Majandusõpetus (0)

Majandusõpetus
Arte Gümnaasium
2011 Majandusõpetus
MÕISTED Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalik kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu näiteks hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine jms. Majandusõpetus
Majandus hõlmab äriühinguid/ettevõteid, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Ettevõted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharusid, nt energeetika , masinatööstus, põllumajandus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille äriühingus/ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor ), tooraine töötlemisega ( sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). Majandusõpetus
Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (hinnad, kaubavood , tehnoloogia ) kirjeldamine, mõõtmine, põhjendamine ning modelleerimine .
Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust traditsiooniliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Majandusõpetus
Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (nt sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv , tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja arengunäitajate hulka. Majandusõpetus
Mikroökonoomika on majandusteoreetiline lähenemisviis, kus majandus-protsesse vaadeldakse üksiksubjekti (ettevõtte) tasandilt . Makroökonoomika on majandusteoreetiline lähenemisviis, kus majandusprotsesse vaadeldakse kogu majanduse (või riigi) tasandilt. Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb majanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusõpetus
Majandussubjektid on kõik majandussüsteemis osalevad elemendid. Majandussubjekte on traditsiooniliselt kolm: - ettevõtted (kõik, kes pakuvad kaupu müügiks), - majapidamised (perekond või inimestekogum, kellel on ühine eelarve), - riik (osaleb tavaliselt reguleerija rollis). Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas ehk kuidas toimub ressursside jaotamine ning suhtlus majandussubjektide vahel. Majandusõpetus
Majandussüsteemid Kapitalistlik turumajandus ­ baseerub eraomandil ja planeerimine on detsentraliseeritud ehk turg reguleerib ressursside jaotuse kujunemist ise. Kapitalistlik plaanimajandus ­ baseerub eraomandil, kuid planeerimine on tsentraalne ehk riiklik, selline kord säilib ainult väga lühikest aega. Sotsialistlik turumajandus ­ omand on ühine (riiklik) ja planeerimine on detsentraliseeritud. Sotsialistlik plaanimajandus ­ omand on ühine ja planeerimine on tsentraalne. Majandusõpetus
Vaba turumajandus on kapitalistliku turumajanduse reaaltüüp. Vaba turumajandust iseloomustab riigi minimaalne sekkumine. Vabatahtlik vahetus turul tagab selle, et kujunevad optimaalsed hinnad.
Adam Smith (1723-1790) nimetas sellist iseeneslikku majanduse korrastumist turu abil ,,nähtamatu käe" abiks. Majandusõpetus
Turumajanduse tugisambad: - eraomand (igal inimesel on õigus omada vara), - hinnasüsteem (varadele omistatakse teatud rahaline väärtus), - turukonkurents ( ressursid on piiratud, mitu pakkujat), - ettevõtlikkus (selleks, et oleks ettevõtteid on vaja ettevõtlikke inimesi, kes loovad uusi tooteid ja teenuseid). Majandusõpetus
Turumajanduses on raha funktsioon traditsiooniliselt: - vahetusvahend , - väärtuse mõõt, - vara kogumine. Majandusõpetus
Nõudlus on tarbijate osta soovitud teenuste/toodete kogused teatud ajahetkel teatud rahasumma eest. Turunõudlus on kõigi tarbijate nõudlus kokku (teatud turul).
Pakkumine on tootjate poolt oma võimaluste piires müüa soovitud kogused erineva hinnataseme korral, teatud kindlal ajahetkel. Turupakkumine on pakkumiste kogusumma (teatud turul).