palju võimalusi karjääri loomiseks ja eneseteostuseks. Isegi siis kui mõni naine on sama kõrgel ametikohal kui mees, siis ei peeta teda tihti mehega võrdseks ega ei tasustata samaväärselt. Üldreeglina peetakse mehi juhtivamaks pooleks. Meestele ongi juhtimine loomuomasem kui naistele. Juhi rolliga kaasnevad otsustamisest tulenevad riskid ja vastutus ning seda suudavad mehed paremini hallata tänu oma ratsionaalsele mõtlemisele. Naiste otsuseid mõjutavad tihti emotsioonid ja tunded, mis ei tule alati otsustamisele kasuks. Tegelikuses ei olegi halb et naiste- ja meestemaailmad on muutunud sarnasemaks, kuid siiski säilitanud oma eripärad. Eduka tuleviku võti arvatavasti seisnebki nende kahe erineva maailma koostöös, kuid siis peab alati säilima kaks erinevat maailma.
Barokk mitmekülgne ajastu ,,Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi". See ütlus pärineb 17.saj suurimalt filosoofilt René Descartes't, kes pani ka aluse barokkmuusikas afektiõpetusele ehk ratsionaalsele õpetusele inimese tundeseisundeist. Barokk kunsti-ja muusikastiilina sündis 16.sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest. Mõiste ,,barokk" on aga kujunenud portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Barokkmuusika ongi üks niivõrd mitmekülgne ja ebakorrapärane muusikastiil, kus pole kunagi kerge seletada, mida muusika ,,kujutab".Muusika
ROMANTISM- 19saj subjektiivne kunstivool, vastukaaluks klassitsismile- ratsionaalsele maailmakäsitlusele. Romantistid ütelvad, et inimene peab olema isiksusena vaba et luua. Ei tohi järgida vana, tuleb luua uus suund (oma isikupära). Maaildel ei tohi lobiseda. Tähtis on fantaasia. Romantsimil oli palju viljelejaid. Vaadati keskaega, neid huvitas religioon. Uus teema oli surm (õilis on surra)- tuberkuloos. PRANTSUSMAA- Theodore Gericault/ Eugene Delarix. Gericault suri noorelt- ei kujun välja. Oli akad hariduse saanud. Taastas 17 saj maali trad
Majandusteadus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näitekshinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad. Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (näiteks sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja arengunäitajate hulka. Kõige kitsamas mõttes koosneb majandusteadus mikroökonoomikast ja makroökonoomikast.
teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). Majandusõpetus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (hinnad, kaubavood, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, põhjendamine ning modelleerimine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust traditsiooniliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Majandusõpetus Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (nt sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja arengunäitajate hulka. Majandusõpetus Mikroökonoomika on majandusteoreetiline lähenemisviis, kus majandus-protsesse vaadeldakse üksiksubjekti (ettevõtte) tasandilt.
1. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad. 2. Milles seisneb vabatahtlik vahetusprotsess? See on turumajanduse alus. Kaubavahetus on vahetus millegi muu vastu. Keegi pole koustatud kauplema, ometi teevad seda kõik. Kuna usutakse, et sealt saab kasu. Poest ostes vahetad sa kauba raha vastu, ei ostetaks kaupa, mida ei peeta väärtuslikuks, mida raha eest vastu saad. 3
tervisliku seisundi defineerimisele ning temast alates on kasutusel mõiste ,,arsti eetika", mis lähtub Hippokratese vandest. Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik Archimedes avastas füüsikas kehade veeväljasurve seaduse. Kreeka filosoofide Sokratese, Platoni ning Aristotelese mõtted ning arutlused panid aluse filosoofia sünnile. Sokrates juurdles inimese vooruse ja hüve leidmise üle. Sokratese küsimusi- esitades-vastuseni-jõudmise meetod pani aluse ratsionaalsele arutlusele. Platon uskus, et on olemas ideede maailm, mis on meie tavapärasest maailmas tegelikult palju reaalsem. Aristotelese mitmekülgsed käsitlused teadusest ja filosoofiast võimaldasid tal luua Lykeioni, mis tänapäeval tähistab ,,lütseumi" mõistet. Kogu tänapäeva loogika põhineb Aristotelese õpetusel. Aristoteles sõnastas ka inimloomuse väga tõetruult. Ta väitis, et inimene on küll kõrgeim elusolend, kuid ilma seaduse ja õiglustundeta on ta kõigist hullem.
ise. Ta uskus, et tema kohustus, aga ka samas nauding on oma alamatele pakkuda turvalisust ning tsentraliseeritud võimsa riigi poolt antavaid kõikvõimalikke hüvesid. Võim pidid tema arvates olema täielikult tsentraliseeritud, sest kui see pidanuks jagunema mitme inimese vahel, võisid nood seda kurjasti, oma kasuks ära kasutada. Sellise vaate järgi sai vaid kuningas esindada üldiseid hüvesid. Sellisele ratsionaalsele põhjendusele lisandusid ka müstilisemad, nagu saanuks valitseja absoluutse võimu Jumalalt ning nagu oleks absolutism loomulikem, perekonnast välja kasvanud valitsusvorm. Louis XIV ajal võib märgata mõistuspärasuse ja konfessiooni tasakaalu (kuningas valitseb Jumala armust, kuid nii, nagu tema arvates ühiskonnale (mitte otseselt Jumalale) parim on) ning valgustuslikus absolutismis domineeris selgelt inimmõistus, mis loodeti suutvat lahendada kõik inimkonna probleemid.
Gottfried Wilhelm Leibniz`i monaadi teooria Kujutlusest, et iga asja täiuslik kirjeldus on ühtlasi kogu maailma kirjeldus tekib Leibnizi kuulus monaadideõpetus. Maailm koosneb monaadidest (iseseisvad substantsid, mille omadusteks on "taju" ja "püüdlemine", mida igas monaadis sisaldub erineval määral ja vahekorras). Nii nagu iga objekti täiuslik kirjeldus sisaldab kogu universumi, nii sisaldab iga monaad kogu universumi. Igas monaadis toimuv peegeldub kõigis teistes monaadides -- lihtsalt enamiku monaadide tajuvõime on liialt nõrk selleks, et näiteks minu monaad tunnetaks mingilgi kombel mõne sääse monaadi tapmist kuskil Ameerikas. Seega on enamik monaade ebatäiuslikud -- nad tajuvad universumit vaid osaliselt ja ebaselgelt. Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku esitatuna täiesti meelevaldsed. L. monadoloogiat võib edukalt esitada näitena sellest, kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud kõigist argielu tõsiasjadest o...
