Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rapid, Eeva, Profit, artikklid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tarkvara, eeva, rapid, majandustarkvara, artikkli, konto, printer, infosüsteem, versioon, artikklis, profit, ostuarve, müügiarve, kliendihaldus, foorum, kodulehe, eevast, kanded, printerite, kassa, programmid, halda, programmis, sisestatud, kulusse, artikklist, äriprotsess, demot, arvutisse, kontoplaan, real, aetud, ennekõike, minuleUurimustöö! 10 lk tabelitega + tiitelleht jne 5 suuremat programmi ja 5 väiksemat programmi + võrdlus. Ja oma ettevõtte jaoks programmi valimine, analüüsimine, mis sobiks kõige paremini minu ettevõttele. ,,Raamatupidamisprogrammide võrdlus" http://www.majandustarkvaraportaal.ee/ 1. Tresoor Start 2. Taavi Majandustarkvara 3. HansaRaama 4. Merit 5. Joosep5 6. Profit 7. Balanss+ 8. Eeva 9. Raamatupidamisprogramm VERP 6.3 10. Majandustarkvarapakett RAPID finants/palk Tresoor Start on raamatupidamisarvestuse pakett väikekontoritele, FIE-dele ning alustavatele ja kiiresti arenevatele väikeettevõtetele. Pakett sisaldab: · Pearaamat · Valuutaarvestus · Kassa-Pank, sh Pangaliides · Müügireskontro · Ostureskontro · Palgaprogramm (kuni 5 töötajat) · Unikaalsed MFDD (multifunktsionaalne drill-down) aruanded
...................................... 8 1.5.1 Peamised eelised................................................................................. 8 1.5.2 Programmi põhifunktsioonid.................................................................8 2 TARKVARAD SUURETTEVÕTETELE........................................................... 10 2.1 Directo....................................................................................................... 10 2.1.1 Directol on tavalise majandustarkvara ees olulisi eeliseid .................10 2.1.2 Directo on väga laia funktsionaalsusega majandustarkvara, mis sobib............................................................................................................ 11 2.2 Taavi Tarkvara.......................................................................................... 11 2.2.1 TAAVI Majandustarkvara koosneb 12 erinevast moodulist, mis on omavahel integreeritud.................................................
Rakvere Ametikool x H09KÕ Arvuti tarkvara Referaat Juhendaja: Rakvere 2010 2 Arvutitarkvara ja piraatlus..............................................................................................4 Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju .............................................................................. 6 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus.......................................................................... 8 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus.......................
.....11 2.3. Veebipõhine kalender..................................................................................................................................11 2.3. Märkmete tegemise programm ...................................................................................................................12 3.CMS PROGRAMMID.......................................................................................................................................12 4.FIRMAS VAJAMINEV MAJANDUSTARKVARA......................................................................................15 4.1 Dokumendihaldus programmid....................................................................................................................16 4.2 Kliendihaldus programmid..........................................................................................................................17 4.3. Palgaarvestus programmid.....................................................................
Koolipoolne juhendaja: Nimi Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1.ETTEVÕTTEST.........................................................................................................6 1.1Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded.................................................6 1.2Raamatupidamise tarkvara....................................................................................7 1.3Raamatupidamise sise-eeskiri...............................................................................8 1.4Algdokumendid ja majandustehingute dokumenteerimine...................................8 2.KULUD.....................................................................................................................11 2.1Müüdud toodangu ( kaupade, teenuste) kulu..........................
