti
Kubermangude etteotsa nimetati ühine asehaldur. 2. Pärast Põhjasõda oli puudus kirikuõpetajatest, kirik ise sõltus rüütelkondadest. Hakkasid levima uued usuvoolud: pietism ja ratsionalism. Eestisse jõudis ka vennasteliikumine, mis lähendas rahvale usku ja tõstis talurahva eneseteadvust. Ilmus Piibli eestikeelne tõlge (A.T.Helle) 2.1. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. 3. Võeti vastu koolikorralduse kava, mille järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud. 4
A.T.Helle- Esimene eesti keelne piibel. 7. Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Hernhuutlus-ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism- Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 8. Tuntumad ratsionalistid G.E.von Schwarzenberg ja A.W.Hupel ning nende tegevus. Johann Georg Eisen von Schwarzenberg- Eesti vaimulik ja kameralist. Oli algselt Avinurmes koduõpetaja. 1746. aastal ordineeriti ta õpetajaks ning oli aastan 1774 Torma Maarja koguduse õpetaja. August Wilhelm Hupel- Oli Äksi ja Põltsamaa pastor ning kodu-uurija ja literaat. Andis välja Põltsamaal esimese eestikeelse ajakirja Lühhike öppetus, andis välja
Olen ma empirist või ratsionalist? Käesolevas essees käsitlen teemast empirism ja ratsionalism ning püüan jõuda järelduseni, kas mina ise olen pigem empirist või ratsionalist oma filosoofilistelt maailmavaadetelt. Nii empirism kui ka ratsionalism on valgustuse kaks suunda, mis vastanduvad üksteisele. Mõlemal on omad kombed ja uskumused, mis kattuvad väga vähe. Kuid mõlemad pühenduvad nii öelda iseendale, inimese mõttemaailmale ja olemusele, mitte niivõrd maailma asjadele. Ratsionalism tähendab mõistuspärasust, mõistlikkust. See on filosoofias suund, mis peab inimmõistust ainsaks õige teadmise allikaks ning ühtlasi teadmise õigsuse mõõdupuuks. Selle suuna järgi sünnib inimene kogu oma teadmiste ja tarkustega. Tal on kõik ideed kohe olemas, kuid ükshaaval hakkab neid välja tooma ja ellu viima. Ka kõik tema kogemused ning kombed on juba imikueas olemas. Ratsionalismi vastand empirism on aga mõttesuund, mis peab ainu...
1. sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned kehad on rasked"); 2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka"); 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt "sirge on lühim tee kahe punkti vahel"). Kanti eelsed empiirikud (Locke, Hume, Berkeley) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid (Spinoza, Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. TUNNETUS Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses" , kuid me ei saa selle kohta midagi väita
lähemale. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Eriti paistsid silma need pastoritest kirjamehed, kes tegelesid eesti kirjakeele parandamise ja kirikukirjanduse väljaandmisega. Rajati uusi koole, et valmistada noori ette kirikukirjanduse iseseisvaks lugemiseks. Ühtlasi taheti välja juurida rahvausundi jäänuseid. 3.Ratsionalism-18. Saj lõpuks jõudis baltikumi, saavutades valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Ratsionalistid kritiseerisidühiskonna sotsiaalset korraldust , pärisorjust. Kirkikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja Johann Georg Eisen. Põltsamaa pastor August Wilhem Hupel. Pärisorjuse kaotamine Eestis. 19.saj sajandi algul olid balti provintsid ainsad, kus prooviti maaelu reformida. 1.mujal euroopas oli pärisorjus juba kaotatud, muutes selle venemaale prestiisi küsimuseks 18.saj. II poolel hakkas mõisnike elujärg paranema aga samas hakkasid nad elama luksuslikumalt ja väljaminekud suurenesid
