Valgustussajand - 18.sajand

Nool, Siiri

Valgustussajand - 18.sajand (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 HALB

18.sajand – valgustussajand
VALGUSTUS

Ameeriklaste iseseisvusdeklaratsioon , „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon “
Rõhutati mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust, astuti välja vananenud feodaalsete normide vastu.
Saksa ringkondades nõuti eestlaste ja lätlaste olukorra parandamist.
Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri , publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel arvasid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest.
Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja „Lühhike õppetus…“
Tallinnas tegeles näitekirjanik August von Kotzebue , kellel oli üleeuroopaline kuulsus.

RAHVAHARIDUS

Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline, oli palju umbusklikke inimesi. Nende vastuseisu murdmiseks seati sisse sundus : lugemisoskuseta ei pääse läbi leerist, leeritamata ei saanud aga abielluda .
1739.aastal sai alguse koolikohustus . Kõik 7. ja 12-aastased talulapsed pidid käima koolis
Rahvaharidusele andis tõuke kohalik kooliseadus, nn. koolipatent . Selle väljastamist toetas Liivimaa kindralkuberner George von Brown .
Patent nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõisa (hiljem küla- ehk vallakoolid).
18.saj lõpuks oskas umbes 60% eesti talupoegadest lugeda.

KIRJAVARA

1739.aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel , mille tõlke põhiautoriks oli Anton Thor Helle.
18.sajandi alguskümnendeil hakkas ilmuma talurahvakalender, eeskätt nn. kalendrisabad. Alguses olid vaimuliku sisuga, ajapikku muutusid ilmalikumaks.
Hakkas ilmuma ka omaette õpetlikke juturaamatuid.
Sajandi teisel poolel kirjutas Friedrich Gustav Arvelius kahejaolise „Üks kaunis Jutto- ja Öppetuse-Ramat“

USUELU

Paljud kirikuhooned oli sõjategevuses kannatanud, palju kogudusi jäänud ilma õpetajata.
Mittekristlike ja katoliiklike elementidega segatud rahvausund oli veel tugev. Katku ajal võeti kasutusele vanad katolikuaegsed külakalmistud.
Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade järgi.
Luteri kirikus võitlesid kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism .
Pietistlikud pastorid taotlesid , et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Jutlused olid tundeküllased ja kutsusid talupoegi vagadusele ning meeleparandusele.
Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Ei arvatud, et kõigis hädades on süüdi talupoegade kombelõtvus ja jumalakartmatus, vaid ka valitsev pärisorjuslik kord.
Johann Georg Eisen von Schwarzenberg töötas välja konkreetseid projekte põllumajanduse edendamiseks.

Talurahvast puudutas kõige rohkem pietismiga seotud vennaskoguduste ehk hernhuutlaste liikumine, sest selle raames olid kõik võrdsed, rahvuse ja seisuse peale vaatamata.
1739.a algas üldine usuline ärkamine-talupojad rajasid ise kogudusi ja ehitasid palvemaju.
Vennastekoguduse käigus läks palju kaduma rahvakultuuri, kuid liikumine andis eestlastele virgutava tõuke, tekitas elavat mõttevahetust.
1743 .a keelati keisrinna Elisabeti käsul vennaskondade liikumise. Katariina II ajal keeld kaotati.

BAROKK JA KLASSITSISM

Vene võimu kehtestamisega hakkas siin ulatuma toretsevam ja lopsakam barokk.
Itaalia arhitekt Niccolo Michetti projekteeris Kadrioru lossi, mille juurde kuulus ka barokkarhitektuuri puhul vältimatu uhke aed.
18.saj muutusid oluliselt uhkemaks mõisahooned ehk häärberid koos kõrvalhoonetega.
18.saj viimasel veerandil jõudis Eestisse järgmine suur kunstivool – klassitsism.
Klassitsistlik arhitektuur andis Eestile Tartu linna, mida pärast 1775.a suurtulekahju plaanipäraselt ehitama hakati.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 31 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Siiri Nool Õppematerjali autor