Romantism · 19. saj. 30.-ndatel aastatel saab Prantsusmaal alguse uus kunstistiil · Nimetus: "romantism" tuli kirjandusest üle kunsti. · Täielik vastand klassitsismile- ratsionaalsele maailma- käsitlusele. · Romantism taotles loomingu ja isikuvabadust, seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemuse. · Uus teema maalidel oli surm (õilis on surra) · omane on kriitiline, arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja kaugete maade vastu · ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest. · Uus teema maalidel oli surm (õilis on surra) Romantismi maalikunstnikud Inglismaal - W. Blake
Pascal väitis, et saladuslikkus ja raskesti mõistetavus ongi religiooni tunnuslikud elemendid. Kui nii, siis kehtib ka surma kohal saladuse loor. ,,Religiooni vaenlased on alati teda süüdistanud pimeduses ja haaramatuses. See süüdistus muutub aga kõrgemaks kiituseks niipea kui võtta arvesse religiooni kõrgemat eesmärki edastada hämarat ja sünget lugu: patu ja pattulangemise lugu. Ta ilmutab tõsiasja, mis ei allu mingitele ratsionaalsele seletusele. Inimese patusust ei saa seletada ükski loomulik põhjus pole seda tekitanud ega tinginud. Samuti ei saa seletada lunastust, mis sõltub jumaliku armu käsitamatust aktist. See antakse vabalt ja seda eitatakse vabalt, ükski inimlik tegu ega saavutus ei või seda ära teenida. Ainus vastus, mille religioon näib andvat, on see, et Jumala tahtmine on end meie eest varjata." (E. Cassirer ,,Uurimus inimesest")
Naeruvääristas neid tragöödia kangelasi koomilises kontekstis. Sellega kaasnes ka vastav butafooria/kujundus. Sisu seotud tragöödiaga, kuid ei tarvitsenud olla. Struktuurilt sarnane. Tavapärane kõnekeel. Lühikesed järellugud tragöödiatele. Tragöödia keskne mõiste on kannatus. Intellekti põhine. Teatrivastane suund. Platon oli esimene filosoof, kes leidis, et tragöödia ei tohiks kuuluda ideaalriigi kodaniku kasvatusse ning huvisfääri. Kahjulik ratsionaalsele arutlusvõimele. See lõhub ja eksitab inimest. Olulisemad on moraal ja kasvatus. Kirjandus ja teater ei saa selles protsesis osaleda. Tragöödia kangelane kannab traagilist süüd. Tema õlul on kanda suurem koorem kui lihtsurelikel. Selle süü panevad tema õlule jumalad. Sissekodeeritud kannatus/viga. Seisab silmitsi oma saatusega ning võtab selle vastu (Tänapäeval on ühiskond kõiges süüdi, inimene ei võta seda vastu). Võtab kõik vastu, mida kanda tuleb
religioosseteks, puudutades näiteks Jumala olemasolu. Ent skolastikud püüdsid neid küsimusi selgitada loogika ja teaduse abil. Uus õpetamise meetod oli vastuolus kloostrikooli vaimsusega. Kloostriõpetlaste püüdlused võttis hästi kokku Canterbury Anselm oma kuulsa fraasiga „usk, mis otsib mõistmist”. Siin oli esikohal usk, mitte mõtlemine. Skolastika aga püüdis mõistust ja usku omavahel lepitada ning asetas suuremat rõhku just mõistmisele, ratsionaalsele tunnetusele ja maailma paremale tundmaõppimisele. Enamik 13. sajandi kuulsamatest skolastikutest olid siiski mungaseisusest, frantsisklased või dominiiklased. Seega ei olnud skolastika vastuolus munkluse kui sellisega, vaid selle konservatiivsemate suundadega. Frantsisklased ja dominiiklased tegutsesid peamiselt linnades ning oskasid selle kiiresti muutuva keskkonnaga hästi arvestada. Seevastu paljud vanad vaimulikud ordud ei suutnud 12.– 13
märganud mitmeid positiivseid muutusi: töötajad on pühendunumad ja teadlikumad organisatsiooni eesmärkidest, paranenud on moraal ja kaadri püsivus, suurenenud on kokkuhoid ja vähenenud raiskamine ning töökeskkond on turvalisem. Uuringutest on selgunud, et tihti on loova juhtimise õhkkond natuke mänguline. Eric Berne'i arvates on loovus ja emotsionaalsus pärit lapse tasandilt. Kaasaegne ärimaailm on üles ehitatud vanema tasandi käskudele ja karistustele ning täiskasvanu tasandi ratsionaalsele mõtlemisele. Loova õhkkonna soodustamiseks saavad juhid inspireerida inimesi kasutama oma mängulist lapse tasandit. Huumor ja naljad, üllatused, uuel kombel tegemised, rõõmus meel, ootamatud lahendused, luba eksida ning vigu teha aitavad kaasa loova õhkkonna tekkimisele. Juhtimiskonsultant Duane Smelser, keda toetavad mitmed teaduslikud uuringud, väidab, et inimesed, kes on avatud, rõõmsad ja heas tujus, saavutavad reeglina paremaid tulemusi
ÜLLATUS/avastus – sageli seotud huumoriga. („Midagi suurt on tulemas“ – lahtistireklaam) Huumor tingib tugeva emotsionaalse toime, seega võimaldab rakendada madala osalusmääraga reklaamide alateadvuslikku toimet. Utilitaarsed emotsioonid – baseeruvad toote või teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele või mitte-tunnustamisele, füüsiliste või praktiliste omaduste poolt esile kutsutud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad. Hedoonilised emotsioonid – toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad. Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam. Hoiaku muutmine Hoiakuid saab muutma m.h. mõjustamise abil. Carl Hovland (Yale Univ) 1950.60ndate tööd: On oluline mõista, et hoiaku muutumine on kommunikatsiooni tulemus.
objektiga (nt reklaamiga) pole olnud teadvustatud. ÜLLATUS/avastus sageli seotud huumoriga. (,,Midagi suurt on tulemas" lahtistireklaam) Huumor tingib tugeva emotsionaalse toime, seega võimaldab rakendada madala osalusmääraga reklaamide alateadvuslikku toimet. Utilitaarsed emotsioonid baseeruvad toote või teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele või mitte-tunnustamisele, füüsiliste või praktiliste omaduste poolt esile kutsutud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad. Hedoonilised emotsioonid toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad. Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam. Hoiaku muutmine Hoiakuid saab muutma m.h. mõjustamise abil. Carl Hovland (Yale Univ) 1950.60ndate tööd: On oluline mõista, et hoiaku muutumine on kommunikatsiooni tulemus.
On olemas ainus õige viis näha teda ettevõtetega seonuvalt. Meedias kasutatakse mõistet innovatsiooni tihtipeale valesti. Innovatsiooni tuleb näha ettevõtete kontekstis ja sellisena, et see annab konkurentsi eelise. Innovatsiooni nähakse: · kõrgtehnoloogilisena, · teadus- ja arenduskesksena · elitaarse ja kaugena. Eestis levinud radikaalne innovatsioonikäsitlus on mütoloogilise iseloomuga (vastandudes ratsionaalsele ja konstruktiivsele). Sellega omakorda kaasneb omakorda oht, et kasutatav mõiste muutub sisutühjaks. Innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis. Innovatsiooniga on tegu siis, kui toode või teenus jõuab reaalselt turule. Innovatsioon ettevõtte poolt turule toodud uus või oluliselt täiustatud toode (kaup/teenus), samuti uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi (sh ka turustus-,
võivad selleks olla erinevad kriteeriumid. Oluline on aga see, et objektiivsed kriteeriumid peavad olema sõltumatud poolte tahtmistest. Teine võimalus on õiglase protseduuri leidmine – nt üks laps lõikab kooki esimesena, teine aga valib esimesena. 22. Konflikti emotsionaalsed komponendid (põhimõtted) Emotsionaalseteks komponentideks on viha, usaldamatus, enese kaitsmine, põlgus, vim, hirm ja tõrjumine. Kui tunded on tugevad, peab ratsionaalsele probleemilahendusele eelnema lahkarvamuse emotsionaalsete aspektide struktureeritud arutelu. Vaid siis kui tugevad emotsioonid taanduvad, võib asuda sisuliste küsimuste ratsionaalsele lahendamisele. 1) kohelge teist inimest lugupidavalt – seda antakse edasi spetsiifiliste käitumisviiside abil. 2) kuulake kuni kogete teist poolt – Kuulamise eesmärgiks on mõista teise inimese ideede või ettepanekute sisu, nende tähendust selle inimese jaoks ja tema tundeid nende
traditsiooniliselt samuti väga suur võim. Need traditsioonid võttis üle Türgi sultan, mistõttu Osmanite riik oli väga suures sõltuvuses teda valitseva valitseja isikust ning käis sobivate sultanite puudumisel 17. ja 18. sajandil kiiresti alla. Kuid ühtegi neist valitsusvormidest ei nimetata tavaliselt absoluutseks monarhiaks, kuna see termin seoti üsna ammu uusaegses Euroopas tekkinud absolutismiga, mis erinevalt varasematest oli teoreetiliselt (ratsionaalsele filosoofiale tuginedes) põhjendatud. Absolutismi alged Euroopas Euroopas olid juba alates kõrgkeskajast hakanud tekkima tsentraliseeritud riigiaparaat. Kõige kaugemale arenes see Inglismaal, kus võim koondus aga kuninga kõrval järk-järgult ka parlamendi kätte. Teisiti läks asi aga Prantsusmaal, kus poliitiline ühtsus saavutati peamiselt sõjalisel teel ja kuningal oli suur roll. Juba François I valitsemise ajal võib märgata absolutistlikke tunnuseid: kuningas sai
võimalikult ausalt kinni, kaasata uut tehnikat ja materjale nagu betoon. 1976.aastal valmis nelja torniga kannatusfassaad ning kujur Joseph M. Subirachs on selle otsaseina skulptuurehiste kallal töötanud 1986.aastast peale. 2002.aastal käis töö kesklöövides, mis nüüd on osaliselt katuse all. Sagrada Familiale pole määratud mingit lõpetamisaega. (1) 3.3 Ehitise elemendid Voolavad vormid Ülimalt voolavad ehitusvormid on loodud ratsionaalsele analüüsile tuginevate matemaatiliste meetodite abil. See on hädavajalik geomeetrilise struktuuri määratlemiseks ja ehituse alustamiseks, sest algupärased joonised kujutavad endas sageli vaid ülevisandeid. Kellatornid Neli torni sümboliseerivad evangeliste ning 12 saja meetri kõrgust kellatorni apostleid. Kavandi kohaselt peaks kompositsiooni lõpetama 180 meetri kõrgune kesktorn. Tipusillutised Fassaadi ülim liigendatus leiab jätku kellatornide kahhelkivide ja
juhtimise, looduse, kultuuri, teaduse ning sõjalise strateegia kohta. Nende ideed mõjutasid nende langetatud otsuseid ning kujundasid nende poliitilisi eelistusi. 5 Nende roll ideoloogia kujundamisel polnud sugugi marginaalne, vaid keskse tähendusega. Keskse tähendusega oli ka ideoloogia roll diktatuuri kujundamisel. Kumbki diktatuur polnud väljastpoolt peale surutud. Kumbi polnud ajaloo kõrvalekalle, mis ei allu ratsionaalsele tõlgendamisele. Ühine nimetaja on Esimese maailmasõja mõju. Kumbki diktaator poleks ilma selle murrangulise sündmuseta saavutanud ülimat võimu maailma kahes kõige suuremas ja võimsamas riigis. Sõda tekitas Euroopa ühiskonnale ränga trauma. Stalin oli 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni sünnitus, mis muutis monarhistliku Venemaa palet kõigest mõne aastaga. Hitleri radikaalne rahvuslus sündis lüüasaanud Saksamaa kõlbelises ja füüsilises