3) Teatud vastandumine ühiskonnale (kõrtsid suleti kuna seal ei käidud) Ratsionalism · 1750-te aastate paiku jõudis Eestisse ratsionalism · Ratsionalism rõhutas asjalikkust, õpetust, praktilisust · Kui pietistlik jutlus pani rahva nutma või naerma, siis ratsionalism õpetas praktilisi näpunäiteid · Pietistid nägid ühiskonna probleemide allikana puudulikku moraali, ratsionalistid aga sotsiaalset ebavõrdsust · Tuntumaid esindajaid: A. W. Hupel, J. G. Herder 2. Minek keisriusku ehk õigeusku. Peale Põhjasõda tabas Eesti ja Liivimaad nälg ning viljakus. Talupoegade kõrvu kostus kuuldus, et Venemaal lubatakse kõikidele soovijatele maad,kuid väikese nipiga mida talupojad siis ei teadnud. Nimelt pidid talupojad siis pöörduma õigeusku. Selle peale siirdusidki talupojad Riiga, et lasta ennast ümberasujate nimekirja panna
Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahvale arusaadavalt ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis ratsionalistid seevastu kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistidest on tuntud Torma pastor Johann Georg Eisen, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Eiseni alustas Eestis rõugete vastu kaitsepookimist. Põltsamaa pastor Agust Wilhelm Hupel oli kirjanik, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast
Mitmed saksa luteri vaimulikud teotasid vennastekoguduse liikumist, sest see lähendas inimesi kristliku usu peamistele põhimõtetele. Vennastekoguduslikest perekondadest on pärit F.R.Kreutzwald, C.R.Jakobson, J.Hurt, V.Reiman, J.Tõnisson. 1750a. Paiku jõudis Eestisse teoloogiline ratsionalism. Ratsionalism rõhutas asjalikkust õpetust, praktilisust.Pietistid nägid ühiskonna probleemide allikana puuduliku moraali, ratsionalistid aga sotsiaalset ebavõrdsust.Ratsionalismi tuntuim esindaja oli August Wilhelm Hupel. 1715.a. ilmus põhjaeestikeelne Uus Testament. 1739.a.ilmus Piibel Anton Thor Hellelt. 9) Rahvaharidus. Vastus: Rootsi ajal loodud haridussüsteemi jätkati. Esimene ühtne koolikorraldus tuli 1739.aastal. Koolikohustus oli 712.aastastele, miiniumnõueteks oli katekismuse tundmine, Piibli lugemine, lauluraamatu tundmine. 1765.a.Liivimaa maapäeva
Sellel kriitikale vaatamata on filosoofia võtnud Freudi teoreetilised põhimõtted üldiselt hästi omaks. Freud ise on väitnud, et tema filosoofia esindab uut ,,Koperniku revolutsiooni". Just nagu Kopernik oli näidanud, et Maa ei ole universumi keskpunkt ning Darwin tõestanud, et inimene ei ole loomariigi isand ega käskija, vaid ainult üks osa sellest, nii väidab ka Freud olevat end tõestanud, et teadlik mõtlemine, või Mina, ei ole ,,oma majas peremees", nagu on eeldanud ratsionalistid ja kartesiaanlikud filosoofid. Kasutatud kirjandus: 1)http://et.wikipedia.org/wiki/Sigmund_Freud 2) ,,100 tähtsamat mõtlejat" Philip Stokes. Kirjastus Ersen. 2008.
õpetajad üritasid elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetuamise suunas. b) Vennasteliikumine ehk hernhuutlaste liikumise: positiivsed küljed: Peeti tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kasvas rahva eneseteadvus ning kirjaoskus negatiivsed : Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju, torupille ja viiuleid. Mindi kirikuga vastuseisu, kõlbelisus ületas piirid. c) Ratsionalistid milles seisnes nende vaadete uudsus : Jutlused muutusid õpetlikuks; kritiseeriti ühiskonna korraldust, eriti Baltikumi pärisorjust tuntumad esindajad, nende tegevus: J.G.Eisen töötas välja mitmed agraarprojektid, kavandas saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, alustas rõugete vastast kaitsepookimist Eestis A.W.Hupel levitas raamatuid ja moodustas lugemisseltse, andis välja ajakirja Lühike Õpetus J.G.Herder levitas eesti rahvaluulet Euroopas A.v
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valits...
AJALOO KT 1. Erinevused Baltikumi ja Vene impeeriumi vahel(baltierikord). Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavaltsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 2. Muutused asehalduskorra ajal. Muutus administratiivne jaotus(+paar maakonda), poliitilised ümberkorraldused(mõisnikel võrdsed õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloendus), demokraatlikud jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. 3. Talupoegade olukord 18. sajandil. Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka juba vabade inimestena. 4. Linnade arv, suurused ja maakonnad vene ajal. 16...
Jesuiitide kavatsuse kohaselt pidi Tartust saama keskus, kust katoliku usku levitataks ka Venemaale kuni Indiani välja. Tänapäeval ongi jesuiitide põhitegevus misjonitöö ja hariduse andmine. Jesuiidid panid aluse lõunaeestikeelsele kiriklikule kirjandusele ning ilmselt ka lõunaeesti kirjakeelele. 3.1583.aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium 4.Tõlkide seminar valmistatakse ette preestrikutseks kandidaate Vene aeg: Pietistid Hernhuutlased Ratsionalistid · Elavdasid usuelu · Pidasid tähtsaks · Pastoritest valgustajad religiooni sügavama usuvagadust, kõlblust, andsid jutlustes tunnetamisega ja sotsiaalset võrdsust ja näpunäiteid ja lähendasid usku vennaarmastust. elutarkusi. rahvale. · Rajasid kogudusi ja · Kritiseeriti pärisorjust. · Pastori jutlus "pani" palvemaju endavalitud · Johann Georg Eisen
· Andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas 20. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? · Pietistlik jutlus pidi mõjutama usu sügavamat tundmist, panema nutma või õhkama · Ratsionalistlik jutlus oli õpetlik, jagas kasulikke nõuandeid või praktilist elutarkust · Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, väljapääs usuvagaduses · Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, talupoegade pärisorjust
rändkäsitöölised, kes tõid selle 1830.a Eestisse. Nad meeldisid siinsetele talupoegadele, sest nad pidasid tähtsaks kõlblust, alandlikkust ja sotsaiaalset võrdsust. Nad hakkasid rajama raamutukogusid, koore, orkeistreid ja sellega andsid eeskuju talupoegadele. Nende tegevuses oli ka negatiivset: nad olis vastu Eesti maa usule hävitasid vanu ohvrikohti, torupille, ehteid Ratsionalism · 18.saj siia jõudnus uus usuvool. Ratsionalistid püüdsid rahvast harida ja valgustada. Eriti paistis silma Torma kirikuõpetaja E. von Scwarzenberg, kes õpetas talupoegadele puuvilja kasvatust, võtles nakkushaiguset vastu, alustati kaitset rõugete vastu. · Põlvamaa kirikuõp. Hupel, kes levitas raamatuid, osales lugemis seltside moodustamisel, andis välja Eesti esimest ajalehte "Lühike õpetus". · 18,saj kultuuri keskus oli Riias. Tallinna vaimuelu keskus oli Akadeemiline Gümnaasium.
Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. millel pole mingit õigustust. Tõesed on sellised uskumused... ...mis "töötavad" ...millest Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud lähtudes saab sihipäraselt töötada ...mis ennast õigustavad ...millesse on kasulik uskuda epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise 7.Esitage pragmatismi tõekontseptsioonile vähemalt kaks vastuväidet. filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 1."Töötama" kahemõttelisus A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et "tõene on see
Iga päev peale lõunasööki läks ta Jossif Greenile külla ning lahkus sealt täpselt kell seitse õhtul. Peale viimase surma otsustas Kant, et jalutamine on märksa tervislikum tegevus ning võttis endale tavaks peale lõunasööki jalutada. Õhtulti luges ta kergemaid asju nagu ajalehed või ajakirjad ning kell kümme läks magama. Kanti Tunnetusteooria Kanti Tunnetusteooria viib kokku Ratsionalismi (Descartes, Leibniz) ja Empirismi (Locke, Hume) neile omakorda vastandudes. Ratsionalistid olid veendunud, et kõik teadmised tulenevad mõistusest endast, empiirikud seevastu leidsid, et kõik teadmised pärinevad kogemustest. Kanti tunnetusteooria järgi on inimtunnetusel kaks allikat meeled ja mõistus. Tema enda arvates ületab see teooria mõlema mõtteviisi puudused ja ühekülgsuse. Ta on öelnud: ,,Aistingud ilma mõisteteta on pimedad, mõisted ilma aistinguteta on aga tühjad" Teaduslikku teadmist iseloomustavad 2 tunnust: · paratamatus (mitte-juhuslikkus)
