Ajalugu küsimused (0)

1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused?
• Sakslaste tung itta . u.1100-u. 1400 ( DRANG NACH OSTEN ) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel.
• UUE LAEVATÜÜBI – KOGE ( kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine .
• Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala.
• Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks
• Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele
2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid?
Meinhard , Berthold, Albert .
3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta)
1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võitsid.
1210.a. Võnnu piiramine ja Ümera lahing. On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad.
1217 .a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab
4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas?
sakslased , taanlased , latgalid , liivlased, venelased , rootslased ja leedulased
5. Nimeta põhjuseid miks eestlased Muistses Vabadusvõitluses lüüa said?
1. Eestlastel puudusid liitlased sõjas
2. Puudus ühtne riik
3. Eesti malevad ei tundnud eriti viske- ja heiterelvi (kiviheitemasinad, amb)
4. Eestlaste puudus korraline sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed.
5. Vaenlastel oli alati võimalus täiendust saada, kuid eestlasest malevlased said ükskord otsa
6. Kuidas läks ristisõdijatel peale Eesti alistamist?
Saksa rüütlite plaan tungida Liivimaalt veel lõunasse (Leedu) ja itta (Venemaa) ebaõnnestus:
• 1236 .a. hävitasid leedulased Mõõgavendade ordu Saule lahingus
• 1242 .a. Jäälahingus hävitab sakslased Nevski juhitud Novgorodi vürstivägi ja Ordu loobub Ida-suunalisest ekspansioonist
7. Kuidas jagati maa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks )
1. Põhja-Eesti – Taani võim (Eestimaa hertsogkond)
2. Lääne-Eestis – Saare Lääne piiskopkond algse keskusena Vana-Pärnus, hiljem Haapsalu
3. Ida-Eestis – Tartu piiskopkond
4. Kesk- ja Lõuna-Eesti – Saksa Ordu – oli peamine jõud ja otsustaja kogu Liivi orduriigis.
8. Mis rahvad said Eestimaa esimesteks vähemusrahvusteks?
Rannarootslased, Baltisakslased
9. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad?
Uue nähtusena Eestisse tekivad linnad(9). Tähtsamad neist kuulusid Hansa kaubandusliitu - 4 suuremat linna: Tallinn( Reval ), Tartu( Dorpat ), Uus-Pärnu(Neue Pernau) ja Viljandi(Fellin). Hansa oli Põhja Euroopa linnade liit, kes haaras endale monopoli ida-lääne kaubanduses. Vana- Liivimaa ärikontaktid ulatusid kaugele- Portugalini välja. Eesti tähtsus Lääne- Euroopale oli Hansa ajal suurem kui kunagi varem või hiljem.
10. Nimeta Jüriöö ülestõusu põhjused?
Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus.
Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel.
Taani kuninga vasallide omavoli. (omaalgatuslikud maksud )
Ülestõusu algus - 23.apr. 1343 kui Harju ja Läänemaal algas talupoegade ülestõus.
11. Kirjelda Jüriöö ülestõusu käiku.
Ülestõusnud on julmad – tapeti kõik ettejuhtuvad sakslased ja põletati Padise klooster .
Välisabi – eestlased kutsusid endale appi Rootsi väe Soomest ja Novgorodi vürsti družiina (vürsti sõjaline kaaskond)
Läbirääkimised – 4.mail mõrvati ülestõusnute juhid (4 kuningat) läbirääkimiste ajal Paides .
Sõjamäe lahing – 14.mail 1343 lahing Tallinna külje all, kus eestlase vägi hävitati.
12. Nimeta Jüriöö ülestõusu tulemused ja tagajärjed.
Järgmise kahesaja aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu.
Maa laastati taas, eestlaste vanemkond hävitati lõplikult.
Tuli katk „ Must Surm“.
Põhja-Eesti müüdi Saksamaale.Eestlaste olukord halveneb veelgi.
13. Kuidas liigitati eestlastest pärisoriseid talupoegi?(kirjelda neid!)

• adratalupojad
  
• üksjalad
  
• vabatalupojad
  
• maavabad
  

14. Missugused uued vaenlased tekkisid Vanale-Liivimaale 15.saj.?
Idas - Moskva suurvürstiriik (võit Smolino lahingus 1502 )
Lõunas - Poola-Leedu ühendkuningriik.
Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade juhiomadustega ordumeister (W. VON Plettenberg ) Juhtis sõda Venemaaga 1501-03.
15. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa “viljaait”?
Kuna Lääne-Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Siinse rukki järele oli Euroopa viljaturgudel suur nõudmine.
16. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?(ida suunal ja lääne suunal)
Teravili. Venemaalt toodi vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt.
17. Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud?
Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks ( Tallinna;Tartu ja Saare-Lääne)
18. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal?
Tsisterslased, Brigitiinid ,Dominiiklased ja Frantsiskaanid.
19. Mis olid reformatsiooni ehk usupuhastuse eeldused?
Maadeavastused , humanismi ja renesanssi tulek. Tulirelvade areng.
20. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-)
Ususõda, liivimaa nõrgenemine, + koolide tulek, kirjaoskus.
21. Mida nõudsid reformatsiooni läbiviijad paavstile alluvalt kirikult?
Indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist
Kiriku olemuse muutumist – kirik pidi olema nö. Vaene
Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde ( vaesus ,kasinus,vooruslikkus)
Piibli tõlkimist Eesti keelde
Emakeelset jumalateenistust kirikutes
22. Kuidas võrrelda Eesti linnade elanike arvu keskajal ja tänapäeval (arutle)
Kogu eesti rahvaarv 14.saj. keskpaik 100 000, 16.saj. keskpaik 300 000
Drang nach osten – vabadusvõitluse põhjused
piiskop Albert – Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra
Mõõgavendade ordu – Saksamaa vaimulik rüütliordu.
Stensby leping - Põhja Eesti läks ametlikult Taani kuningriigi Koosseisu.
Vakk(us) - 100 talu
vesse – viimane eestlaste eest võitleja, saaremaa ülestõusu pealik
Taani hindamiseraamat – 1241, esimene rahvusloendus.
must surm - katk
teoorjus - talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas
sunnismaisus - kohustus elada seal kus ta sündinud on
kodukariõigus - mõisniku õigus talupojale ihunuhtlust anda
raad – Keskaegse linna juhtija
gild – Kaupmeeste rühmitus
tsunft – Käsitööliste rühmitus
bürgermeister – Keskaegse linna juhtija.
linnafoogt – Kohalikku mõisniku esindaja
linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev – tähendab vabadust.
maapäev - 1421 alates hakkasid toimuma korralised koosolekud, millest pidid osa võtma kõik Liivimaa aadlikud ( baltisaksa omavalitsuse algus)
von Plettenberg - viimane heade juhiomadustega ordumeister. Juhtis sõda Venemaaga 1501-03.
indulgents - patulunastuskiri ;
1517 - reformatsiooni ehk usupuhastuse algus ;
1535 – Esimene eestikeelneraamat ;