Sissejuhatus erialasse

Kim, Martin

Sissejuhatus erialasse (0)

Kutsekool - Muu - Sissejuatus õpingutesse

1 Hindamata

Põltsamaa Ametikool
SISSEJUHATUS ERIALASSE
A1
Martin Kim
Kaarlimõisa 2009

Põltsamaa Ametikool
Põltsamaa Aleksandrikool asutati 1888. Aastal. Kool asub 2,5 kilomeetri kaugusel Põltsamaast, Väike- Kamari külas.
Põltsamaa Ametikoolil on väga üpalju erialasid mida on võimalik õppima asuda . Põltsamaa Ametikooli erialad mida saab õppida on; autotehniku eriala, koka eriala, ehituse eriala, põllumajandus, ja koka eriala. Sotsiaalhooldus eriala. Samuti ka müüjatele on siin koht olemas. Ja ka muid ameteid.
Õpilastel on Põltsamaa Ametikoolis head võimalused oma õpinguteks. On olemas uued klassiruumid ja kooli oma söökla. Kõikidele õpilastele on kohade ühiselamus.
Põltsamaa Aleksandrikool
2. Autotehnik
Autotehniku erialal on põhiliseks autode ja teiste sõidukite remont ja hooldus . Autotehniku töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning paljude teiste kataloogide ja juhendmaterjalide kasutamist. Tehniku töö eeldab, et ta oskaks määrata remondivajadust ning tehnoseisundi kontrollimist. Seejärel likvideerima need vead.
Kes tahab hea autotehnik olla selle isikuomadused on väga erinevad. Autotehnik peaks olema loogilise mõtlemisega, visuaalne mälu. Kindlasti peaks ta olema lahke , hea tujuga, tolerantne, korrektne ning ka täpne. Autotehnikul peaks olema füüsilise koormuse taluvus, hea tervis, meeldiv ja korrektne välimus, liigutuste hea koordinatsioon .
Autotehnikul on head erialased teadmised. Samuti peaks autotehnikul olema empaatiavõime, otsustusvõime, vastutustunne ja kohanemisvõime. Tal on hea stressitaluvus ning peaks ka keeli valdama . Autotehnik kes tunneb autode hingeelu ja oskab nendega suhelda, on nõutud töömees kõigis transpordi-, tehnohoolduse- ja remondiettevõtetes.

Üldõpingute, erialaainete loetelu

Mootor

Juhtimisseadmed ja veermik

Jõuülekanne

Pneumaatika ja hüdraulika alused

Piduri, veojõu ja juhitavuse korrektorid

Auto arvutivõrgud

Tehnohooldus ja diagnostika

Autode hooldus ja remondisüsteem

Liiklusõpetus

Materjaliõpe
4. Auto ajalugu

Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B,C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto).
Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Karl Benz -i poolt 1879 ja nende tootmise alustamine 1883. 1885 a. sai aga Karl Benz valmis oma esimese auto. Kuigi see oli kolmerattaline, sai see aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile.
Carl Friedrich Benz Benz Patent Motorwagon

Gottlieb Wilhelm Daimler (17. märts 1834 Schorndorf 6. märts 1900 Cannstatt Stuttgarti lähedal) oli saksa insener, konstruktor ja tööstur. Ta töötas koos Wilhelm Maybachiga välja esimese hõõgsüütega kiirekäigulise bensiinimootori . Samuti konstrueeris ta esimese neljarattalise sisepõlemismootoriga auto. Ta leiutas 1883 aastal süüteküünlad ja 1885 aastal bensiinimootoriga mootorratta . 1926 aastal ühendati Benz-i tehas Daimleri tehasega ja sai nimeks "Daimler-Benz A.G".
h
Gottlieb Daimler Carl Friedrich Benz