valgustus rahvaharidus kirjavara usuelu barokk ja klassitsism

Sarnased õppematerjalid

docx

Vene aeg

Viinapõletamine-uus moodus, kuidas vilja rahaks teha ja see neelas sajandi teisel poolel juba kolmandiku viljasaagist ning laastas metsi. Linnades valitsev tsunftikord oli arengule jalgu jäänud ja uued tööstusettevõtted hakkasid tekkima maale, mõisatesse. Rajati telliselööve, lubjaahje, sae- ja vaseveskeid (vasklpleki valm.). Räpina mõisasse asutati tänaseni töötav paberivabrik. Põltsamaa mõisnik von Lauw käivitas aga peeglite ja portselani tootmise. 27. ptk Valgustussajand (18.saj) Valgustus (lk 144) Euroopa ajalukku on läinud 18.saj valgustussajandina. See saj andis maailmale nii ameeriklaste iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni". Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Kerkisid esile: Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel jpt

Ajalugu

doc

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus

metalli, tubakat ja soolaheeringat. Tekkis uus moodus, kuidas vilja rahaks teha, sest mõisnike õigus oma vilja otse välismaa kaupmeestele müüa oli piiratud. Uus moodus oli viinapõletamine, mis neelas juba kolmandiku viljasaagist ja laastas märgatavalt metsi. Uued tööstusettevõtted hakkasid tekkima maale, mõisatesse. Rajati telliselööve, lubjaahje, sae- ja vaseveskeid. Põltsamaa mõisnik von Lauw käivitas peeglite ja portselani tootmise. VALGUSTUSSAJAND Valgustus 18.sajand on valgustussajand. Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähendust, ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Valgustajad: Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, Torma pastor Johann Georg Eisen von Schwarzenberg, kirjanik Garlieb Helwig Merkel. Need mehed uskusid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust. Merkeli teos ,, Liivimaa esiaeg", Petri teos ,,Eestimaa

Ajalugu

doc

Vene aeg

*Liivimaal loodi vallakohtud, talurahva seast valitud kohtumehed. *Talupoegade omavalitsuste kujunemine. Valgustus Pietismi ja hernhuutluse järel jõudis alates 18. sajandi keskpaigast uue vaimse vooluna Eesti aladele valgustus. Balti provintsidesse vahendas valgustusideid absolutismilt tuge lootev saksa valgustusliikumine, mille kandvaid sambaid oli ka protestantlik kirik. Valgustus muutus peagi ulatuslikuks sotsiokultuuriliseks liikumiseks, mis haaras baltisaksa ühiskonna kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad). Rahvavalgustusliku kirjanduse eesmärk oli vahendada talurahvale neile arusaadavas vormis praktilisi, eelkõige tervishoiualaseid teadmisi. 1766. aastal trükist ilmunud eestikeelne populaarmeditsiiniline ajakiri "Lühhike öppetus" tähistab ühtlasi ka eestikeelse ajakirjanduse algust.

Ajalugu

docx

Põhjasõda (1700-1721)

Põhjasõda (1700-1721). 17. sajandi lõpuaastatel hakkas Rootsi riigile kohale kerkima tõsine hädaoht. Rootsi põlised vaenlased Taani, Venemaa ja Poola otsisid omavahel liitu. Läbirääkimise vahendas Rootsi riigi verevaenlane Johann Reinhold Patkul. Venemaa soovis esialgu vaid Ingerimaad ja Pääsu merele, Taani Lõuna-Rootsit, Poola aga Eesti- ja Liivimaad. Poola kuningas oli 1697.aastal Venemaa toetusel valitud Saksi kuurvürst August Tugev. Prantsusmaa ja Inglismaa sõda 1701.aastal. 1697. Aastal sõitis venemaalt saatkond Lääne-Euroopasse koos Peeter 1-ga. 1699. Aasta suvel Rootsi troonile oli asunud Karl 7. Sama aasta detsembris vormistati Saksimaa pealinnas Drestenis lõplikult Venemaa, Saksi, Poola ja Taani liit Rootsi vastu. 1700. Aasta alguses ründasid saksilased Riiat. Seejärel ründasid taanlased Rootsi liitlast Holsteini. Karl 7 lõi üheainsa hooga löögiga Kopenhaageni all Taani liitlaste rivist välja ja sõlmis Taanlastega rahul. Venemaa viis suured v?

Ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk