Eesti Teises maailmasõjas (3)

1) Iseseisvuse kaotamine
23.aug. 1939 MRP- Saksamaa ja NSVLi vahel, vastastikuse abistamise leping. Lisatud oli salaprotokoll, kus jagati omavahel Euroopa, selle tulemusena sattus Eesti NSVLi mõjusfääri ja oli hiljem NSVLI poolt okupeeritud.
Baasideajastu- septembris nõudis Moskva Eestilt vastastikuse abistamise pakti, mille tulemusena loodi punaarmee baasid Eestis.
Umsiedlung – 1939. aastal kutsus Hitler Ida-Euroopas elavaid sakslasi Saksamaale tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid.
Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks.
21. juuni 1940. – korraldati Moskva poolt Eestis miitinguid, mille survel nimetas K. Päts ametisse uue valitsuse. Aktsioon läks käest ära- Pika Hermani tipu heisati punane lipp , mis asendati pärast jälle sinimustvalgega, et anda poliitiliselt korrektne ilme Eesti „liitumisel“ NSVLiga. (seda veel kohe ei tehtud?
Juunikommunistid – 1940. aasta suvel uue võimuga kaasa läinud ja EKPsse kuuluvaid.
Juuli algul saadetaks laiali Riigikogu ja kuulutatakse välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati blokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistel osa võtta ei lubatud. Uus Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta end vastu NSVL -i. 1940 aasta 06. aug annekteeris NSVL Eesti.
ENSV institutsioonid - sovhoos, hobulaenutuspunktid, masina-traktorijaamad, kolhoosid. Politsei – miilits . Pankade, tööstus, kaubandusettevõtete natsionaliseerimine. Rubla kasutuselevõtt. Äravõetud maa jagati uusmaasaajate vahel.
Juuniküüditamine – 1941. 14. juuni- massiküüditamine, Baltimaades kokku 40 000
2) Sõja – aastad
22.06.1941 – 8. 05. 1945 Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda.
Suvesõda- (juuni –august 1941), saksa väed tungisid kiiresti edasi Baltimaadesse, Kesk-Eestisse jäi rinne pidama . Sakslasi toetasid metsavennad.
Metsvendade salkadest loodi OMAKAITSE. Põhja-Eestis loodi HÄVITUSPATALJONE, kes õiendasid arve metsavendadega ja pidid jätma sakslastele põletatud maa.
Sundmobilisatsioon - L-E kukkus läbi, P-E aga õnnestus. Mobiliseeritud viidi Venemaale.
Tööpataljone- loodi neile punaarmeelastele, keda peeti mitte usaldusväärseteks. Seal hukkus palju mehi.
Saksa okupatsioon – Tervitati, kui vabastajaid. Astuti nii omakaitsesse kui ka ida- ja politseipataljonidesse. Omariiklust ei taastatud; Eesti kuulutati koos teiste riikidega kindralkomissariaadiks, mille eesotsas Litzmann. Poliitiline ja kultuuriline propaganda . Loodi väga piiratud võimuga Eesti omavalitsus, mille eesotsas H. Mäe. Eestis kehtestati terrorirežiim ja loodi koonduslaagreid. Waffen SS – Relva SS – eliitvägi, kuhu värvati noorsugu. Eesti Leegion – lubati luua eestlastel oma sõjaväeüksus.
Tööteenistus- oli alternatiiviks sõjaväkke astumisel, kuid töö toimus, kas otse rindel või Saksamaal. Laskurkorpus – loodi Venemaal olevatest eesti sõjaväelastest, mis päästis nad tööpataljonidest. Lahingud 1944 – Punaarmee võitis Nordi (saksa üksuse) Peterburi all, Eestis toimus mobiliseering ja koonduti narva jõe juurde, kus suudeti koos saksa üksustega pikalt vastu panna. Märtsis hakkas NSVL pommitama, et murda läbi rindejoon . Suvel suutis Narvast läbi murda NSVL, kuid liin jäi peatuma Sinimägedel, kust läbi murda ei õnnestunud. (juuli). NSVL läks rünnakule kagust ja hõivas Tartu. Soomepoisid – tulid eestlastele appi ja löödi emajõeni NSVLi tagasi. Taasiseseisvumiskatse – pärast saksa vägede lahkumist . 18. septembril määras Eesti viimane PEAMINISTER J. ULUOTS, vabariigi valitsuse eesotsas O. Tiefiga.