Gerli Kuusik DOKUMENDIHALDUSE TARKVARA POSTIPOISS Referaat Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. ELEKTROONILINE DOKUMENDIHALDUSE SÜSTEEM................................4 2. TARKVARA POSTIPOISS OMADUSED..........................................................6 3. TARKVARA POSTIPOISS RAKENDAMINE....................................................9 Lisa 1...............................................................................................................12 Lisa 2...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Asutusele vajaliku informatsiooni haldamiseks kasutatakse erinevaid süsteeme. Suur
kajastamisel programmis toimub muutus vähemalt kahel kontol. Kirjete kajastamiseks kasutatakse pearaamatusüsteemi, kus need registreeritakse vastavalt tehingu kontode lõikes. Muutusi saab jälgida saldokäibeandmikus ning ka pea- ja päevaraamatu väljavõttel. Kõik saabunud arved kontrollib ja viseerib juhataja ning seejärel edastab need raamatupidajale. Majandustehingute kajastamiseks kasutatakse raamatupidamise tarkvara Standard Books. Müügiarved sisestatakse raamatupidamisprogrammi Standard Books kasutatdes moodlit müügireskonto, registrid arved. Müügiarvete laekumine kajastatakse samas moodulis registris laekumised (vt Sele X). Tähtis on alati märkida õige pangakonto kuhu laekumine tekib ja kuupäev. Müügiarve (vt Sele x) sisetsamiseks tuleb valida müügireskontro, müügiarved ja koosta uus
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse-ja ärinduse osakond Merili Meriloo Uurimistöö Laoprogrammid Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2012 Sissejuhatus Mis on laoprogrammid? Laoprogramm, tarkvara ladudele mõeldud progrmmid (tavaliselt lihtsalt "programm" või "rakendus") on ladude arvutile arusaadav käskluste kogum. Arvutiprogramm on kirjutatud kindlas programmeerimiskeeles, madala taseme keelte puhul ka kindlale arvutiarhitektuurile. Enamasti kompileeritakse programmid ainult arvutile arusaadavasse vormingusse. Programme, mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks. Eristatakse süsteemiprogramme, mis peavad tagama lao operatsioonisüsteemi töö, ja
PowerPoint on esitlusprogramm. See annab palju erinevaid võimalusi esitluste loomiseks ja nende jagamiseks teiste inimestega. Outlook on programm e-kirjade saatmiseks ja vaatamiseks. Sisaldab ka kalendrit ja tööülesandeloendit. OneNote on märkmete kogumise programm. See võib koguda kasutajate märkmeid ( käsitsikirjutatud või trükitud ), jooniseid, ekraanilõikeid, audio kommentaare ja jagada neid teiste OneNote kasutajatega internetis. Access on andmebaaside tarkvara. Seal saab luua andmebaase mingi ühise tunnuse järgi ühendatud andmefailidest või ka ainult ühest failist. Publisher on küljendustarkvara, millega saab luua teksti, graafikaid ja pilte sisaldavaid trükiseid ( voldikud, vihikud ), reklaame ja elektroonilisis dokumente. InfoPath on vormide loomise ja andmekogumistööriist. InfoPathi saab kasutada, et koguda äriandmeid inimestelt, kellega sa töötad, kaasaarvatud kolleegidelt, klientidelt, partneritelt ja tarnijatelt.
1. Tarkvaratoode mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine
.............................................4 Jaosvara...................................................................................................................................4 Proovivara............................................................................................................................... 4 Vabavara................................................................................................................................. 4 Miks kasutada legaalset tarkvara?...............................................................................................4 Kellele on piraatlus kahjulik?..................................................................................................... 7 Ühiselt piraatluse vastu............................................................................................................... 8 Piraatlus arvutivõrkude vahendusel.......................................................................................... 10
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R 12 Andre Kalda DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL Praktikaaruanne Kooli poolne juhendaja: Malle Kasearu, MA Ettevõtte poolne juhendaja: Mikk Paavel, BA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ETTEVÕTTEST.......................................................................................................................4 2Ettevõtte Raamatupidamise korraldus.......................................................................................5 2.1Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja koostis................................................................6
3. Lisaks töötasin programmiga Excel, kus koostasin dokumentide alusel lähetusaruandeid. Loodan, et praktikaaruande lugejail on hea aruannet lugeda ja lihtne Baltic Chess Group OÜ tegevusest ülevaade saada. 3 1. ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR Baltic Chess Group on asutatud 2005. aastal. Firma põhitegevused on maleinventari, tarkvara ja raamatute jaemüük posti või interneti teel ning arvutite ja arvuti välisseadmete parandus. Baltic Chess Groupi e-poe kataloogis on üle 200 tootenime: · Klassikalised ja dekoratiivsed malekomplektid puidust · Digitaalsed ja mehaanilised malekellad · Laua- ja taskumalearvutid · Maletarkvara mängimiseks ja õppimiseks · Raamatud ja ajakirjad male teemal · Elektroonilised demonstreerimisseadmed
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. Arvuti tarkvara ......................................................................................................... 5 1.1 Süsteemitarkvara................................................................................................. 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2.1 Ärivara ......
Programmeerimise algkursus 6 - 89 Arvutil on tänapäevases maailmapildis oma koht ka kui modelleerimisvahendil. Arvuti võtab enda kanda mudeli parameetri(te) muutus(t)est tulenevad arvutused ja inimene saab keskenduda mudeli sisulise külje - omaduste ja seoste - uurimisele. Programmeerimine tänapäeval Tarkvaratööstus on muutunud üheks suurimaks teiste tööstusharude kõrval. Tööpõld tarkvara tegijate ees tundub olevat lõpmatult suur. Iga uus masin või seade, kus rakendatakse arvutit, vajab uut tarkvara. Iga töökoht, kuhu on paigaldatud arvuti, vajab nii igapäevast laiatarbetarkvara kui ka spetsiifilist, ainult selle töö jaoks mõeldud tarkvara - jällegi ei saa hakkama ilma tarkvaratööstuse esindajateta. Miks ma räägin tarkvara loomisest ja mitte programmeerimisest? See tuleneb sellest, et
näol on tegemist tehinguga ettevõtja ja tarbija vahel, mitte tehinguga ettevõtete vahel (nn B2B). Tehingu käigus pakub ettevõtja tooteid või teenuseid tarbijale interneti vahendusel. E– kaubanduse mõte seisneb sisuliselt tehingutes, kus pooled omavahel ei kohtu. B2C tehinguid iseloomustab enamasti võrdlemisi väike tehinguväärtus. Sagedasemad müügiartiklid on raamatud, muusika– ja videotooted ning tarkvara. B2C tehinguid iseloomustab veel üks tarbijaõiguslik aspekt: reeglina ei toimu selliste tehingute juures läbirääkimisi lepingu tingimuste üle ning teatavas mõttes asub müüja ostja suhtes jõupositsioonil. Lisaks online- jaemüügile on B2C kategooriasse lisandunud ka online-pangadus, reisiteenused, online oksjonid ning tervisealase teabe ja kinnisvara saidid. 2. Kliendihaldussüsteemid 2.1 Hotis Express - MAJUTUSASUTUSTE INTERNETIPÕHINE MÜÜGI,
inimesed, oskavad luua vaid professionaalsed programmeerijad ja neid ei ole kahjuks palju. Arvutil on tänapäevases maailmapildis oma koht ka kui modelleerimisvahendil. Arvuti võtab enda kanda mudeli parameetri(te) muutus(t)est tulenevad arvutused ja inimene saab keskenduda mudeli sisulise külje - omaduste ja seoste - uurimisele. Programmeerimine tänapäeval Tarkvaratööstus on muutunud üheks suurimaks teiste tööstusharude kõrval. Tööpõld tarkvara tegijate ees tundub olevat lõpmatult suur. Iga uus masin või seade, kus rakendatakse arvutit, vajab uut tarkvara. Iga töökoht, kuhu on paigaldatud arvuti, vajab nii igapäevast laiatarbetarkvara kui ka spetsiifilist, ainult selle töö jaoks mõeldud tarkvara - jällegi ei saa hakkama ilma tarkvaratööstuse esindajateta. Miks ma räägin tarkvara loomisest ja mitte programmeerimisest? See tuleneb sellest, et programmeerimine on vaid üks tegevus tarkvara loomise protsessis -
või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal. Ka internet on ise tavaline arvutivõrk, mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. Internet Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse, et sooritada tema poolt soovitud tehingut. Ka rahvusvahelised telefonikõned töötavad kasutades selleks vastavat tarkvara ja riistvara mis otsustab kuhu saata kliendi kõne ja kui palju selle eest teenustasu küsida. Mainitud operatsioone sooritatakse iga päev inimeste poolt üle maailma kelledest enamusel pole kahtlemata aimugi, kuidas tegelikult toimivad arvutivõrgud. Aga kasutavad nad arvutivõrke sellegi poolest.
Samal aastal levis programm ka Tartu maavalitsusse, seepärast tuli hakata kliente koolitama, et nad oskaksid iseseisvalt arvutit ja programmi kasutada. (Raidi Saar 2011) AS Saru arengu seisukohalt oli olulise tähtsusega kliendiks Elva haigla. Haigekassa arveldamised toimusid liikmekaardi arvete alusel. Uus süsteem vajas spetsiaalset raamatupidamisprogrammi ning Raidi Saar arendas välja kindla sihiga programmi. Iga maakonna keskustes olid haigekassad, seepärast hakkasid tarkvara vastu tundma huvi Saaremaa ja Hiiumaa haigekassad. Sealsed omavalitsused ja maavalitsused tundsid huvi raamatupidamise vastu ning seal tekkis ridamisi uusi kliente: Kuressaare haigla ja linnavalitsus; Emmaste, Kõrgessaare, Pühalepa vallavalitsused. Mujalt vabariigist lisandusid Imavere, Koeru ja Türi vallavalitsused. 1994. aastal oli programmi tuntus nii suur, et hakati huvi tundma teistest Eesti maakondadest. Kliente tuli juurde Viljandi, Võru, Valga, Põlva,
Tarkvara kvaliteedi kordamisküsimused 1. Pakkuge ise kvaliteedi mõiste, võrrelge ülal pakutud mõistega Kvaliteet on nii tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus, kui ka suhe toote ja nõuete vahel. 2. Kas tarkvara kvaliteedi määratlus erineb teiste toodete kvaliteedi määratlusest? Miks? Ei erine, lihtsalt vaadatakse erinevaid aspekte. 3. Millal võib kvaliteedi määratluses piirduda vaid tootega? Vaid toote ja nõudmistega? Kui kvaliteet on mingi tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus. 4. Kuidas suhtuda väitesse "Tarkvara kvaliteeti pole olemas, kogu aeg on kiirustamine ja pole aega ühte asja valmis saada, juba tuleb järgmine"? Millist kvaliteedi mõistet siin arvestatakse
Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor mälu (kiiretoimeline pooljuhtmälu) massmälu (kõvaketas)
andmaks ulatuslikumat vajalikku informatsiooni ettevõttele. Süsteemide keerukus ja ettevõtte sõltuvus süsteemidest aina kasvab ning ettevõtted on silmitsi riskidega, mis süsteeme ohustavad. Looduslikud ja poliitilised katastroofid nagu tulekahjud, üleujutused, maavärinad, orkaanid, lumetormid ja sõjad ning terroristide poolt korraldatud rünnakud suudavad hävitada kogu informatsiooni süsteemi ning põhjustada ettevõtte hävingu. Teine oht raamatupidamise infosüsteemile on seotud tarkvara vigade ja seadmete talitluhäiretega. Kolmandaks ohuks on tahtmatud rünnakud nagu õnnetused või süütud vead ja hoolimatu käitumine. Nende ohtude tulemusel suurenevad riskid infosüsteemides ning esineb rahakadusid. Neljandaks ohuks on rahvusvahelised rünnakud. Tavaliselt nimetatakse neid arvuti kuritegudeks. Kõige tihedamini esinev arvutikuriteo tüüp on küberpettus, kus vahejuhtum eeldab, et juhtum toimus arvuti vahendusel ning informatsioon, mida varastati, oli väärtuslik.
välja: a. Milliseid ärilisi eeliseid (kasusid) pakuvad pilvearvutuse teenused (cloud computing services)? b. Milliseid probleeme need lahendavad? c. Millised on pilvearvutuse (cloud computing) puudused? d. Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul pilvearvutusele? A. Pilvearvutuse teenused pakuvad järgmisi ärilisi eeliseid: Ettevõte hoiab suure hulga raha kokku - IT töötajate, koolituse, uue tarkvara & litsentside, riistvara, infrastruktuuri uuendamise, turvalisuse jms sellise osas. paindlikku teenust paljudele klientidele üle Interneti. B. Abstraktsioon: Lõppkasutaja ei pea enam muretsema opsüsteemi, pluginite, turvalisuse või tarkvaraplatvormi suhtes. 4 Ressursside jagamine: Lõppkasutaja saab kasutada paindlikult vajalikku tarkvara ja Slaidid muid võrguressursse (riistvara jne). C. Pilvearvutuse ehk Cloud computing puuduused on: 1) Turvalisus...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja raamatupidamise eriala Tutvumispraktika Ettevõttepoolne juhendaja: Koolipoolne juhendaja: Aime Põlluvee-Juurik Tallinn 2010 1 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ettevõtte kirjeldus.................................................................................................................... 4 2.1.Ettevõtte organisatsiooniline struktuur ............................................................................ 4 2.2.Ettevõtte ajalugu............................................................................................................... 5 3.Turundus ...................................................
.............................................................................. 11 1.5.1.3 Sertifitseerimine .................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ........................................................................................................
Arch: minimalist, geared towards expert hackers Paralleelprotsessid on illusioon. Tegelikult pannakse 1 programm kinni ja siis antakse aega teisele ja siis pannakse see kinni ja antakse aega uuesti esimesele. Protsessidevaheline suhtlus: 1)Võrk 2)Torud (Pipe) - 1 kirjutab teine loeb 3)Jagatud mälu kõik saavad lugeda ja kirjutada Framework-id: Microsoft .NET Java Spring Ruby on Rails PHP Zend framework Python Django GNU ideoloogia: vabadus: primaarne on tarkvara vabadus, sekundaarne tasuta kättesaadavus (free as in free speech, not as in free beer) ausus: ausam on kasutada vabavara kui piraatkopeerida teadmiste vabadus: teadmised ja tarkvara on loomu poolest vabad - teadmiste ja tarkvara kopeerimine laiendab ühiskonna majanduslikku võimsust, kaotajaid (rumalamaks jääjaid) pole raha saab teenida ka tarkvara toetades ja installeerides ja levitades tellitud täiustusi ja modifikatsioone ehitades ehitades sellist vabavara, mida klient soovib
grupid (saab kasutada vastava mooduli litsentsi olemasolul). Kui püsiandmed on üle vaadatud, siis valikus Müügiarved sisestage klientidele väljastatavad müügiarved ja klientide algsaldod e võlasaldod arvete lõikes. Püsiandmeid saate täiendada ka jooksvalt müügiarvete koostamise käigus. D 1000 Kassa D 1350 Ettemaksed varude eest K 2500 Ostjate ettemaksed K 1000 Kassa 6. Korrespondeeruva konto määramiseks, kui ei ole tegemist ostu-müüg tehinguga, tuleb kasutada kassakande akna alumist osa. Kui kanne tehtud trükitakse programmist välja vastavalt kas siis kassa sissetuleku või väljamineku order. Sularaha hoidmise eest vastutavaks isikuks on juhatus. 5 Kõik arveldused välisvaluutas kajastatakse tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ning kurssi on võimalik sisestada kassakande aknas lahtris Kurss
Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on:
Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on:
Peale selle teostab automaatse mäluvabastamise mittevajalike objektide alt, mida nimetatakse prahikoristamiseks (garbage collection). 4 Mis on JDK? Virtuaalset Java-masinat tihti nimetatakse käituskeskkonnaks (Java Runtime Enviroment JRE). Java- masina installimist kliendi serverile saab teostada kahel moel: · Installides Java Development Kit (JDK) -- Java tarkvara arenduskomplekt, kus JRE on juba sees. Sünonüümina saab kasutada ka terminit SDK Software Development Kit. · spetsiaalne JRE variant veebiseiluris, mida nimetatakse Java plugin. JDK viimased versioonid on vabalt laetavad Sun veebilehelt http://java.sun.com JDK komplekte klassifitseeritakse lähtudes Java versioonist ja loodavate rakenduste tüübist. On olemas versioonid JDK 1.0...1.6, ootab valgust versioon 1.7. (2010. aasta). Iga versioon sisaldab mitut
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-09 Ermo Mägi PROGRAMMEERIMINE Referaat Juhendaja: Kristi Lorents Pärnu 2010 SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-09 Ermo Mägi PROGRAMMEERIMINE Referaat Juhendaja: Kristi Lorents Pärnu 2010 SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2
äritehingutes. Arvutite maailmas viitab multimeedia programmidele, mis kasutavad inimesega suhtlemisel rohkem kui ühte meetodit. Tehniliselt ei olegi multimeedia nii uus, kui paljud arvavad, sest tekst ja graafika on olnud üsna pikka aega paljude pakettide südameks. Praeguseks hetkeks on multimeediast saanud siiski midagi rohkemat, kui ainult tekst ja graafika. Ta sisaldab endas ka heli ja animatsiooni. 1.1. Tarkvara, mida läheb vaja multimeedia tegemiseks. Macromedia Authorware - on üks võimsamaid interaktiivseid programmie. Authorware on suuremaid multimeedia töövahendeid terves maailmas. Tegelikult disainiti see algselt õppeprogrammik, selle tõttu saab kasutada programmi, õppimata programmeerimiskeeli või skripte. Programm töötab liikuvaid kaardimudeleid kasutades. Muidugi ei tähenda see seda, et see sobib kõigile kasutajatele.
annaabi.ee 