Ka lendrisabad. Põhjasõda oli olnud rakse katsumus ka luteri kirikule. Paljud kirikuhooned olid sõjategevuse käigus kannatanud, palju kogudusi ilma õpetajata jäänud. 18. Sajandil võistlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism.Pietlistlikud pastoid taotlesid, et usutüdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetakse sügavamalt. Nende jutlused olid sageli tundeküllased ja kutsusid talupoegi väsimatult vagadusele ning meele parandusele. Ratsionalistid astetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõigis hädades on süüdi talupoegade kombelõtvus ja jumalakartmatus, vaid panid osa süüd ka valitseva pärisorjusliku korra arvele. Talurahvast kõige otsesenakt puudutanud või isegi raputanud nähtuseks oli siiski pietismiga seotud vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine. Kui Rootsi ajal oli Eestis valitsenud mõõdukas, nn. Põhjamaade barokk, siis koos Vene võimu kehtestamisega hakkas siia ulatuma toretsevam ja
Usuelu Põhjasõja tagajärjel olid paljud luterliku kirikud kannatada saanud või hävinud. Talurahvas seas tugevnes taas rahvausund ja hakati ohverdamas käima ning peeti kodudes ohvriaedu. Võistlesid kaks luterliku kiriku religioosset suunda pietism ja ratsionalism. Pietistid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks ainult pähe vaid mõistetaks sügavamalt. Nad kutsusid üles talupoegi meeleparandusele ja neil õnnestus usk rahvale lähemale tuua. Ratsionalistid asutasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Pietismiga arenes ka vennastekoguduste liikumine, mis jättis eestlastele sügava mulje, sest seal olid kõik võrdsed ja algas usuline ärkamine, mis andis eestlastele virgutava tõuke. Liikumise käigus püstitati palvemaju ja rajati kogudusi. Tartu ülikool TÜ esmakordne avamine toimus 1632.aastal. Juba Uusikaupunki rahuga oli määratud, et vene valitsejad pidid ülikooli taastama. 1802. aastal niikaugele jõutigi, TÜ allus Venemaa
Võideldi vanade kommete vastu: hävitati ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid. Võõrutati kõrtsidest, millest paljud sulgeda tuli. Kirikuõpetajad suhtusid hernhuutlastesse pooldavalt, sest see lähendas rahvast kirikule. Samas oli hernhuutlaste liikumine tähtis eestlastele, kuna see kasvatas nende eneseteadvust- koguduse sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, tegemata vahet seisusest. XVIII saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu- ratsionalismi. Ratsionalistid suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Nende jutlused pakkusid rahvale mitmesuguseid kasulikke teadmisi ja tarku nõuandeid (puuviljakasvatus, maa harimine jms). Tingimused hariduse edendamiseks olid Põhjasõja- järgsetel aastatel tublisti halvenenud. Koole oli napilt, õpetajateks enamasti kiriku köster, kes koos lastega eesti keeles lugemist veeris. 1765 kehtestati koolikohustus, milles tuli koole rajada mitte ainult igasse
Üks võimalik viis arutleda: Kui leidub analüütilisi väiteid, mis väljendavad ideedevahelisi suhteid, siis saab nende tõeväärtust teada aprioorselt, ehk kogemusest sõltumatult, kuna nende tõeväärtus pole määratud ära ühegi fakti poolt maailmas. Ning kui nende tõeväärtus pole määratud faktide poolt, siis ükskõik milline maailm ka poleks, jääb nende tõeväärtus ikka muutumatuks. Seetõttu väljendavad sellised väited paratamatuid tõdesid. Empiristid ja ratsionalistid Suhtumise alusel aprioorsesse teadmisse saab filosoofid tinglikult jagada kahte rühma: Empiristid - kõik teadmised objektiivsest reaalsusest on aposterioorsed. Mõistus opereerib kogemusest pärineva informatsiooniga. Kanti terminoloogias lükkavad empiristid tagasi sünteetilise aprioorse teadmise Ratsionalistid - objektiivse reaalsuse kohta võib saada aprioorset teadmist. Mõistus opereerib kogemusest pärineva
ja eetiliselt tegutsemine, maksku see mis maksab. Ja ometi peame järeldama, et Kanti eetika jääb deontoloogiliseks. Eetiline käitumine ei pea tema meelest olema suunatud mingi loomuliku ega üleloomuliku eesmärgi poole. Kui ma olen kõlbeline, pean lootma, et mu voorus saab lõpuks tasu. Selleks et oleksin vooruslik juhinduksin heast tahtest -, ei tohi mu tahe olla mõjutatud tasulootusest (Palviste-Kerner 1996). Empiirikud väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid olid veendunud, et kõik tõelised teadmised tulenevad mõistusest endast. Mina arvan aga, et tegelikult tulevad teadmised nii kogemustest kui õpitust ning lisaks inimese sisemusest. Kui loeme üles kõik oma võimed, siis nende piiresse mahtuv ongi kokku see, mida me võime tunnetada. Öeldu ei tähenda, et midagi muud pole olemas, kuid kui see miski, ükskõik mis, ka olemas on, siis ei suuda me seda haarata. 5 KOKKUVÕTE
Üldse on Kanti järgi kolme liiki otsustusi: 1. sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned kehad on rasked"); 2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka"); 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt "sirge on lühim tee kahe punkti vahel"). Kanti eelsed empiirikud väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Ta jõudis järelduseni, et see mida mu mõistus ütleb maailma kohta, see ongi tõde. Tunnetus
EESTI 18 SAJANDIL VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsioonig...
18.saj alguses hakkas ilmuma talurahvakalendrid e kalendrisabad. Usuelu Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade(jüripäev, jaanipäev, jaagupipäev, mihklipäev jne) järgi. 18.saj võitlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Esimene oli ülekaalus saj esimesel poolel. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõigis hädades on süüdi talurahva kombelõtvus. Talurahvast kõige otsesemalt puudutanud või isegi raputanud nähtuseks on siiski pietismiga seotud vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine.(plussid : tänu sellele liikumisele võeti eestlaste poolt ristiusk omaks, karskus , rõhutasid haridust, rõhutasid, et inimene peab olema püüdlik, edukas) Barokk ja klassitsism Kadrioru lossi projekteeris Nicco Michetti.
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstrah...
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Majandusarvestus ME-12K TUNNETUSTEOORIA ALUSED Referaat filosoofias Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Valisin teema ''Tunnetusteooria'' kuna olen ka enne sellest palju kuulnud ning antud teema paistab ka väga huvitav. Juba väiksena kuulsin vanaema suust, et ära nopi lille niisama, ära murra puu oksa lõbu pärast paooleks--tal on ka valus... Mingil määral kandis vanaema ka mulle sellist maailmavaadet edasi ja sealt tekis ka huvi.... Kas puud ja muud taimed ikka tunnevad valu? Arvan, et see küsimus jääb kauaks veel lahendamata. Kõigile jääb oma arvamus ja arusaam, kuid enese harimiseks võime lugeda ka palju raamatuid ja uurida internetist, mida teavad ja arvavad tunnetusteooriast teadlased. ...
PSÜHHOLOOGI AJALOO EKSAM 1) Psühholoogia ajaloo õppimise eesmärgid. · Kust tuleme, et teada kuhu võime jõuda · Milline on olnud psühholoogia saamise teekond · Mida uuritakse, kuidas muutuvad uurimisobjektid ja meetodid. Millised küsimused kerkivad? 2) Kuidas õpetatakse psühholoogiat? Erinevad õpikud. · Bachmann, T., Maruste , R. ,,Psühholoogia alused'' · Anti Kidron ,,Psühholoogia põhisuunad'' · Rosenberg ,,The brain, the person, the world'' 3) Millised on psühholoogia kui teaduse ülesanne? · Psüühiliste nähtuste kirjeldamine. Kirjeldamine kui mõistete omistamine, mis asi see on? · Psüühiliste nähtuste seletamine: põhjuste leidmine, kausaalsus. Kus on nähtuste põhjendused, siit erinevad koolkonnad. · Psüühiliste nähtuste pro...
