Valgustussajand - 18.sajand (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Vene aeg

Viinapõletamine-uus moodus, kuidas vilja rahaks teha ja see neelas sajandi teisel poolel juba kolmandiku viljasaagist ning laastas metsi. Linnades valitsev tsunftikord oli arengule jalgu jäänud ja uued tööstusettevõtted hakkasid tekkima maale, mõisatesse. Rajati telliselööve, lubjaahje, sae- ja vaseveskeid (vasklpleki valm.). Räpina mõisasse asutati tänaseni töötav paberivabrik. Põltsamaa mõisnik von Lauw käivitas aga peeglite ja portselani tootmise. 27. ptk Valgustussajand (18.saj) Valgustus (lk 144) Euroopa ajalukku on läinud 18.saj valgustussajandina. See saj andis maailmale nii ameeriklaste iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni". Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Kerkisid esile: Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel jpt

Ajalugu

3

doc

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus

metalli, tubakat ja soolaheeringat. Tekkis uus moodus, kuidas vilja rahaks teha, sest mõisnike õigus oma vilja otse välismaa kaupmeestele müüa oli piiratud. Uus moodus oli viinapõletamine, mis neelas juba kolmandiku viljasaagist ja laastas märgatavalt metsi. Uued tööstusettevõtted hakkasid tekkima maale, mõisatesse. Rajati telliselööve, lubjaahje, sae- ja vaseveskeid. Põltsamaa mõisnik von Lauw käivitas peeglite ja portselani tootmise. VALGUSTUSSAJAND Valgustus 18.sajand on valgustussajand. Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähendust, ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Valgustajad: Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, Torma pastor Johann Georg Eisen von Schwarzenberg, kirjanik Garlieb Helwig Merkel. Need mehed uskusid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust. Merkeli teos ,, Liivimaa esiaeg", Petri teos ,,Eestimaa

Ajalugu

3

doc

Vene aeg

*Liivimaal loodi vallakohtud, talurahva seast valitud kohtumehed. *Talupoegade omavalitsuste kujunemine. Valgustus Pietismi ja hernhuutluse järel jõudis alates 18. sajandi keskpaigast uue vaimse vooluna Eesti aladele valgustus. Balti provintsidesse vahendas valgustusideid absolutismilt tuge lootev saksa valgustusliikumine, mille kandvaid sambaid oli ka protestantlik kirik. Valgustus muutus peagi ulatuslikuks sotsiokultuuriliseks liikumiseks, mis haaras baltisaksa ühiskonna kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad). Rahvavalgustusliku kirjanduse eesmärk oli vahendada talurahvale neile arusaadavas vormis praktilisi, eelkõige tervishoiualaseid teadmisi. 1766. aastal trükist ilmunud eestikeelne populaarmeditsiiniline ajakiri "Lühhike öppetus" tähistab ühtlasi ka eestikeelse ajakirjanduse algust.

Ajalugu

2

docx

Põhjasõda (1700-1721)

Põhjasõda (1700-1721). 17. sajandi lõpuaastatel hakkas Rootsi riigile kohale kerkima tõsine hädaoht. Rootsi põlised vaenlased ­ Taani, Venemaa ja Poola ­ otsisid omavahel liitu. Läbirääkimise vahendas Rootsi riigi verevaenlane Johann Reinhold Patkul. Venemaa soovis esialgu vaid Ingerimaad ja Pääsu merele, Taani Lõuna-Rootsit, Poola aga Eesti- ja Liivimaad. Poola kuningas oli 1697.aastal Venemaa toetusel valitud Saksi kuurvürst August Tugev. Prantsusmaa ja Inglismaa sõda 1701.aastal. 1697. Aastal sõitis venemaalt saatkond Lääne-Euroopasse koos Peeter 1-ga. 1699. Aasta suvel Rootsi troonile oli asunud Karl 7. Sama aasta detsembris vormistati Saksimaa pealinnas Drestenis lõplikult Venemaa, Saksi, Poola ja Taani liit Rootsi vastu. 1700. Aasta alguses ründasid saksilased Riiat. Seejärel ründasid taanlased Rootsi liitlast Holsteini. Karl 7 lõi üheainsa hooga löögiga Kopenhaageni all Taani liitlaste rivist välja ja sõlmis Taanlastega rahul. Venemaa viis suured v�

Ajalugu

Kommentaarid (0)