Suur põgenemine: 70 000 eestlast põgenes ära. Kultuuritegelasi, rannikul elavaid ja majanduslikumalt edukamaid, poliitikud.
Teise maailmasõja tagajärjed:
a)eesti rahvaarv oli vähenenud 200 000- 280 000 inimese võrra
b)Tagasilöök anti kultuurile , sest emigreerujate hulgas oli palju eelkõige vaimuinimesi
c)Eesti rahva kultuur jagunes kaheks: kodueesti ja väliseesti
d)Eestis taastati nõukogude võim ja Eesti okupeeriti taas NSVL poolt.
e)Eesti kaotas peaaegu kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939-40.a. ; rannarootslased 1943-44.a. ; juudid ja mustlased hävitati.
f)Maad olid laostunud, linnad hävitatud ja 50% põldudest söötis.
Nõukogude okupatsioon
Muutused, tunnused
Saksa okupatsioon
1940-1941
aeg
1941-1944
Rahvuskomissaride Nõukogu
Eesti valitsuse nimi
Eesti omavalitsus
ENSV
Eesti ala nimi
Kindralkomissariaat
ENSV ülemnõukogu
Seadusandlik võim
Eesti Omavalitsus
Miilits
Korrakaitse
Politsei
Laskurkorpus
Sõjavägi
Leegion
EKP
Partei
Natsi partei NSDAP
Küüditamine, arreteerimine, mahalaskmine, vangilaagrid
Repressioonid
Koonduslaagrid, maha laskmine, arreteerimine
Nõukogude vastaste , jõukad
Kelle vastu suunatud?
Juudid, mustlased, kommunistid
Rubla kasutusele võtt, natsionaliseerimine, maareform, defitsiit
Majandus
Saksamaa hüvanguks ja kasutusele kaardisüsteem
Raamatute põletamine, tsensuur , propaganda
Kultuur
Propaganda
Propaganda, ainupartei
Poliitika
Dikteeriti Berliinist
Tarbekaupade puudus
Igapäevaelu
Defitsiit
Välistas selle
Kuidas suhtus Eesti iseseisvuse
Välistas selle
Põgeneda, passiivne, vastu võidelda, kollaborandid .
Eestlaste valikud ja võimalused
Põgeneda, passiivne, vastu võidelda, kollaborandid.
Andrei Ždaniv- Leningradi Partei juht, Eestis võim tema kätte
J. V. Barbarus - uue valitsuse juht ( nõukogude nõudel moodustatud)
Johannes Lauristin - Rahvakomissaride esimees 1940-41. Kommunist
Karl Säre – Eesti kommunistliku liikumise tegelane
Kolhoos - põllumajanduse või kalandusega tegelev majand .
Sovhoos - Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte
Uusmaasaaja – NSVLi tulekuga osa maad natsionaliseeriti ( kui see oli eraomandis üle 30 ha) ja see jaotati saajate vahel ära
Baaside leping- NSVLi ja Eesti vastastikuse abistamise lepe, millega sai NSVL õiguse paigutada 25 000 väeüksust.
Umsiedlung – Hitleri kutsel lahkuvad sakslased Eestist/ Baltimaadest, sakslaste lahkumine
„Juunipööre“ - oli Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu abil Eesti kommunistide poolt korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks
1))Eesti iseseisvuse kaotust soodustas: 1) baaside lepinguga nõustumine – ei hakatud sõjaliselt vastu 2) MRP pakti sõlmimine Saksamaa ja NSVLi vahel. II MS algus.
2)) Juunipööre rahvale vastumeelt?
a) Sest selle tagajärjel astub eesti NSVLi.
b) Heisati punane lipp pika Hermani torni
c) Hõivati avalikke asutusi
d) Ei saanud valida seda kabinetti
3)) Massiküüditamine 1941- juuniküüditamine 14. juuni
4)) Natsionaliseerimine – riigistamine
5)) J. V. Barbarus - uue valitsuse juht ( nõukogude nõudel moodustatud), pärast juunipööret
6)) O. Tief – EV valitsuse viimane juht 1944
7)) J. Uluots – võttis enda kanda presidendi ülesanded ja määras ametisse valitsuse eesotsas O. Tiefiga
8)) H. Mäe – Saksa okupatsiooni ajal Eesti Omavalitsuse juht