kirjutamisoskuse omandamiseks. Liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kreuzwald, Jakobson, Hurt, Reinman ja Tõnissonki olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Ratsionalism: Teoloogilise ratsionalismi rajajaks on saksa filosoof Christian Wolff. Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse. Eesmärgiks seati rahva valgustamine ja harimine. Jutlustes jagati sageli praktilisi nõuandeid. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones pärisorjust. A. W. Hupel: Tüüringist pärit Hupel (1737 1819) oli Põltsamaa pastor (1763 1804), viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast saksakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Esimene raamat räägib Eestimaa haldusest, rahavastikust, seisuskorraldusest, rahvakommetest, floorast ja faunast
Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimuss Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas?
Ratsionalism nimetatud tähenduses vastandub empirismile. Ratsionalistlik on Sokratese ja Platoni tunnetusteooria. Nad mõlemad eeldasid, et inimese mõistuses on teadmisi, millest ei olda teadlikud, ning tunnetamine seisneb siiani varjatud teadmiste teadvustamises, meeldetuletamises. Ratsionalismi avaramalt käsitledes võib öelda, et see on seisukoht, mille järgi on olemas sünteetiline aprioorne teadmine. Sellisel juhul võib ka Immanuel Kanti nimetada ratsionalistiks. Sajandeid on ratsionalistid pidanud tõsikindla ning ühtlasi sünteetilise aprioorse teadmise etaloniks matemaatikat. Matemaatika täpsus ja muutumatus ligi kahe tuhande aasta jooksul veensid ratsionaliste, et tõsikindel teadmine on võimalik ning tuleneb mõistusest enesest. 2. Usk inimmõistuse võimetesse ning sellesse, et maailm on inimmõistusega tunnetatav, seal ei ole midagi üleloomulikku või irratsionaalset. Selles tähenduses on ka empirism ratsionalistlik
,,ruudul on neli nurka") ; 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt. ,,sirge on lühim tee kahe punkti vahel"). Kant püstitas küsimuse aprioorsete sünteetiliste otsustuste võimalikkusest: need on teadmised, mis on meie kogemusest sõltumatud, paratamatud, üldkehtivad ja meie seniseid teadmisi avardavad. Kanti eelsed empiirikud (Locke, Hume, Berkley) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemustest. Ratsionalistid (Spinoza, Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul ,,kopernikliku pöörde". Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. 2.2 Tunnetus
saavad aluseks tema küpsele loomigule. Püüdlikud kommentaatorid on fikseerinud mitmesuguseid välismõjutusi, mis põhjustasid murrangu Kanti filosoofilistes vaadetes. Kõige sagedamini viidatakse Hume`ile, kes Kanti enda sõnade järgi äratas ta dogmaatikaunest./2, 13-21/ Kant ja „kriitiline periood“ „Kriitika-eelse“ perioodi töödes oli Kant mõjustatud Leibnizi ja Wolffi ratsionalistlikus filosoofiast. Ratsionalistid olid arvamisel, et põhjuse ja tagajärje reaalne seos ei erine aluse ja järelduse loogilisest seosest. Hume`i mõjul loobus Kant sellest vaatest. Põhjuse ja tagajärje seos on ainult faktiline, empiiriline, seda ei saa loogiliselt tuletada. Ainult loogikast ei piisa, et põhjendada teoreetilist loodusteadust. Ühtlasi säilitas Kant ratsionalismi õpetusest veendumuse, et teadused, mille väited on üldkehtivad ja
Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 Avastamismeetod mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Baconi arvates pole põhjust imestada, et teadustes pole saavutatud Ratsionalistid tuletavad aga teadmisi iseenese mõistusest, olles mingit olulist edasiminekut, sest keegi ei ole pidanud vajalikuks sarnased ämblikega, kes samuti koovad võrku iseendas peituvast välja töötada erilist avastamisteadust. Kõigi seniste avastuste ja materjalist. Õige tee on aga n-ö mesilase meetod: kogutud leiutiste eest võlgnetakse tänu juhusele, mitte aga teadlikule, õietolmu töötleb mesilane meeks. Nii peab toimima ka tõeline sihikindlale uurimistööle
