Eesti Vene võimu all (0)

Eestimaa Vene võimu all.
Keisrinnade sajand 18. Sajand
Millised muudatused toimusid Eestimaal seoses Vene võimu alla minemisega?
1. Balti erikorra olemus – Kehtima jäid samad seadused, mis enne ; riigistatud mõisad ning varasemad õigused talupoegade üle anti tagasi aadlile
2. Talupoja õigusliku seisundi muutumine – Kaotas kõik õigused
3. Kultuuri areng – Ilmusid erinevad usuliikumise vennaskonnad ja jutlustajad, arenes talurahva haridus ja väljastati esimene tervikpiibel
1. Balti erikord
Põhjasõjas 1710 kapituleeruvad Tallinn ja Riia. Miks aga venelased annavad eriõigused Baltikumile? (põhjus):
Rootsi pole nii nõrk, et oleks võimatu tagasivallutus, seega on vaja siinse aadli toetust
Lääne- Euroopa riigid ärevuses Venemaa edasitungi pärast – seetõttu vajalik baltisaksa aadli toetus venelastele.
Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned:
A - Säilis Balti aadli ja linnade omavalitsus
B - Aadlimatrikleisse kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi
C - Baltisaksa aadlikel oli piiramatu võim siinse põlisrahva üle
D - Asjaajamise keeleks oli saksa keel
E - Kehtima jäid seinised seadused ja maksukorraldus
F - Valitsev usk oli Lureti usk
Keskvõimu esindavad kindralkubernerid ( Tallinnas ja Riias) olid enamasti välismaalased ( mitte venelased). Tegelesid sõjaväe ja riigituludega, kohalikesse asjadesse praktiliselt ei sekkunud . Valitsesid kohaliku aadli hulgast kindralkuberneride abilisteks määratud valitsusnõunikud.
Aadli omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mis käisid koos maapäevadel. Linnade esindajaid
ei kutsutud.
Restitutsioon – Riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele
Aadlimatrikkel –Rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mille liikmed omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi
Määra, millised olid Balti erikorra negatiivsed ja positiivsed tagajärjed põlisrahvale
Negatiivne: Aadlil oli põlisrahva üle piiramatu võim ja nende õigusi suruti alla.
Positiivne: Säilis siinne kultuur ja omapära, välistati Vene kolonisatsioon
2. Talurahva õigusliku seisundi muutumine
Esimesena Venemaa valitsejatest üritas baltisakslaste privileege muuta/piirata/tühistada Katariina II (polnud enam välisjõudu, kes oleks võinud provintse eraldada), kuid pärast tema surma 1796 need taastati ja üldjoontes kehtisid 1917.aaastani.
a) Katariina II muudatused

Katariina II uus asehalduskord : Eesti- ja Liivimaa eesotsa nimetati ühine asevalitseja ehk asehaldur . Maakondadeks said Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Saaremaa Eesti osas ning Pärnu-, Viljandi-, Võru-, Tartumaa, Peterburi ja Pihkva kubermang Liivimaa osas.

Poliitilised ümberkorraldused: Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, kolleegiumid saadeti laiali, kõik mõisnikud said võrdsed õigused, linnades anti võrdne kodanikuõigus majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad.

Maksukorralduse muutused: Kehtestati pearaha maks ning hingeloendus , mõisad muudeti pärusomandiks.
b) Talurahva olukord peale Põhjasõda
Talurahvas täielikult balti aadli meelevallas, võrreldes Rootsi ajaga halveneb olukord tunduvalt, ei kuulu nekrutikohustuse alla.
1739 Roseni deklaratsioon ( vastus talupoeg Vohnja Jaani kaebusele ülekohtu vastu)
A Talupoeg, koos oma varaga, on mõisniku oma
B Rüütelkond võib koormised ise määrata
C Rüütelkonnal on täielik õigus oma talupoegade elu ja surma üle otsustada
J. G. Eisen , tema kriitika põhipunktid
Talupoeg saab mõisahärralt kõik, mis vaja ning kaotus on mõisahärra kahju. Seetõttu on talupoeg mõisahärra võlgnik ja peab oma võlad tasuma . Talupoeg ei tunne millestki puudust ega arvesta kunagi oma tagavarasi.
1765 Liivimaa kindralkuberner Browne`nn. Positiivsed määrused
Leia, mis seal oli positiivset , võrreldes varasemaga:
A - Tunnustati talupoja õigust vallasvarale
B - Piiritleti teokoormisi
C - Anti talupojale õigus mõisnik kohtusse kaevata
Kuidas talupojad reageerisid?
Talupojad keeldusid tööle minemast ning hakkasid vastu kohale tulnud vene soldatitele, loopides neid kividega ja rünnates aiateivastega
3. Kultuur
Vene võimu kehtestamine ei kahandanud sidemeid ülejäänud Euroopaga, sest Eesti asus kaubanduslikult soodsas piirkonnas
Mida endast kujutas:
a) Pietism - Pietism oli luterluse süvenevale konservatismile vastuolev usuvool , mille õpetajad üritasid elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetuamise suunas.
b) Vennasteliikumine ehk hernhuutlaste liikumise:
positiivsed küljed: Peeti tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kasvas rahva eneseteadvus ning kirjaoskus
negatiivsed : Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju, torupille ja viiuleid. Mindi kirikuga vastuseisu, kõlbelisus ületas piirid.
c) Ratsionalistid
milles seisnes nende vaadete uudsus : Jutlused muutusid õpetlikuks; kritiseeriti ühiskonna korraldust, eriti Baltikumi pärisorjust
tuntumad esindajad, nende tegevus:
J.G.Eisen – töötas välja mitmed agraarprojektid, kavandas saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, alustas rõugete vastast kaitsepookimist Eestis
A.W.Hupel – levitas raamatuid ja moodustas lugemisseltse, andis välja ajakirja Lühike Õpetus
J.G.Herder – levitas eesti rahvaluulet Euroopas
A.v. Kotzebue – asutas Tallinna esimese teatritrupi Eestis
d) Rahvaharidus , kindralkuberner G. Browne´seadus 1765
Talupojad, kes on selleks võimelised, õpetagu oma lapsi ise. Kui seda ei suudeta, tuleb mõisavaldajal oma vallas panema välja inimesi, kes mõistavad küllalt hästi lugeda ja on kindlad ristiusu õpetuses, et need lapsi õpetaks. Pastor peab andma mõisavaldajale täpse nimekirja lastest, kes peavad kooli minema, et too saaks need kooli saata. Kool peab algama peale mardipäeva ja lõppema lihavõtte ajaks. Talurahvakoolist liiguvad lapsed edasi kihelkonna koolidesse.
e) Eestikeelse piibli ilmumine
Piibli väljaandmise töö viis lõpuni Jüri kiriku õpetaja Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739. Aastal. Piiblit trükiti 6000 eksemplari