Rudolf Christian Karl Diesel (18. märts 1858 Pariis – 29. september 1913 La Manche ) oli saksa insener, diiselmootori leiutaja. Ta lõpetas 1873 reaalkooli ja lõpetas 1875 Augsburgi polütehnilise kooli parima õpilasena. Müncheni tehnikakõrgkooli lõpetas ta 1880 parimate tulemustega kooli asutamise ajaloost alates. Diesel töötas pärast seda 2 aastat Šveitsis Winterthuris, seejärel Pariisis. 27. veebruaril 1892 andis ta sisse taotluse patendi saamiseks uuele ratsionaalsele soojusajamile. 23. veebruaril 1893 saigi ta patendi diiselmootorile. Sama aasta juulis jõudis ta oma masina katsetamiseni. See oli 3 meetrit pikk ja selle sees oli 80-atmosfäärine rõhk. Seade töötas kivisöepuruga, mis plahvatas ja peaaegu tappis Dieseli ja tema kolleegid. Esimene töötav prototüüp valmis 17. veebruaril 1894. See töötas minut aega võimsusega 13 hobujõudu. Esimene diiselmootoriga sõiduauto oli Mercedes -Benz 260D (1936).
Rudolf Christian Karl Diesel 1858 – 1913

Felix Heinrich Wankel (August 13, 1902 – October 9, 1988) oli Saksamaa mehaanika insener. Vankelmootor on oma nime saanud doktor Felix Wankeli järgi, kes seda unes nägi ja selle unenäo teoks tegi. Vankelmootor (rotary engine või wankel engine) on sisepõlemismootor nagu stirling- ja tavalinegi. Selle peamine erinevus seisneb selles, et tavaline, silindritega mootor jupsib üles-alla, aga vankelmootor keerutab. Nimelt toimub silindermootoris iga töötsükkel eraldi, järjest, siin aga toimuvad nad samaaegselt.
Esimene wankel mootor Felix Wankel

Nikolaus August Otto (14 juuni 1832 , Holzhausen der Haide , Nassau - 26 jaanuar 1891, Köln) oli saksa leiutaja esimese sisepõlemis-mootoriga tõhusalt põletada kütust otse kolvi kambrisse. Although other internal combustion engines had been invented (eg by Étienne Lenoir ) these were not based on four separate strokes. Kuigi peale muude sisepõlemismootorite oli leiutatud (nt Etienne Lenoir) need ei põhinenud neli erinevat lööki. The concept of four strokes is likely to have been around at the time of Otto's invention but he was the first to make it practical.Otto ehitas esimese neljataktilise sisepõlemismootori, ja see mudel (mida sageli nimetatakse "Otto tsükkel") moodustab aluse Karl Benz 's arengu kahetaktiline mootor 1879. 1884 Otto leiutas esimese praktilise madalpinge magnet süttimist. In 1886, however, a German court invalidated the bulk of his patent rights -- a decision widely viewed as unjust then and now.
Nikolaus August Otto
5. Sõiduautode põhiosad

Mootor - Engine

Pidurid – Brakes

Kere - Body

Veermik – chassi

Käigukast – Gearbox

Rool – Steering wheel

Vedrustus – Suspension

Generaator – Generator

Rattad – Wheels

Sidur – Clutch

Diferentsiaal – Diferential

Autoaku – Car battery
6. Veoauto Põhiosad

Mootor - engine

Taga raam – rear frame

Diferentsiaal – Diferential

Käigukast – Gearbox

Pidurid – brakes

Sidur – clutch

Rattad – wheels

Vedrustus – suspension

Kere – body

Generaator – generator
7. Sõiduauto liigitus

Kere

Sedaan
Kombi
Kupee
Kabriolett
Universaal

Istekohtade arv

Mootori litraaž

Mootori tüüp

R5
R6
R8
R10
V4
V6
V8
V10
V14
Boxer

Uste arv

Sportauto

Subaru Legacy
Dodge Viper
Audi RS8
Nissan GT3000
Ford Mustang

Eriotstarbelised autod

Offroad

Jeep
Land Rover
Suzuki
Hummer
Baggi

Teenistusautod

Politsei
Tuletõrje
Kiirabi
Falck
Toll

Kütuse liik

Vedav sild

Esivedu
Tagavedu
Nelikvedu

Mootori asetus

Keskmootor
Tagamootor
Eesmootor
Pikkupidi
Ristipidi

Käigukastid

Poolautomaat
Automaat
Manuaalkast

Käikude arv

Mootori toitesüsteem

Karburaator mootor
Sissepritse mootor

8. Veoautode liigitus

Kasutatav kütus

Bensiin
Diisel

Sildade arv

Vedav sild

Tagavedu
Mitmikvedu
Esivedu
Nelikvedu

Mootori tüüp

Kandejõud

Litraaž

Kasutusotstarve

Pikamaavedu
Vedelike vedu
Ehitusvedu
Raskekaubavedu

Käigukast

Automaat
Poolautomaat
Manuaal

Piduriajam

Hüdrauliline
Pneumaatiline

10. Autohaagised
Haagis on vedukile järele- või külgehaagitav veovahend, mis ei ole iseseisvalt liikumisvõimeline. See tähendab, et haagisel puudub edasiliikumiseks jõuallikas.
Haagiseid on jalgratastele, mootorratastele, sõidu- ja veoautodele. Haagised on nii üldotstarbelisi, millega veetakse kõikvõimalikke kaupu, kui ka spetsiaalseid, nagu näiteks autode, paatide, vedelike, puistmaterjalide jne veoks ettenähtud haagised.
Haagised jagunevad mitmetesse kategooriatesse, näiteks: täishaagised, poolhaagised, külghaagised.
1. Haagiste liigitus:
Poolhaagis : on haagis, mis on ette nähtud haakimiseks sadulvedukiga või eelikuga ja mis kannab sadulvedukile või eelikule üle olulist vertikaalkoormust. Ehk lihtsamalt öeldes, see on haagis, mis toetub osaliselt vedukile. Tavapärane poolhaagis on kolmeteljeline 13,6 m pikk ja 2,55 m lai. Poolhaagiseid võib esineda ka kahe- või üheteljelisi. See sõltub nende kasutusalast.
Poolhaagis on tänapäeval kõige levinum kaubaveovahend maanteel . Tavapärase madelpoolhaagise kaubaruumi maht on 90m³.
Rekkahaagised
1. Madelpoolhaagis: on laiaotstarbeline. Sellega saab transportida nii pakendatud (euroalustele), kui ka pakendamata kaupa. Madelpoolhaagisel on peal kergkarkass. Karkass kannab kattetenti ehk koormakatet, mis kaitseb kaupa võimalike vigastuste ja sademete eest. Kandevõime on 35 tonni.
Madel – ehk tentpoolhaagis
2. Külmikpoolhaagis: Külmikpoolhaagis on ette nähtud kiiresti riknevate või kindlal temperatuuril säilitatavate kaupade transpordiks . Näiteks lilled või värsked puu- juurviljad . Samuti külmutatud liha või kala.
Külmikpoolhaagis
3. Kallurpoolhaagis: on kasutusel põhiliselt ehitustel, puistmaterjalide veoks. Neid kasutatakse aga ka põllumajandussaaduste transpordiks ning jäätmekäitluses. Tõstejõud on 27730 kg.
4. Konteinerpoolhaagis
Konteinerpoolhaagised on mõeldud erinevate merekonteinerite veoks. Kandevõime on 38 tonni
5. Autoveopoolhaagis
Autoveopoolhaagis ehk autotreiler on autode transpordiks ettenähtud poolhaagis. Tõstejõud on 12550 kg.
6. Tsisternpoolhaagis
Tsisternpoolhaagiseid on kahte liiki:
Vedelike transpodiks (bensiin, masuut, vedelad kemikaalid, vesi, piim, vein j.n.e.) Puistainete transpordiks (tsement, väetis, graanulid, jahu, suhkur j.n.e.) Kandevõime on 38 tonni.
7. Raskeveopoolhaagis
Raskeveopoolhaagis on suurte ehitusmasinate (traktorid, ekskavaatorid) transpordiks ettenähtud poolhaagis.
Sõiduautohaagised
1. Üheteljeline kerghaagis
Kuumtsingitud terasraamil pisihaagis Koffer, kerge ja mugav manööverdada ja hoiustada. Veekindlast vineerist põhi, poordid valtsitud profiilist. Esi- ja tagaluuk eemaldatavad. Sild, rummud, haakeseade - Knott (Saksa); tuled, kaablid -Jokon (Saksa).
Kasti sisemõõdud
1.50x1.20 m
Täismass
750 kg
Poordi kõrgus
0,33 m
Tühimass
138 kg
Silla tüüp
torsioon
Kandevõime
612 kg
2. Üheteljeline piduritega poolhaagis
Tugev kuumtsingitud terasraam. Amortisaatoritega lehtvedrusild. Veekindlast vineerist põhi. Tugevad hinged , elastsed kummialusel tuled. Esi- ja tagaluuk eemaldatavad. Sild, rummud,veopea - Knott või BPW (Saksa), tuled ja kaablid - Jokon (Saksa).
Kasti sisemõõdud
3.00x1.50 m
Täismass
1500 kg
Poordi kõrgus
0,41 m
Tühimass
360 kg
Silla tüüp
lehtvedru
Kandevõime
1140 kg
3. Kaheteljeline kerghaagis
Tugev kuumtsingitud terasraam. Amortisaatoritega lehtvedrusild. Veekindlast vineerist põhi. Tugevad hinged, elastsed kummialusel tuled. Esi- ja tagaluuk eemaldatavad. Sild, rummud,veopea - Knott või BPW (Saksa), tuled ja kaablid - Jokon (Saksa).
Kasti sisemõõdud
3.00x1.25 m
Täismass
750 kg
Poordi kõrgus
0,41 m
Tühimass
315 kg
Silla tüüp
2x lehtvedru
Kandevõime
435 kg
4. Platvormhaagised
Platvormi mõõdud
4.00x2.03 m
Täismass
1600 kg
Poordi kõrgus
0,0 m
Tühimass
490 kg
Silla tüüp
2x torsioon
Kandevõime
1110 kg
5. Furgoonhaagised
Furgooni mõõdud
3.00x1.50x1.45 m
Tühimass
435 kg
Täismass
1500 kg
Kandevõime
1065 kg
Silla tüüp
lehtvedru
Kallutatav
6. Paadi- ja jetiveohaagised
Pikkus 4,5m, kandevõime 505kg. Tühimass on 245kg. Tiislil on tugiratas .

.ODT Laadi alla originaalfail 37 lk · .odt · 62 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Martin Kim Õppematerjali autor

auto ajalugu sissejuhatus materjali sõiduautode põhiosad

Sarnased õppematerjalid

pptx

Autode liigitus

Autode liigitus Kristjan Teearu Sõiduauto · Sõiduauto on väiksem reisijate ja nende vähese käsipagasi vedamiseks mõeldud auto. Eesti liiklusseaduse kohaselt loetakse sõiduautoks autot, milles on lisaks juhikohale kuni 8 kohta reisijatele; suuremad reisijaveoks mõeldud sõidukid klassifitseeritakse bussideks. · Eesti liiklusseaduse järgi võib sõiduauto olla ka ühissõiduk, kui see on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud. Sõiduauto juhtimiseks on nõutav b-kategooria juhiluba. · Sõiduautod on vanim autotüüp. Ehkki 19. Sajandi II poolel töötasid mitmed leiutajad autode kallal üheaegselt, nimetatakse esimeseks sõiduautoks sageli karl benzi 1885. Aastal ehitatud benz patent- motorwagenit, millega bertha benz tegi 1888. Aastal ka esimese pikamaasõidu (kokku 194 km). Esimeseks massiliselt levinud sõiduautoks sai ford model T, mida toodeti 1908-1927. Keretüübid · Sedaan · Universaal ?

