William James’i – pragmatismi tõeteooria (0)

William James’i – pragmatismi tõeteooria
Üldises käsitluses on tõde ideede omadus ühilduda reaalsusega ja väärus ühildamatus reaalsusega. Siinkohal tekib küsimus, mis on ühildumus ja mis on reaalsus ?
Pragmatistide jaoks on tõde see, mis ideedega juhtub. Idéed saavad tõeseks tänu sündmustele,mis aitavad inimestel sihipäraselt tegutseda. Saavutatud tõde peaks olema alati praktiline ja kasumlik . Saadav praktilisus ja kasumlikkus ei pea alati olema materiaalne. Pragmatismi puhul võiks ühildumuseks pidadagi seda ideede ja sündmuste koostoimimist reaalsuses . Reaalsus ise on antud olukord/situatsioon, milles sündmused aset leiavad.
Seevastu ratsionalismi tõeteooria aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Ratsionalistid peavad oluliseks teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Nende arvates püsib reaalsus täieliku ja muutumatuna igavesest ajast igavesti . Tõde on väidete süsteem,mida tuleb tingimusteta tunnistada. James’i arvates ratsionalistid väidavad, et pragmatistide alused ühildumiseks on psühholoogilised faktid, mis on relatiivsed iga mõtleja ja tema elu juhtumuste suhtes. Nad on lihtsalt tema tõendid ja ei kuulu tõe enda ellu.
Mõlemal tõeteoorial on omad plussid ja miinused, kui mina pooldan pragmatism ja selle muutuvaid suurusi. Kindlasti räägib ratsionalismi kasuks mõistus ja loogiline mõtlemine, kuid kindlasti ei jõua tõeni ilma kogemusteta.
Näiteks tekib soov kodus 7m2 seina värvida ja poodi minnes selgub , et selleks kulub 1L värvi. Kuid kahjuks on teile meeldivat värvi ainult 0,9L või 2,7L purgis. Tuginedes oma eelmisele värvimise kogemusele teate, et tegelikult saab sein värvitud ka 0,9L värviga. Seega tuleb alati tugineda ka eelnevatele kogemustele ja mitte loogiliselt mõeldes kohe suuremat värvipurki kaasa haarata.