Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaeg (0)

1 Hindamata
Punktid
Keskaeg
Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne- Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne- Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat:
1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida-Rooma keisririik (Bütsants);
1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus;
1517 - Martin Luther alustas usupuhastust.
Nii keskaja alguse kui ka lõpuga seoses on probleemiks veel see, et eespool nimetatud aastaarvud kehtivad täiel määral ainult Lõuna- ja Lääne-Euroopa kohta. Kesk- ja Ida-Euroopas algas keskaeg alles VIII-IX sajandil, Põhja-Euroopas X-XI sajandil, Baltimaades alles XII saj. lõpus-XIII saj. alguses (Näiteks Eestis peetakse keskaja algusaastaks 1227. a., mil lõppes eestlaste muistne vabadusvõitlus). Keskaja lõpuks peetakse Lõuna-, Kesk- ja Lääne-Euroopas XV saj. lõppu, Põhja- ja Ida-Euroopas saabus see mõnevõrra hiljem.
Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks :
  • VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest
  • KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik -XV sajandi lõpp.
  • HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja Ida-Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt.

Tähtis on aru saada sellest, et mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid radu pidi ning seetõttu ei saa euroopaliku ajaloo liigitust kasutada näiteks Hiina, India, Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII . saj. alguses.
Keskaega on erinevatel aegadel ning erinevate vaadetega inimeste poolt hinnatud väga erinevalt. XIX saj. alguse rahvusromantikud pidasid teda järgimisväärseks kangelasajastuks, mille üllastest põhimõtetest (rüütli aukoodeks , ausus, õiglus jpm) oleks kaasaegsetel inimestelgi palju õppida. Paljud teised aga (ratsionalistid, realismi esindajad jt) pidasid keskaega antiikaja ja uusaja vahele jäävaks langusajastuks, mille iseloomustamiseks sobib väljend "pime ja sünge keskaeg". Tõde aga asub ilmselt mõlema äärmuse vahel
Keskaeg #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ellu varru Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Minu Mõtisklus keskajast
2
docx

Minu Mõtisklus keskajast

muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest. KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. Selle perioodi jooksul toimus Euroopa rahvastiku kiir kasv, mis tõi kaasa suuri muudatusi sotsiaalse, poliitilise ja muudes eluvaldkondades. HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja Ida-Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt. EESTI KESKAEG Eesti keskaeg loetakse tavaliselt hõlmavaks perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. Ennekõike sobib see jaotus iseloomustama poliitilist ajalugu, alates maa vallutamisega ristisõdijate poolt (Eestlaste muistne vabadusvõitlus) ja lõppedes ristisõdijate poolt loodud riikide hävinguga. Varem nimetati entud perioodi tihti orduajaks, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid

Ajalugu
Keskaeg
20
doc

Keskaeg

KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus

Ajalugu
Keskaja olustik
12
doc

Keskaja olustik

Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Eesti keskaeg / Söök ja jook 4. Söök ja jook 5. Elu keskaegses linnas 6. Elu keskaegses linnas / Keskaegne riietus 7. Keskaegne riietus / Hügieen, haigused ja arstiabi 8. Hügieen, haigused ja arstiabi / Teater ja müsteeriumid 9. Teater ja müsteeriumid 10. Teater ja müsteeriumid 11. Kokkuvõte 12. Materjal 1 Sissejuhatus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele

Ajalugu
Muusika Ajalugu - Vana maailm
41
pptx

Muusika Ajalugu - Vana maailm

seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk- Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja Ida- Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt. Keskaeg Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu. See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid.

Muusika
Ajaloo perioodid
16
docx

Ajaloo perioodid

ning alles 1345. aastal suudeti ülestõus lõplikult maha suruda. Ülestõusuga on seotud ka mitmeid arvumüüte: et Harjumaal tapetud 30 000 eestlast ja Saaremaal üle 10 000. Tegelikult oli see võimatu, sest kogu Harjus oligi üldse kokku niipalju inimesi, pigem näitab see, palju neid pärast ülestõusu seal alles oli, teinegi arv on väga kahtlane. Samuti vägede suurused, aga nende kohta luuletavad kroonikud alati või siis peaaegu alati. Keskaeg Keskaeg on ajajärk, mis ajaloos järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Lääne- Euroopas langes keskaeg kokku feodalismiajaga. Sealse keskaja laguseks loetakse harilikult Lääne-Roomas riigi langust 476. aastal ja lõpuks Inglise kodanliku revolutsiooni algust või mõnd 15. ja 16. sajandi vahetuse sündmust. Ameerika avastamist ja reformatsiooni algust Saksamaal või Konstantinoopoli langemist türklaste kätte 1453 aastal. Humanistid nimetasid keskajaks antiikaja

Ajalugu
Keskaja üldiseloomustus
14
docx

Keskaja üldiseloomustus

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass KESKAJA ÜLDISELOOMUSTUS Referaat Tallinn 2016 Sisukord 1. Keskaja periodiseerimine 3 1.1 Varakeskaeg 4 1.2 Kõrgkeskaeg 5 1.3 Hiliskeskaeg 6 1.4 Hiliskeskaja algus 6 1.5 Hiliskeskaja lõpp & Kasutatud kirjandus 7 2 1. KESKAJA PERIODISEERIMINE Igasugune ajaloo periodiseerimine on tinglik ja kokkuleppeline. Ka keskaja alguse kohta on mitmeid erinevaid arvamusi, kuid kõige levinum on 476 pKr kui Germaani võimud vallutasid Rooma ja kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustus. Ajaloos periodiseeritakse keskaega Euroopa mudeli järgi:  Varakeskaeg (5. -11. sajand)  Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp)  Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus)

Ajalugu
Keskaeg
2
docx

Keskaeg

Mis on keskaeg ja kuidas on ta endale nime saanud? Kõige lihtsam vastus ­ keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale. Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse ­ keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt ­ leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, vana ja uue vahel

Ajalugu
Kontrolltöö VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE
5
doc

Kontrolltöö VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE

Kontrolltöö küsimused ptk 1-5 VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE 1.Kuidas periodiseeritakse ajalugu? 1) Muinasaeg ehk esiaeg - ca 3,3 milj aastat tagasi kivist tööriistade kasutuselevõtmisega - kirja leiutamisega 3000 -4000 a eKr 2) Vanaaeg - 3000 a eKr (kirja leiutamine) – 476 a (Lääne-Rooma keisririigi lagunemine) 3) Keskaeg - 476 a (kirja leiutamine) – ca 1500 a (Kolumbus avastas Ameerika) - varakeskaeg (6-10 saj) - kõrgkeskaeg (11-13 saj) - hiliskeskaeg (14-15 saj) 4) Uusaeg - ca 1500 a – I maailmasõja algus 1914 2.Mida tähendab sõna: tsivilisatsioon? Nimeta vanaaja olulisemad tsivilisatsioonid? Tsivilisatsioon – ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö ja kultuur. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres.

7.klass ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun