Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Naistemaailm ja meestemaailm (6)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist


"Naistemaailm ja meestemaailm"
Sajandeid tagasi olid meeste- ja naistemaailmad väga erinevad. Aga tänapäeval, kus info ja haridus on kõigile kättesaadavad, on tekkinud võimalus naiste- ja meestemaailmadel sarnasemaks muutuda.
Inimajaloos on olnud aegu, kus haridust võimaldati ainult meestele ning see tingis selle, et mehed olid otsustajad, vastutajad ja uuenduste elluviijad erinevatel elualadel. Ehk siis meestemaailma kuulusid poliitika, kaubandus ja üldine riigi juhtimine. Samuti on meeste "mängumaaks" sõjad, seda nii minevikus, kui ka tänapäeval. Naised aga olid põhiliselt kodused ja nende ülesanneteks oli järglaste ilmaletoomine ning nende ja kodu eest hoolitsemine.
Tänapäeva naiste põhjendamatu alahindamine on alguse saanud eelmiste sajandite
Naistemaailm ja meestemaailm #1 Naistemaailm ja meestemaailm #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 155 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eppalas Õppematerjali autor
tesitsugune, kui eelmine essee

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
doc

Naiselikkuse stereotüübid

..................................................7 3.SOOROLLI STEREOTÜÜP...................................................................................9 4.MEES KUI ANDJA,NAINE KUI VASTUVÕTJA...............................................10 5.NAINE ON SEE,KES LOOB ARMASTUST........................................................12 6.NAISTE HUVID........................................................................................................5 6.1.Kultuurilised stereotüübid naiste ja meeste koostöös .............................................15 6.2.Poliitikas osalemine.................................................................................................17 6.2.1.Naiste võimalik roll rahvuspoliitikas....................................................................18 KOKKUVÕTE..............................................................................................................9 KIRJANDUSALLIKAD..................................................

Psüholoogia
thumbnail
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

ning lahendab seeläbi konkreetseid juhtumeid, millega inimesed komisjoni poole pöörduvad. Nii jääb ka ära kohuse liigne koormamine. Ja just ühtse seaduse alusel on komisjonil kergem kindlaks teha, kas tegu on diskrimineerimisega või mitte. Seadus, mis suunatud naistele Mis seal salata - olgugi, et seaduse nimi on Soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis ei sisalda endas mingit viidet ainult naistele, on tegu eelkõige naiste õigusi kaitsva seadusega. See naistekesksus ongi see, mida meessugu seaduse juures ei salli, tuues välja olukordi, mis ka mehed on dikrimineeritud ja allasurutud. Tõsi see on, et ühiskonnas võib näha ka tugevama sugupoole diskrimineerimist (sõjaväe kohustuslikkus, madalam eluiga, enesetappude kõrgem arv kui naistel, ühiskonna ootus mehe edukusele jne ), kuid miks ei osale seaduse koostamise protsessis sama palju mehi kui naisi

Asjaajamine
thumbnail
35
doc

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu jääks. 20-30 tuhat aastat tagasi olid seksuaalsus ja sensuaalsus täiesti olemas. 2 Tolle aja kunstilised esemed olid erootilise tähendusega. U 5000 aastat tagasi avastati, et ka meestel on roll laste saamisel. Siis said mehed autoriteeti juurde. Tekkis ka selektiivsus partnerite valikul. Hiljem paiksemaks jäädes jäi naiste põhifunktsiooniks laste kasvatamine ning mehed hakkasid ,,mehetööd" tegema. Suguküpsusaeg oli lühem. Paleoliitikumis sünnitas naine keskmiselt 8 last, paljud neist surid imikueas. - "Vana aeg" o Vana Sumer ­ tekkis u 3500 a eKr ­ vanadel sumerlastel valitsesid nii polüandria kui polügüünia. Urugandina lõpetas polüandria, võttis kasutusele abielukombed ja kehtestas polügüünia. Vanast sumerist

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
thumbnail
28
doc

Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites

'' (Sõgel 1957: 236). Oma vaesusest hoolimata pidas aga Miina tähtsaimaks jääda iseendaks. Siiski ei arvanud ta end Hansu vääriline olevat just nimelt oma seisuse pärast ning Mareti üleolek suurendas neiu alandlikkust veelgi. Samas teadis ta, et rikas suurtalu omaniku tütar pole tast sugugi parem, lihtsalt eneseväärikus ei lubanud tal seda kõvasti välja öelda. Ka ei olnud Miinal kombeks teisi laimata ja seda Hans naiste puhul väga hindas ning pani imeks. Peale selle paistis neiu silma oma armsuse, tagasihoidlikkuse, õigluse, aususe, virkuse ja töökusega. ...........................................................................................................................................16 Kolmas naistegelane selles näidendis oli Tõkkesilma Liisu, küla kõrtsinaine. Hans iseloomustas teda kui ,,kärme keelega'' vanakest, aga seda heas mõttes. Kuigi talle

Kirjandus
thumbnail
17
doc

Etnoloogia ja kultuurantropoloogia

murdeiga ­ noorte saamist täiskasvanuks. Kas murdeea raskused on looduse poolt ette määratud või kultuuri poolt ette määratud (vanemad eeldavad, et on raske) selgus, et soorollid on kultuurilised looduse osa väike. Olukord, et Ameerikas on noored depressiivsed, kuid osadel saartel rahulikud ja rõõmsameelsed teismeliste käitumine oleneb kultuurist, need on elu jooksul õpitud. Meadi uurimistulemused on pandud kahtluse alla, mõned järeldused on ümber lükatud. Varasemalt arvati, et meeste ja naiste käitumine on loodusest lähtuv, kuid Mead lükkas selle ümber. Strukturalism ­ C. Lévi-Strauss (1908) Meetod: koguda ja analüüsida üksikfaktid. Selgitada nende omavahelised seosed, sarnaselt grupeerida ja tuua välja korrelatiivsed ehk sisemised suhted. Sünteesida ühtseks tervikuks. Luua teineteisele vastav elementide süsteem ning ühtlasi loome sellega ka totaalse uurimisobjekti. I ,,Strukturaalne antropoloogia" 1958 ... II Pärismaalaste mõtlemise eripärad

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
thumbnail
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. Valge linane skenti meeste lühike mähkseelik ja kalasiris pikk liibuv tuppkleit, mida peamiselt kandsid naised ning muud seda liiki lihtsad rõivaesemed olid need, millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda

Kirjandus
thumbnail
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. Valge linane skenti meeste lühike mähkseelik ja kalasiris pikk liibuv tuppkleit, mida peamiselt kandsid naised ning muud seda liiki lihtsad rõivaesemed olid need, millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda

Rõiva ajalugu
thumbnail
58
docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

grupist väljapoolt peab inimene abielupartneri valima. Need reeglid toimivad korraga. Kõigis ühiskondades on reeglid. Püütakse sotsiaalse survega inimestele peale suruda. Etnoloogidel oli ette teada, et tuleb välja otsida see kõige ürgsem. Etnod ja antrod ei keskendu tänapäeval ainult mingile eksootikale. Maailmas toimub selline protsess nagu globaliseerumine. Hakati 70ndatel mõtlema, et kuhu viib globaliseerumise protsess, mis viib maailmaküla tekkeni. Maailm muutub ühetaoliseks, üha rohkem on selliseid kultuurinähtusi, mis on mõistetavad üle kogu maailma. Globaalselt levinud, kõik saavad aru mis see on: McDonalds, coca cola, poppmuusika. Inimeste igapäevakultuur muutub sarnaseks, väärtushinnangud muutuvad sarnaseks. Kohalikud eripärad kaovad, läheme ükskõik kuhu ja igal pool sama. Globaliseerumine võib aidata kaasa ka kultuuribarjääride kasvule. See on maailma kultuurilise arengu paradoks, asi ei

Antropoloogia




Kommentaarid (6)

MaiLiis91 profiilipilt
MaiLiis91: 10 punkti eest on päris hea :) mõtteid annab siiski juurde
17:55 17-01-2010
mihkel93 profiilipilt
mihkel93: mingeid mõtteid vähemalt andis
20:05 25-11-2009
streetdance407 profiilipilt
Arthur Virve: kuidagi vähe on :D
13:57 26-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun