ROMANTISM -
19saj subjektiivne
kunstivool , vastukaaluks klassitsismile-
ratsionaalsele maailmakäsitlusele.
Romantistid
ütelvad, et inimene peab olema isiksusena vaba et luua. Ei tohi
järgida vana, tuleb luua uus suund (oma isikupära). Maaildel ei
tohi lobiseda. Tähtis on fantaasia. Romantsimil oli palju
viljelejaid. Vaadati keskaega, neid huvitas
religioon . Uus teema oli
surm (õilis on surra)- tuberkuloos.
PRANTSUSMAA-
Theodore Gericault / Eugene Delarix . Gericault suri noorelt- ei
kujun välja. Oli
akad hariduse saanud. Taastas 17 saj maali
trad .
Oluline oli üldistus ja dünaamilisus.
Hobused olid lemmikud.
Eeskujud-
Rubens , Michelangelo e
monument , dünaamilisus, värv.
Avaldas ka kirjutisi. Järsud väljaütlemised, oli mässaja. Teda
huvitas
Dante ,
Byron , Pr revuluts, antiik müt ja idamaad.
Pintsli käsitlus oli vaba- kohati jäi mulje nagu pilt olex lõpetamata.
Efektsed valguse ja varju
kontrastid . “Dante ja
Vergilius ”,
“Chiose
veresaun ”, “Lõvijaht”.
GOYA-
(1746-1828) Pärit vaesest
perest . Õppid kohaliku meistri juures.
Omandas akad maalimise oskuse. Siirdus Madridi ja Itaaliasse. Õppis
Parma akad. Tegutses Hip kuninga õukonnas- tegi kavandeid
gobeläänidele. Kasutas tum värve. Oli haige ja jäi kurdiks. Ei
idealiseerinud- maalis nii nagu on (kuningat kujutas tossikesene-
kuna ta oli seda). Maalis
Hispaania naistest, inimestest, elust,
portreesid ja ka rev
teemadel . Sai
kuulsaks graafil teostega: 1.“Los
Capriccos” (iseloomustab inim ja ühisk) 2. “Sõja
koledused ”
(hisp ja prm sõda) 3 “Disparates” (koletised, õudused)
Veel
: “Pootide müüja”, “Riides ja alasti maja” (kaks osa),
“
Koloss ”, “
saturn õgib oma lapsi”. Jne. Talle oli oluline
värv, kasutas punast palju. Oli rahvuslane, andis edasi hisp
rahvuskaraktereid. Elu lõpul läks Prt-maale- suri seal.
SAKSA- natsareenlased- 1810 tulid
rooma , muutsid usku, hakkasid
katol. Nende ideaaliks oli
munk kunstnik.
Kujutasid ka saksa
ajaloovoole. Üritasid taastada renessanssi trad. Maalid mõjuvad
nagu kontuurjooned. Uskusid sügavalt Schellingi
filosoofiasse . Oli
pop rühmitus.
Kunstnikud -
FR. OVERBECK, PETER CORNELIS, HANS PFORR. Nad polnud ühiskonna
kriitilised , olid idealistid.
Romantiline maastik - CASPAR DAVID FR. ( 1774-1840)- õppis Kophenhagenis ja
Düsseldorfis. Oli vaim looduse
ilust .maastik
erandlik - nagu jumala
lähedal- nagu
jumalale lähedal. (maastik
tardunud - surnud vahest)
Värvide
poolest on saksl askeetlikud, kuid pildid mõj müstiliselt. FR
maalis tihti surnuaedu, mahajäetud kohti. “Munk ja meri”,
“Kuuvalgel mägedes”, “Naine hommikupäikeses”.
Biidermeier-
saksa
eeposed ,
muinasjutud ka nõiad.
Kunstnikud:
Ludwig Richter - magusavärvilised tööd – “Küla tüdruk
tantsimas”
Moritz
von Schurind- saksa eeposed ja muinasjutud.
Carl
Spitzweg- unised saksa linnad ja pisikodanikud.
INGLISE-
Palju ajalugu, nt kun
Arthur , Shakespeare,
Hamlet . Tugevad religiooni
mõjud.
William
Blake- tegutses raamatute illustraatorina, tegi ka allegoorilisi
maale.
William
Turner- Pärit Lond vaesest perest. Pole
kunst haridusega. Reisis
palju. Tähtis oli värv ja valgus. Värvi käsitlus oli nii uudne,
et teised arvasid, et tema
silmadega on mingi
jama . Teda huv füüsika,
arvas et olemas on + ja – värvid. Kujutas stiihiat.
Preraffaelundid-
1849 avaldasid manifesti.
Dante Gabriele Rosetti - juht-
itaallane.
William
Hollman Hunt, John everett Millais, Ford Madox Brown, John Ruskin,
Edward Burne Jones , William Morris . Metafoorne maailm. Oluline
oli
vaimsus . Olid väga haritud mehed.
Elisabeth Eleanor Siddal
oli nende põhilisi modelle
ROMANTISM-
19saj subjektiivne kunstivool, vastukaaluks klassitsismile-
ratsionaalsele maailmakäsitlusele.
Romantistid
ütelvad, et inimene peab olema isiksusena vaba et luua. Ei tohi
järgida vana, tuleb luua uus suund (oma isikupära). Maaildel ei
tohi lobiseda. Tähtis on fantaasia. Romantsimil oli palju
viljelejaid. Vaadati keskaega, neid huvitas religioon. Uus teema oli
surm (õilis on surra)- tuberkuloos.
PRANTSUSMAA-
Theodore Gericault/ Eugene Delarix. Gericault suri noorelt- ei
kujun välja. Oli akad hariduse saanud. Taastas 17 saj maali trad.
Oluline oli üldistus ja dünaamilisus. Hobused olid lemmikud.
Eeskujud- Rubens, Michelangelo e monument, dünaamilisus, värv.
Avaldas ka kirjutisi. Järsud väljaütlemised, oli mässaja. Teda
huvitas Dante, Byron, Pr revuluts, antiik müt ja idamaad. Pintsli
käsitlus oli vaba- kohati jäi mulje nagu pilt olex lõpetamata.
Efektsed valguse ja varju kontrastid. “Dante ja Vergilius”,
“Chiose veresaun”, “Lõvijaht”.
GOYA-
(1746-1828) Pärit vaesest perest. Õppid kohaliku meistri juures.
Omandas akad maalimise oskuse. Siirdus Madridi ja Itaaliasse. Õppis
Parma akad. Tegutses Hip kuninga õukonnas- tegi kavandeid
gobeläänidele. Kasutas tum värve. Oli haige ja jäi kurdiks. Ei
idealiseerinud- maalis nii nagu on (kuningat kujutas tossikesene-
kuna ta oli seda). Maalis Hispaania naistest, inimestest, elust,
portreesid ja ka rev teemadel. Sai kuulsaks graafil teostega: 1.“Los
Capriccos” (iseloomustab inim ja ühisk) 2. “Sõja koledused”
(hisp ja prm sõda) 3 “Disparates” (koletised, õudused)
Veel
: “Pootide müüja”, “Riides ja alasti maja” (kaks osa),
“Koloss”, “saturn õgib oma lapsi”. Jne. Talle oli oluline
värv, kasutas punast palju. Oli rahvuslane, andis edasi hisp
rahvuskaraktereid. Elu lõpul läks Prt-maale- suri seal.
SAKSA- natsareenlased- 1810 tulid
rooma , muutsid usku, hakkasid
katol. Nende ideaaliks oli munk kunstnik. Kujutasid ka saksa
ajaloovoole. Üritasid taastada renessanssi trad. Maalid mõjuvad
nagu kontuurjooned. Uskusid sügavalt Schellingi filosoofiasse. Oli
pop rühmitus.
Kunstnikud-
FR. OVERBECK, PETER CORNELIS, HANS PFORR. Nad polnud ühiskonna
kriitilised, olid idealistid.
Romantiline
maastik- CASPAR DAVID FR. ( 1774-1840)- õppis Kophenhagenis ja
Düsseldorfis. Oli vaim looduse ilust.maastik erandlik- nagu jumala
lähedal- nagu jumalale lähedal. (maastik tardunud- surnud vahest)
Värvide
poolest on saksl askeetlikud, kuid pildid mõj müstiliselt. FR
maalis tihti surnuaedu, mahajäetud kohti. “Munk ja meri”,
“Kuuvalgel mägedes”, “Naine hommikupäikeses”.
Biidermeier-
saksa eeposed, muinasjutud ka nõiad.
Kunstnikud:
Ludwig Richter- magusavärvilised tööd – “Küla tüdruk
tantsimas”
Moritz
von Schurind- saksa eeposed ja muinasjutud.
Carl
Spitzweg- unised saksa linnad ja pisikodanikud.
INGLISE-
Palju ajalugu, nt kun Arthur, Shakespeare, Hamlet. Tugevad religiooni
mõjud.
William
Blake- tegutses raamatute illustraatorina, tegi ka allegoorilisi
maale.
William
Turner- Pärit Lond vaesest perest. Pole
kunst haridusega. Reisis
palju. Tähtis oli värv ja valgus. Värvi käsitlus oli nii uudne,
et teised arvasid, et tema silmadega on mingi jama. Teda huv füüsika,
arvas et olemas on + ja – värvid. Kujutas stiihiat.
Preraffaelundid-
1849 avaldasid manifesti.
Dante Gabriele Rosetti- juht-
itaallane.
William
Hollman Hunt, John everett Millais, Ford Madox Brown, John Ruskin,
Edward Burne Jones, William Morris. Metafoorne maailm. Oluline
oli vaimsus. Olid väga haritud mehed.
Elisabeth Eleanor Siddal
oli nende põhilisi modelle
Kõik kommentaarid