Romantism kunstis ( slaidid ) (0)

Romantism
· 19. saj. 30.-ndatel aastatel saab Prantsusmaal alguse
uus kunstistiil
· Nimetus: "romantism" tuli kirjandusest üle kunsti.
· Täielik vastand klassitsismile- ratsionaalsele maailma-
käsitlusele.
· Romantism taotles loomingu ja isikuvabadust, seadis
esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase
maailmanägemuse.
· Uus teema maalidel oli surm (õilis on surra)
· omane on kriitiline, arvustav suhtumine oma kaasaega;
huvi ajaloo, religiooni ja kaugete maade vastu
· ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt
kirjandusteostest.
· Uus teema maalidel oli surm (õilis on surra)
Romantismi maalikunstnikud
Inglismaal - W. Blake
· oli inglise luuletaja, graafik ja maalija.
· Ta on loonud ekspessiivsed müstilisnägemuslikud
illustratsioonid oma luuleteostele, Dante "Jumalikule
komoodiale". Need on teostatud Blake'I enda leiutatud vase-
ja tsingilõike tehnikas ja hästi koloreeritud.
· Oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud
fantaasiamaailmas.
· tuntuim teos on "Muistsed ajad", mis illustreeris luuletust
"Euroopa, prohvetlik ettekuulutus".
· Kasutas oma loomingus liikumises pulseerivat rütmilist ja
rulluvat joont
· Tema varased tööd olid klassitsistlikus laadis, ja kuna ta oli
õppinud vasegraveerijaks, eelistas ta varjudeta kontuuri.
Muistsed ajad
W. Blake. Surmamaja
W. Blake. Visioon Jumalast
W. Blake. Tirian
W. Turner
· Tähtsaim inglise romantik, kõige aegade suurimaid
meremaalijaid
· Alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi
Inglismaa populaarne. Voolavat maalilist värvikäsitlust
rakendas ta ka õlivärvidega töötades.
· Värvid on justkui visatud lõuendile ja pintslikõrval kasutas
ta sageli ka värvinuga. Selline tehnika sobis tormisemere
kujutamiseks.
· Tema hilisema perioodi teoseid nimetati ,,mõistatuslikeks
fantaasiamängudeks", põhinesid looduse
täpselvaatlemisel.
· viimase eluperioodi kestel maalitud töödes omandab
valgusekujutamine ekstaatilise kuju.
· Maalides kaovad igasugused piirjooned, valgus ja vari
esinevad neis mingis kosmilises võitluses teineteisega.
· Valguse muutlikkuse ja varjundirohkuse edasiandjana sai
temast impressionistide eelkäija. Impressionistid suhtusid
temasse austusega, kuigi mõningase mööndusega. Suurt
vastukaja on ta leidnud 20. sajandi lõpu abstraktses
maalikunstis.
W. Turner. Temeraire´i viimane sõit
W.Turner.
Matus merel
William Turner. Lumetorm
Prantsuse romantism.
T. Gericault
· Prantsuse romantismi esikteoseks on Gericault´ "Meduse´i
parv". Teose loomiseks andis kunstnikule tõuke 1816 a
Aafrika läänerannikul hukkunud laev "Medusa".
· Oma teostes rõhutab Gericault emotsionaalsust ja
dramatismi.
· Teoste ülesehituses kasutas valguse ja varju kontraste.
· Tema meelisaineteks olid hobused ja ratsanikud. ("Hobuste
võidusõit Epsomis"; "Lõvi ründab hobust")
· Esineb ka realistliku kujutluslaadi. Gericault tegeles ka
litograafiaga, kus käsitles zanriteemasid. Kogu elu kestel
inspireeris teda kannatava inimese saatus.
· Maalis sarja etüüde vaimuhaigetest.
T. Gericault. Meduse´i parv
T. Gericault. Ratsavõistlustel
E. Delacroix
· Jätkas Gericault´i algatatud suunda
· pani suurt rõhku maali väljendusvahendite
emotsionaalsusele.
· Tema teosed olid rahutud, maalilised ning täis tugevaid
tundeid.
· Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast viibimist Põhja-
Aafrikas. Seal nähtud värvikas elulaad, tugevad valguse-
varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad ­ kõik leidsid
tee ta loomingusse.
· Delacroix tegeles palju maali tehniliste probleemidega. Ta
nõudis, et maal oleks silmade peoks ja pakuks
· ema uuenduseks oli varje rõhuv punakas kuma, mis
ümbritseb keha piirjooni.
E. Delacroix. Dante ja Vergilius
põrgus
E. Delacroix. Alziiri naised
E. Delacroix.Lõvijaht Marokos.
C. Corot
· Peamiselt maalis maastikku
· Ta hülgas klassitsistliku kullissidesüsteemi ja antiiksed
motiivid, hakkas lähtuma elavast lähiümbruse loodusest
· Esialgu kasutas oma suurtes lüürilise meeloluga, sumeda ja
õrna koloriidiga maalides mõnikord mütoloogilist stafaazi
Camille Corot.
Farnese aedade vaade.
Camille Corot. Naine sinises,
Hispaania romantism. F. Goya
· vaesest taluperest, kuid tõusis soositud õukonnamaalijaks.
Ta oli niivõrd suur kunstnik, et võis endale isegid lubada
maalidel varjamatult esile tuua kuningliku perekonna
piiratust, rumalust ja inetust.
· Loominugus on samuti kohata romantilisi jooni.
· oli aga nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda
päris lõplikult seostada ei saa.
· Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes
jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide
loomiseni.
Francisco Goya. Marquesa de
Pandejos´i portree
Francisco Goya. Carlos IV
perekond
Francisco Goya.Alasti maja
Saksamaa romantism C. D.
Friedrich.
· maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt.
· Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive.
· Ta eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid.
Caspar David Friedrich. Rändaja
udumere kohal
C. D.Friedrich.
Kloostrikalmistu lumes.
C.D. Friedrich.
Tammesalu kloostrikirik
Skulptuur
· Skulptuuris pole romantismandnud eriti tähelepanuväärseid
teoseid. põhjus sama,mis ehituskunstiski.
· Plastika olenes rohkem kodanluse tellimustest ega sobinud
individuaalse protesti väljendamiseks nii hästi kui
maalikunst.
· Üleminek klassitsismilt polnud kuigi järsk. Temaatika
avardus ja muutus elulähedasemaks, kompostitsioon
dünaamilisemaks. Muidu aga jäi püsima idealiseeriv,
detaile vältiv ja sile laad.
F. Rude (1784 ­ 1855)
· Tähtsaim romantiline skulptor
· kuulsa "Marseljeesi"-grupi autor.
· Tema kuulsaim teos "sõttamineku laul"
· Hoogne ja tundeküllane kõrgreljeef Tähe võidukaarel
Pariisis
F. Rude. Sõttamineku laul
F. Rude. Napoleon
F. Rude. Fisheripoiss
Arhitektuur
· Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitism ja eklektika.
· Historitsism- mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb
historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk
jne.).
· Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide
(eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti.
Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on
Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY .
· Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk
asus fassaadide toredusel.
· 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja
tõrjuma eklektika-erinevate stiilielementide segamine ja
täiendamine originaalitsevate detailidega.
· Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll
tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga
selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad
ehitada hooneid sajanditeks.
Alatskivi loss.
Kanuti gildi hoone
Nevski katedraal
Londoni parlamendihoone
Inglismaal
Pariisi ooperiteater.
Prantsusmaal
Kasutatud kirjandus
· http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism
· http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism
· http://et.wikipedia.org/wiki/William_Blake
· http://www.miksike.ee/documents/main/referaa