ehteid,paremaid riideid, uhkuseasju,torupille ja viiuleid+suleti mitmed kõrtsid. 18.saj keskpaigas jõudis Baltikumisse (teoloogiline) ratsionalism. Levis peamiselt kirikuõpetajate seas. Kui pietistlikud pastorid suutsid panna kirikutäie rahvast nutma või ohkama,(ehk emotsionaalne pool oli ülekaalus) , siis ratsionalistlike vaadetega pastorite jutlustes oli alati ka midagi õpetlikku. Ratsionalistid kritiseerisid Baltikumis valitsevat pärisorjust. (August Wilhelm Hupel andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. ) Pilet 2 Eesti ala minek Rootsi võimu alla 1561.a läks Rootsi võimu alla Tallinn, (kui Liivimaa palus Liivi sõjas abi rootslastelt, et venelastele vastu hakata) 1570. a läks Rootsi alla Hiiumaa 1583. a Pljussa vaherahu- Venemaa ja Rootsi vahel- Põhja-Eesti läks Rootsi alla 1629.a Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel- Lõuna- Eesti läks Rootsi alla 1645
neli nurka"); 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt "sirge on lühim tee kahe punkti vahel"). Kant püstitas küsimuse aprioorsete sünteetiliste otsustuste võimalikkusest: need on teadmised, mis on meie kogemusest sõltumatud, paratamatud, üldkehtivad ja meie seniseid teadmisi avardavad. Kanti-eelsed empiirikud (Locke, Hume, Berkeley) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid (Spinoza, Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul "kopernikliku pöörde". Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Tunnetus
teame). Realism: teame üsna palju endast ja maailmast 3. Feministid heidavad ette: Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). 4. Empirismi ja ratsionalismi erimeelsused allika küsimuses: Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5. Tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevus: Tutvusteadmine ehk kogemuste kaudu saadud teadmine nt peavalu. Oskusteadmine ehk õpitud/selgeks tehtud teadmine nt salli kudumine. 6. Proportsiooniline teadmine: Ehk „et“ teadmine. Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. Nt: 2+4=6 7
poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. Platon (427 347 eKr) Platon esitas filosoofia, millega õigustas tema aja Ateena olemasolevat ühiskonnaelu korraldust. Filosoofiat teevad inimesed. Hilisemad filosoofid liigitavad varasemad filosoofid sarnaste vaadetega inimeste rühmadesse ja annavad rühmale mingi iseloomuliku nime: näiteks skeptikud, empiirikud, ratsionalistid, irratsionalistid, intuitsionistid jne. Igal järgmisel põlvkonnal on ees suurem hulk filosoofe, kelle filosoofiaid uurida ja liigitada. Kuid see ei muuda asjaolu, et filosoofiaid on alati tehtud omas ajas ja oma ajastu ning sellele vahetult eelneva ajastu probleemide taustal. Mõned väidavad end olevat tulevikufilosoofid. Kes seda väidavad, need valetavad. Platoni eelkäijaks ja vaimseks õpetajaks oli Sokrates. Sokrates armastas agoraal 17
· 4 teaduskonda arsti-, usu-, õigus- ja filosoofia teaduskond. · Ladinakeelsed loengud ja disbuudid vaidlused õpitu põhjal. · Stipendium - toetusraha edukamatele. · Tegutses väikeste vahedega ka Tallinnas ja Pärnu Pärnus kuni Põhjasõjani 1700. a. Vaimuelu Vene aja algul 1. Luteri kirik a. Valitsev kirik ka Vene ajal. b. Usuvoolud ja liikumised: Pietistid Hernhuutlased Ratsionalistid · Elavdasid usuelu · Pidasid tähtsaks · Pastoritest religiooni sügavama usuvagadust, kõlblust, valgustajad andsid tunnetamisega ja sotsiaalset võrdsust ja jutlustes näpunäiteid lähendasid usku vennaarmastust. ja elutarkusi. rahvale. · Rajasid kogudusi ja · Kritiseeriti · Pastori jutlus "pani" palvemaju endavalitud pärisorjust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