maksimaalselt seda, mida nendelt oodatakse? • Kas neile on loodud tingimused ja kas nad on võimelised tegema oma tööd hästi? • Mida peaks tegema, et need probleemid saaksid lahendatud? Juhtimisarvestuse spetsialisti rolli muutumine (Baldvinsdottir et al., 2008 ) 1. Kuivast numbrite arvutajast on saanud äripartner st nende roll on 30 aastaga oluliselt muutunud. 2. Säilinud on läbi 30 aasta suund loogilisele analüüsile ning ratsionaalsele otsuste tegemisele. 3. Muutused: 1. 80-ndatel info jagaja ja juhtide koolitaja, 2. 90-nendatel koostöö juhtidega vajaliku info leidmisel, 3. 00-ndatel äritegevuse koordineerimine ja tulemuste mõõtmise süsteemi loomine korporatsiooni tasandil ja koos organisatsiooni liikmetega. 4. Muudatused on põhjustatud muutustest majanduskeskkonnas, globaliseerumisest, IT arengust. 5. Muutused (juhtimis)arvestuses peegeldavad ka laiemat ideoloogilist muutust
märts 1858 Pariis 29. september 1913 La Manche) oli saksa insener, diiselmootori leiutaja. Ta lõpetas 1873 reaalkooli ja lõpetas 1875 Augsburgi polütehnilise kooli parima õpilasena. Müncheni tehnikakõrgkooli lõpetas ta 1880 parimate tulemustega kooli asutamise ajaloost alates. Diesel töötas pärast seda 2 aastat Sveitsis Winterthuris, seejärel Pariisis. 27. veebruaril 1892 andis ta sisse taotluse patendi saamiseks uuele ratsionaalsele soojusajamile. 23. veebruaril 1893 saigi ta patendi diiselmootorile. Sama aasta juulis jõudis ta oma masina katsetamiseni. See oli 3 meetrit pikk ja selle sees oli 80-atmosfäärine rõhk. Seade töötas kivisöepuruga, mis plahvatas ja peaaegu tappis Dieseli ja tema kolleegid. Esimene töötav prototüüp valmis 17. veebruaril 1894. See töötas minut aega võimsusega 13 hobujõudu. Esimene diiselmootoriga sõiduauto oli Mercedes-Benz 260D (1936).
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Kristjan Pikhof KS140 KIRJELDAV MUDEL SARI SEKSUAALKURJATEGIJATE OHVRITE JAHTIMISEST: TUGINEDES RATSIONAALSELE VALIKULE Referaat Juhendaja: Liisa Saarna, MA Tallinn 2015 Sisukord Sisukord................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................3 Meetod..............................................................................................3 1.TULEMUSED........................
Muutustele orienteeritud juhilt oodatakse arengut soodustavaid otsuseid, mistõttu ratsionaalne otsustusstiil võimalike alternatiivide põhjaliku kaalutlemisega võimaldab tõenäoliselt ennustada paremini muudatuste tulemusi. Suhetele orienteeritud juhtimisstiili seotuse põhjuseks ratsionaalse otsustusstiiliga võib olla aga indiviidide intepretatsioon, et juht hangib läbi suhete töötajatega informatsiooni, mille baasil ratsionaalsele otsustustusstiilile omaselt on tal võimalik kõikehõlmava informatsioonil baasil teha otsus. Töö fookusesse asetati organisatsioonilise õigluse temaatika. Esimese hüpoteesiga väideti, et indiviidid, kes tajuvad kõrgemat organisatsioonilist õiglust on kõrgema organisatsioonipõhise enesehinnanguga. Hüpotees leidis kinnitust. McAllister ja kolleegid (2002) on oma uurimuses leidnud, indiviidi hinnang õiglusele on oluliselt seotud organisatsioonipõhise enesehinnanguga.
neegriplastika, kus imetleti just loodusliku vormi dramaatilist, ekspressiivset ja rütmilist ümberkorraldust. Silmnähtavalt kõnekad vormid ja värvid andsid tunnistust sellest, et kõik rahvad jagavad ühist, primitiivset mitteteadvuslikku keelt, olgugi et see võib pisut erineda. Üheselt võib kubismi arengu perioodi nimetada analüütiliseks kubismiks, mille tähendus on 1901. – 1911. aastal loodud taiesed ning nende areng Picasso ja Braque poolt. Antud termin viitab küll ratsionaalsele ja metoodilisele lahkamisele, kuid see ei avaldunud nii ilmtingimata taiestes. Lisaks Picassole on kubismi arendajana tuntud ka Georges Braque, kellega oli Picassol väga pikaaegne ja tihe koostöö. Nad mõjutasid üksteise taieseid väga suurel määral. Kumbki neist aga ei kasutanud oma tööde valmimisel modelle, vaid maalisid suuremas osas oma mälupiltide järgi, mida on teoste sügavamal uurimisel ka näha. (Lynton 2001, 53 – 57)
*on seotud seksuaalsfääriga *suhtlemisrõõmuga *kujutlevate puuteaistingutega(nt udusulg *maitse-või haismiselamustega Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1 Ulitaarsed emotsioonid baseeruvad toote või teenuste instrumentaalsete külgede tunustamisele või mittetunnustamisele, füüsiliste või praktiliste omaduste poolt esile kutsutud meeleoludele. On teadvustatavamd ja ratsionaalsele kontrollile alluvad 2 Hedoonilisedemotsioonid toetuvad mõnu ja naudingutundele On pigem inuitiivselt tautavad Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võiv olla ikkagi domineerivam. Kõige ebaefektiivsed on emotsionaalselt neutraalsed sõnumid. Ka negatiivse emotsionaalse sõnumiga reklaamid võivad olla efektiivsed nt dramaatilised jne Siiski on populaarsemad positiivse alatooniga reklaamid on efektiivsemad Emotsionaalne seisund mõjutab tähelepanuprotsesse.
Nii kirjutab ta dissertatsioonis „Metafüüsilise tunnetuse põhiprintsiipide uus valgustamine“ („Principiorum primorum cognitionis metaphysicae nova dilucidatio“) (1755): „...eelkõige tuli mul teha hoolikalt vahet tõe aluse ja eksistentsi aluse vahel...“. Tendents aluse ja suhte nende kahe liigi üha sügavama eristamise suunas viis Kanti lähedale Hume`i agnostitsismile. Ta jõuab loogiliste seoste vastandamisele reaalkausaalsetele ja väidab viimaste kättesaamatust ratsionaalsele tunnetusele üldse. Seega hakkavad Kantil juba „kriitika-eelsel“ perioodil välja kujunema seisukohad, mis saavad aluseks tema küpsele loomigule. Püüdlikud kommentaatorid on fikseerinud mitmesuguseid välismõjutusi, mis põhjustasid murrangu Kanti filosoofilistes vaadetes. Kõige sagedamini viidatakse Hume`ile, kes Kanti enda sõnade järgi äratas ta dogmaatikaunest./2, 13-21/ Kant ja „kriitiline periood“
marketplace are greed and fear) (Autor, aastaarv). Tarbimine kui vajaduse rahuldamine, mille äärmusi ohjavad ahnus ja hirm Tarbimise algpõhjuseks on vajadus. Me sööme selleks, et elamiseks-liikumiseks energiat saada; riietume selleks, et saadud energiat soojuskaona mitte raisata ning ilmakahjustustele vastu seista; ehitame hooneid selleks, et tunda ennast turvaliselt väliskeskkonna mõjude ja ohtude eest jne. Ometigi on vajaduse kategoorias lisaks ratsionaalsele küljele ka väga tugev emotsionaalne aspekt, mis seostub naudingutundega, meelehea ja rahuloluga. Siinkohal astubki mängu konkureerivas vabaturumajanduses tarbijatele-valijatele teenuseid või kaupu pakkuvate müüjate võitlusarsenal: iga tootja huvi on oma kasumi suurendamise eesmärgil näidata, kuidas tema toode annab ostjale lisaks füüsilise vajaduse rahuldamisele (saab kõhu täis, sooja riide ümber, kiiresti ja turvaliselt ühest kohast teise liikuda jne) ka hulga
Inimeste piitsutamine on aga vanamoodne ning julm karistus, mida 20. sajandi alguse Euroopas naljalt enam ei kasutatud. Piitsutamise episood lisab kirjeldatavale süsteemile juurde ebainimlikkust, tekib veelgi suurem võõrandumine. K. protsessiga seotud asjaajamise täpsus annab ka muus osas soovida. Mehele küll helistatakse töö juurde ning antakse teada esimese ülekuulamise päev ja kohtu aadress, kuid täpsustamata jäetakse kellaaeg ning täpne ruum, kuhu K. peab ilmuma. Ratsionaalsele ja kaalutlevale inimesele, nagu K. seda on, peaksid paljud tema protsessi puudutavad seigad tunduma enam kui kummalised. Siinkohal on aga Kafka pannud oma tegelase ettearvamatult ja ebaloogiliselt käituma. Selle asemel, et minna pühapäeva hommikul kolama kuhugi agulisse, kus peaks asuma mingisugune kohtuinstitutsioon, kes K-d teadmata asjaoludel süüdistab, võiks ta oma süütuses kindel olles pöörduda hoopis politsei või keisrivõimu poole.
Mõlemad propagandategevuse liigid on rakendatavad kummaski propaganda põhiliigis: Avalik agitatsioon Varjatud agitatsioon(kosjamoor) Avalik propagandasõda Varjatud propagandasõda(infiltratsioon 5.kolonn vastaslleri juhtpositsioonidele, õõnestustegevus, intriig konflikti esilekutsumisviis, mis seisneb vastasleeri esindajate isiklikus psühholoogilises mõjustamises.) ÕIGSUS on propagandasõnumi vastavus propaganda subjekti tegelikele teadmistele (tema käsutuses olevale ratsionaalsele, mõistuspärasle informatsioonile. Õigsus propagandas on propaganda subjekti ausus, millele tugineb veenvus. Õigsuse/ebaõigsuse kriteerium ei laiene astsinatsioonile, mille tegelikkusele vastavust mõõdab tõelisus. Propagandasõnum võib olla õige, olemata tõeline, ja tõeline, olemta õige. ÕIGSUSE RELATIIVSUS on propaganda printsiip, mille kohaselt publikuga tuleb rääkida tema arusaamade paradigmas ka siis, kui need arusamad on väärad.
L. loogikale ei saa midagi ette heita. Ta on eriti rõhutanud, kui"ähmased " on piiratud monaadide kujutlused. Ainult Jumalal on ettekujutus, mis paljastab tegelikkuse ehtsa olemuse ja korra. See on uskumatu, hämmastav, et kõigeselle taga on Jumal. Lõpmatu, absoluutselt täiuslik Jumal onasetanud monaadid luues nendevahelise kooskõla. See onL."ettemääratud harmoonia" põhimõte, mis annab viimase lihvi tema süsteemi ratsionaalsele tervikpildile. [4.] Küllaldase aluse printsiip Jumal on loonud monaadid ja tema tahtel on need saavutanud reaalsuse. Ta on loonud nende ajaloo ja Jumal on valinud maailma. Kuid miks on Jumal valinud just selle ja mitte mõne teise maailma? Võimalikke maailmu on lõputult. Miks on just see kõige parem? Olemasolev maailm on kõige parem sellepärast, et Jumal on kõige targem, kõige parem ja kõige võimsam.