Auto õpetus

docx

Tehnika uuendused iseseisevtöö

......................................................................................................14 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................15 5Lisad..............................................................................................................................16 5.1Tagasiside õpetajale................................................................................................16 2 Sissejuhatus................................................................................................................3 3 Autode ajalugu...........................................................................................................4 4 Autode liigitus............................................................................................................6 4.1 Sedaan.........................................................................................................

Kere ja alusvanker

pptx

Auto Ajalugu

Auto Ajalugu Kristjan Teearu Lühidalt · Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. · Aurumasinad olid 19. sajandi

Auto õpetus

docx

Tehnikaajaloo 10.klassi kursus

TEHNIKAAJALOO KONSPEKT TRANSPORT JA LOGISTIKASÜSTEEMID Transpordi olemus ja vajadused selle järele: Transport kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu. Transport on kindlalt inimesese tegevusest mahajääv jälg. TRANSPORDI LIIGID: · Maismaatransport · Veetransport · Õhutransport · Torutransport (veevärk, gaasi- ja naftatorud, elektri ja interneti kaablid) TRANSPORDI VAJADUSED: · Toiduainete vedu · Ehitusmaterjalide vedu · Inimeste vedu · Toorainete vedu · Toodangu vedu · Jäätmete vedu ALGELISED TRANSPORTIMISE VIISID: · Seljas kandmine · Veoloomade seljas kandmine (härjad....) · Lohistamine · Vankritega vedu · Veosüsteemide rakendamine Ratta loomine esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a eKr. Välja arendati Egiptuses vaarao sõjavankrite tarvis. Ajatu tähtsusega leiutisega on tegu. MAISMAATRANSPORT · Hõlmab: teid, sõidukeid, sildu, tunneleid, viadukte

Tehnikalugu

docx

Auto remont, hooldus

Auto remont, hooldamine Ginemaatiliselt seotud pindade sissetöötamine Detailide ühtlane purunemine lubatud tolerantsi piires. Rikete liigitus Konstruktiivsed defektid Hõõrduvate detailide materjalide ebaõige valik, ginemaatiliselt seotud detailide ebõige alglõku määramine, hõõrduvatelt pindadelt soojuse halb ärajuhtimine. Tootmisalased defektid Mittekvaliteetsed või vastav materjal (mittekvaliteetsed detailid), detailide ebõige terminile töötlemine, detailide ebaõige mehaaniline töötlemine, nõrk tehniline kontroll valmis toodangu üle. Käitlemisest tulenevad defektid Mittekvaliteetsed kütte- ja määrdained, mootori hoolduse graafikust mitte kinnipidamine. Avariilise iseloomuga defektid Muttrite ebõige pingutamine. · Hammasrihma vahetus. Klapi vahede kontroll, vajadusel reguleerimine. Hammasrihma vahetusega tuleb tavaliselt vahetada ka rullikuid. · Kiil- ja soonikrihmade kontroll, vajadusel pingutus · Mootoriõli ja filtri vahetus ·

Autode hooldus

doc

VOLKSWAGEN GOLF MUDELITE ülevaade

ÕPPEAINES: ANDME-JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm: AT 22 12.12.2012 TTK Tallinn 2012 2 12.12.2012 TTK SISUKORD Sisukord..............................................................................................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 1. Golf MARK I (19741983).............................................................................................................5 1.1. Golf mark I lühiülevaade...........................................................................................................5 1.2. Golf mark I GTI..........................................................

Andme-ja tekstitöötlus

docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i

200

doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

Masinamehaanika

Rohkem sarnaseid