02.2012 Slide 43 Slide 44 Kanti teooria kriitika Immanuel Kant eetilisest inimesest: Kanti toetumine ratsionaalsele loogikale kui absoluutsele mõtteprotsessile, mille Ainult see käitub eetiliselt, kes kuuletub tagajärjel jõutakse absoluutsete ja moraaliseadusele, vaatamata teda universaalsete moraaliseadusteni, ümbritsevale konformismile ja alatusele. paistab olevat idealistlik
inimesega võimaldab mõista tema iseloomu. Ainult dialektilise mõtlemise abil võime jõuda inimese loomuse tunnetamiseni. Sokratese arvates on inimene olend, kes lakkamatult iseennast otsib - olend, kes oma eksistentsi igal hetkel peab oma eksistentsi tingimusi vaatlema ja uurima. Selles uurimises, selles kriitilises suhtumises oma inimlikku ellu seisnebki inimese elu tõeline väärtus (Cassirer, 1999, lk.21). Ühesõnaga võtab Sokrates inimest kui olendit, kes suudab ratsionaalsele küsimusele anda ratsionaalse vastuse. Nii Sokrates kui Marcus Aurelius on seisukohal, et inimese tõelise olemuse leidmiseks tuleb ta vabastada välistest ja juhuslikest tunnusjoontest. Näiteks rikkus, ametikoht, sotsiaalne positsioon, tervis, intellektuaalsed võimed ühestki neist välistest oludest ei sõltu inimese olemus. See sõltub ainuüksi väärtusest, mille inimene ise enesele annab. Nii stoikutel kui Sokratesel on eneseuurimise nõue inimese eesõigus ja põhiline kohustus
Ütles, et teadvus tekkis evolutsiooni jooksul hajutatud andmete omavahelise sidumise tõttu ajus. Eneseteadvus: William James mitu mina (füüsiline, sotsiaalne, vaimne), mitu eneseteadvust Standardteooria eneseteadvus tekkis ühiselu tulemusena, oluline keel Eneseteadvuse vormid: iseenda äratundmine teistest, introspektsioon, minapilt, mõistuse mõistmine, episoodiline mälu, autobiograafiline mälu Jean-Pierre Vernant: Kreeka ime põhjused- usuliselt seletamiselt ratsionaalsele, kosmiline kord üldine mitte jumalik, geomeetriline mõtlemine mitte hierarhilised suhted maailmas vaid vastastikused ja seotud Reflektiivne mõtlemine asi ja mõte sellest on eraldatud, trad. Kultuurides tavamõtlemine ja asi ja mõte sellest on koos Inimesed konstrueerivad endale mõistuse mõistmise teooria (häirunud autistidel) teiste inimeste teadmiste mõistmine, nende päritolu mõistmine (kui pall pannakse Anni äraolekul mujale siis Ann ei oska seda sealt otsida)
rahuldada; õppimine ja areng - millised valdkonnad vajavad arendamist, et säilitada oma eelised konkurentide ees. Käesolevaks ajaks on tasakaalus tulemuskaart arendatud strateegilise juhtimise süsteemiks (Kaplan & Norton 2001). Juhtimisarvestuse rolli muutus Juhtimisarvestajast, kui kuivast numbrite arvutajast, on saanud äripartner st nende roll on 30 aastaga oluliselt muutunud. Säilinud on läbi 30 aasta suund loogilisele analüüsile ning ratsionaalsele otsuste tegemisele. Muutused: 80-ndatel info jagaja ja juhtide koolitaja, 90-nendatel koostöö juhtidega vajaliku info leidmisel, 2000 äritegevuse koordineerimine ja tulemuste mõõtmise süsteemi loomine korporatsiooni tasandil ning koos organisatsiooni liikmetega. Muudatused on põhjustatud muutustest majanduskeskkonnas, globaliseerumisest, IT arengust. Muutused juhtimisarvestuses peegeldavad ka laiemat ideoloogilist muutust
Nt kui abiellutakse muhameedlasega, siis minnakse üldiselt sinna usku ümber. 10. Coping e toimetulek millegagi mahub normi piiridesse e terve psüühika inimese ellu. Mis see on, millega toime tullakse? 1. Probleemid e tunnetatud erinevus soovitava ja tegeliku vahel. Probleem on alati subjektiivne e ühel osapoolel on suur probleem, aga teisel pole midagi viga. a. Lahendus: tavaliselt suunatud ratsionaalsele tegevusele, see on protsess, mis toimub läbi erinevate astmete 2. Stress e sisepinged ja inimesed ei tunne end vabalt. a. Toimetulekustrateegia on stressor, mis tekitab stressi, sellega toimetulekut nim toimetulekustrateegiaks Stressor => stress 3. Läbipõlemine 4. Kriis e olukorras tekkiv sisepinge, teatud arenguperioodiga seotud sisepinged. Probleemide lahendamine: 1
filosoofilisele refleksioonile (nii ratsionalistlikule kui ka empiristlikule) varjatuks. 3. Seetõttu kujutab mõistuse kriitika endast ka mõistuse enesetunnetust, iseenda loomuses selgusele jõudmist, valgustatud-saamist selle üle, milline on puhta mõistuse struktuur ja õiguspärase toimimise mehhanism. Iseendast teadlikuks saanud mõistuse põhihoiakuks on hoida end jätkuvalt avatuna “mõistuse kohtumenetlusele”, iga oma mõtte ja uskumuse ratsionaalsele enesekontrollile. 3 Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. Metafüüsika eripära teaduste süsteemis. Kui ülesandeks on defineerida metafüüsika eripära, siis tuleb muidugi kõigepealt küsida, millisest metafüüsikast on jutt. Kas traditsioonilisest metafüüsikast nagu see Kanti ajal faktiliselt olemas oli? Nagu eelpool kõneks olnud, oli tolle distsipliini teaduslikkuses küll piisavalt alust kahelda
*poliitilised ja kodanikuvabadused: sõna- ja väljendusvabadus; religiooni- ja 2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib südametunnistuse vabadus, vabadus osaleda poliitilises protsessis ja kandideerida rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda ametikohtadele. ** "Kõige ulatuslikumale" osutab ratsionaalsele tingimusele, et inimene 9.Iseloomustage historistliku kunstiteooria põhisisu. mitte ainult tahab vabadust, vaid tahab seda võimalikult palju. x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses kunstiajalooga (üksikute kunstiteoste, kunsti Erinevusprintsiip *Sotsiaalsed ja majanduslikud ebavõrdsused tuleb korraldada nii, et nad tegemise viisidega jms) toovad suurimat kasu neile, kes on kõige halvemas olukorras
5. Majandusteaduste definitsioon, jagunemine, jagunemine uurimisobjektideks Majandusteadus on sotsiaalteaduse osa, mis uurib/ kirjeldab/ analüüsib/ ennustab/ mõtestab/ seletab majandusagentide/ turuosaliste käitumist ja majandusnähtusi (hinnad, kauabavood, tehnoloogia). Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust suurem rõhuasetus mõõdetavale, rahas mõõdetavale suurusele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Seda võib nimetada ka ühiskonnateadusesks. Ühiskonnateadus, mis uurib kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast ja kuidas oma vajadusi rahuldab. 6. Ratsionaalse käitumise olemus majanduses Eeldab seda, et inimesed käituvad eesmärgipäraselt, püüdes maksimeerida kasumlikkust mingite kehtestatud piirangute raames. Inimesed maksimeerivad subjektiivset kasumlikkust.
Poliitiline kapitalism (praegu?) röövellikud poliitilised kasumid, turukasum jõu ja võimu kaudu, kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism (praegu?) traditsioonilised kauplemis- ja rahalisedvahetustehingud Peamised domineerimistüübid Legaalne bürokraatia põhimõtted, asluseks kuulekus seadusele ja reeglitele, mitte kellelegi isikuliselt, maksud, võimaldab ennustatavust, eeltingimus ratsionaalsele kapitalismile Karimaatiline - lojaalsus liidri erakorralistel isikuomadustel, irratsionaalne otsustamine, järgijad, juhi staatuse, määrab iga liikme isiklik lojaalsus, vastandub süstemaatilisele majanduslikule tegevusele Traditsiooniline autoritaasus, andejõud, tugineb traditsioonidel, sugulased, vasallid, valitseja ressursid, soosib majandulikku traditsionalismi ja poliitilist kapitalismi KAASAEGNE ÜHISKOND, GLOBALISEERUMINE, JÄTKUSUUTLIKKUS
Hästi välja mõeldud ja selgelt sõnastatud tegutsemisviisid ja protseduurid, millel on asjapuutuvate isikute heakskiit ja toetus, loovad korrapäraseid protsesse, mis aitavad leevendada mõttetut kaost ja konflikti. 18 Konflikti emotsionaalsete komponentidega tegelemine Emotsionaalsed komponentid: viha, usaldamatus, enesekaitsvus, põlgus, vimm, hirm ja tõrjumine. Kui tunded on tugevad, peab ratsionaalsele probleemilahendusele eelnema lahkarvamuse emotsionaalsete aspektide struktureeritud arutelu. Kolmeosaline konflikti lahendamise protsess aitab iimestel süstemaatilisel, mittekahjustaval, arenemist soodustaval viisil konstruktiivselt võidelda. Kolmeosaline konflikti lahendamine: 1) Kohelge tesit inimest lugupidavalt. 2) Kuulake, kuni kogete teist poolt. 3) Sõnastage oma vaated, vajadused ja tunded. Martin Buber «The knowledge of man». Eugene Gendlini «Rap manual». Õige sõnastamine:
Peamised põhjendused on järgmised: signaalid ei jõua vastuvõtjateni või nendeni, kellele need mõeldud olid, teadetest ei saada aru selliselt, nagu need olid saadetud, kanalis on liiga palju ületamatut müra või ei .toimu meedia vahendusel Alternatiivne paradigma Erinev nägemus ühiskonnast, mis ei aktsepteeri valdavalt liberaal-kapitalistlikku korda kui õiglast või möödapääsmatut või parimat võimalikku, mida patusele inimkonnale soovida võiks. Ka ratsionaalsele arvestusele tuginev/utilitaarne sotsiaalse elukorralduse mudel ei ole sobiv. Aluseks sotsialism ja .marksism, frankfurdi koolkond Väljaarendatum käsitlus meedia sisu ideoloogilise külje kohta Meedia sisus ei eksisteeri fikseeritud tähendusi, mis teadete vastuvõtul viiksid prognoositava ja .mõõdetava mõju kujunemisele .Ühesuunaline kommunikatsiooni mudel enam ei kehti .Ühiskonnakriitiline vaatepunkt ja väärtuste neutraalsuse eitamine ,Edastamise mudeli eitamine kommunikatsioonis
reaalsusele, mitte aga mälule ja intuitsioonile. Äris on samuti nagu teaduses- ebausaldusväärne informatsioon on sama hea, kui pettuslik ja andestamatu. On juhtumeid, kus juhil ei ole muud võimalust, kui teha otsus subjektiivse intuitsiooni baasil. Kuid neil on võimalus vältida mõningaid moonutatud otsuseid. Võitlemaks liigse enesekindlusega on efektiivne viis mõelda läbi viisid, mis võib valesti minna; millised on olulised aspektid, mida veel ei teata. Üks oht ratsionaalsele ja eetilisele otsustamisele on inimeste ebausaldusväärne mälu. Esimene samm selle ohuga toimetulekuks on selle ohtu teadvustamine iseendale. Teine on selle puuduse kompenseerimine detailse arvepidamisega. Ettevõtete juhtide ja omanike seas läbiviidud uuringust (Kooskora 2005, 2006) ilmnes, et ettevõtet (sh. selle töötajaid) käsitletakse tihtipeale kui vahendit kasumi saamiseks, mitte kui organiseeritud eesmärki
puudujääke ja on selles mõttes tema vältimatuks täienduseks. Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad "rääkima eri keeli". Kultuur kui subjekt ja iseenese objekt 1989- Kultuurisemiootika põhiküsimus -- tähenduse tekke probleem. Tähendust tekitava üksuse invariantne mudel eeldab kõigepealt: teatud piiritletust, sisendi/väljundi olemasolu, immanentset struktuuri. 15)Biosemiootika ja kultuurisemiootika- Biosemiootika püüab taas ratsionaalsele uurimisele allutada elussüsteemide need aspektid, mis 1930-ndaist aastaist alates, seoses subjektiivsete aspektide väljatõrjumisega teoreetilisest bioloogiast, on tähelepanu alt kõrval olnud, ent tuua need sisse uuel, põhjendatumal viisil. On rida probleeme, mis püstitatud humanitaarteadustes, ent mille lahendus suundub bioloogiasse: (1) märkide ja tähenduse päritolu; (2) intentsiooni ontoloogia,
- ratsionaalset (mõtlemisele apelleerivat) psühholoogilist mõjustamist või emotsionaalset mõjustamist taotledes valime erinevad meediumid - raadio- ja telereklaam, kus apellatsioone kannab kõne, on sobivam: a) emotsionaalsete protsesside kaudu mõjustamiseks ning b) nende rahvuste ja inimrühmade juures, kus on tunnuseks feminiinsus ja emotsionaalsus (vrdl rootsi ja vene või siis jaapani ja hispaania tarbijaid!). - ratsionaalsele apelleerivate reklaamide meelespidamine on üldjuhul parem kui emotsionaalsete reklaamide meelespidamine TV-reklaami korral Televisioonireklaam. Ajakirjareklaam. Ajalehereklaam. Raadioreklaam. Plakati- ja tänavareklaam. Inimesele saadetud kirjas edastatav reklaam (reklaamkirjad, otsepostitus). Transiitreklaam (reklaam liikuvatel transpordivahenditel). Interneti kaudu reklaamimine. 4. Tarbijapsühholoogia ja reklaam
Bürokraatiale on olulise tähtsusega ka sidetehnilised- ja kommunikatsiooni võimalused. Bürokraatlik haldus tähendab domineerimist teadmiste alusel, Mida suuremad teadmised seda suurem võim. Bürokraatlikul domineerimisel on tendents nivelleeruda ja plutokratiseeruda, Ideaalne ametnik peaks täitma oma tööülesandeid ilma eraiskut arvestamata on erapooletu. Formalism ja suund materiaalsele ratsionaalsusele on ratsionaalsele bürokraatiale iseloomulik. David Beetham, 'Bürokraatia mudelid', raamatus Wolfgang Drechsler (toim.), Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus,1997, 113-148: http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/AHA_Beetham.pdf Bürokraatia mudelid on vajalikud, et defineerida alus, kehtestada normatiivne standard ja arendada seletav raamistik. Tuleb mõista bürokraatia efektiivsust tõstvad ja takistavad tegurid. Esiteks, organisastioonisotsioloogia
Aastaarvud reformatsiooni algus- 31.oktoober 1517.a Kolumbuse 1. reis- 3. august 1492 USA väljakuulutamine- 4. juuli 1776 Suure Prantsuse revolutsiooni algus- 5. mai 1789 Saksa keisririigi väljakuulutamine- 1871 4. Miks kujunes humanism? Humanism kujunes välja antiikaja filosoofia lahtimõtestamisest, koos renessanssi ehk taassünniga, mille tulemusena võeti kasutusele jumalakeskse maailmapildi asemel inimesekeskne maailmapilt. Vähenes usu roll ja hakati keskenduma ratsionaalsele mõtlemisele. 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? Renessanss ehk taassünd tähendabki uuesti antiikkultuurile keskendumist. Kunstis rõhutati ilmalikku, inimesekeskset stiili, inimesi hakati kujutama elavamalt. Taaselustati ka antiikarhidektuuri, sellesse põimiti ka uut, kerget, looklevat renessansslikku stiili. Muutused toimusid ka kirjanduses ja filosoofias, mis kõik võtsid muutusteks inspiratsiooni antiikajast. 6
mõistuspärase tegevusega, vaid sotsialistliku suurtootmise omapäraga, mille tõttu langes kasutusest välja suur hulk endisi talu- ehk väiketootmiseks sobivaid põllumajanduskõlvikuid. Ei tahaks nõustuda Ivar Etverki väitega, et tõenäoliselt on metsa säästnud ratsionaalsem põllupidamine, paremad taimesordid ja loomatõud, spetsialiseerumine ja rahvusvaheline kaubandus [5]. See, et haritava maa pindala nõukogude ajal ei vähenenud, vaid pigem suurenes, ei viita sugugi ratsionaalsele maakasutusele: pigem tulenes see vägagi vaieldavast uudismaade rajamisest kuivendatud sooaladele, samal ajal kui viljakad põllumaad lasti metsa kasvada. Otstarbekaks ei saa pidada ka 1920. aastate maareformiga alanud metsade laastamist [4], ehkki tollane talude rajamise põhjend tundub kindlasti tõsiselt võetavam kui tänapäevane idee varude ammendamisest majanduskasvu tagamise nimel. Mets sulle, raha mulle. Metsade puidutagavara on alates 1940.
uurimistöö aluste õpetajale, Nadežda Kornejevale – bioloogia õpetajale uurimuse juhatajale ja Veronika Grünbaumile – eesti keele õpetajale. 4 1. DIEET…KUI PALJU TÄHENDUST ON SELLES SÕNAS 1.1. Dietoloogia teadusena Dietoloogia ehk dieetika ehk ravitoitlustusõpetus, on üks meditsiini osadest, mis tegeleb nii terve kui ka haige inimese toitumise korraldamisega. Dieetika on suunatud ratsionaalsele ja individuaalsele toitumisele. Tulenevalt asjaolust, et individuaalne toitumine tuleneb rangelt organiseeritud toidurežiimidest — «dieetidest », on dietoloogia teadus saanud oma nime [1]. Dieetika on väga tähtsal kohal meditsiinis, ta kujunes ainulaadseks praktiliseks süsteemiks. See teeb dieetika aktuaalseks ja kasulikuks paljude aastate jooksul [3]. 1.2. Pidev huvi dieedi vastu Iga dieedi mõtteks on piirata ennast teatud toiduainete tarbimisest, et vähendada kaalu või