Keskaja kordamine (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes olid huvitatud Liivimaa vallutamisest ja miks?
Mis nende käigus juhtus?
Kes olid- Läti Henrik Albert Lembitu ?
Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal?

Lõik failist

Kordamisküsimused:
* Eesti keskajal*   lk. 44- 81
I  Eestlaste muistne vabadusvõitlus:
1. Kes olid huvitatud Liivimaa vallutamisest ja miks?
2. Nimeta kolm olulist sündmust muistse vabadusvõitluse ajast. Selgita millal need
toimusid ja mis nende käigus juhtus?
3. Läti Henriku kroonika- katkendid
4. Dateeri- eestlaste muistne vabadusvõitlus
5. Eestlaste allajäämise põhjused
6. Kes olid- Läti Henrik, Albert, Lembitu ?
II Jüriöö ülestõus:
Põhjused, aeg, toimumise kohad( maakonnad , seotud linnad jm) , tagajärjed
III Vana- Liivimaa
1) Valitsemine
Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu)
Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased
Wolter von Plettenbergi teened
2) Maa- aadel ja talurahvas
* Läänimees, vasall, linnus , mõis
* Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks?
* Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel.
( vilja) kümnis , hinnus
* Talurahva kategooriad: adratalupojad , üksjalad, maavabad , vabatalupojad,
vabadikud , träälid, rannarootslased
* Teotöö, sunnismaisus , pärisorjus
* Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal?
3) Linnad ja kaubandus:
* Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild , tsunft,
skraa
* Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad - veeti Venemaalt, Liivimaalt välja
4) Vaimuelu :
a) Mõisteid:
Toomkirik , toomkool, kirikukihelkond
Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased
b) Reformatsioon ja selle levik Liivimaal
pildirüüste
Esimene eestikeelne raamat
IV KAARDID:
1. 8 suurt Eesti muinasmaakonda , linnused , Ümera ja Madisepäeva lahingukohad
2. Keskaegse Liivimaa riigid, Eesti alal asunud linnad, Riia

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

synne87 Õppematerjali autor

keskaja kordamiseks kõik vajalik

liivimaa vabadusvõitlus liivimaa riigid muistne vabadusvõitlus jüriöö madisepäeva wolter

Sarnased õppematerjalid

doc

Eestimaa keskaeg

c) Käsitöö · Tsunft käsitöömeistrite kutseühing · Skraa tsunfti põhikiri · Väikegild tsunftide ühendus (Tln oli 2 väikegildi-Kanuti gild koondas peamiselt sakslasi, Oleviste gind koondas eestlastest käsitöölasi) d) Gildide tähtsus · Kaitses liikmete huvisid · Abistas ja toetas häda korral · Korrandas seltsielu ja pidusid (Papagoilaskmine, maikrahvi valimine) Usuelu, haridus ja kultuur keskaja Eestis 1. Kirikukorraldus a) Riia peapiiskop b) piiskopid · Toomkapiitel nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) · Missad pidulikud jumalateenistused · Liturgia missa sõnalis-muusikaline osa c) Kihelkonnapreestrid usuelu korraldajad maal · 16 saj 97 kihelkonda · Kihelkonnakeskuseks kirik 2. Kloostrid

Ajalugu

docx

Keskaegne Eesti

Ordu oli saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks.1346 sai see juriidlise vormistuse, Taani kuningas loovutas oma valduse 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. Peale ülestõusu olid mereäärsed alad laastatud. Peale seda ei toimunud tükk aega eestlase iseseisvast ettevõtmisest. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa arvatavasti hukkus . Väikevasallid vaesusid,sest tühjaks jäänud maa ei suutnud enam omanikku toita. Jüriöö ülestõus võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks : nii talupoegade kui ka vallkonna sotsiaalne koosseisu ühtlustus. Vana-Liivima valitsemine Vana- Liivimaa valitsemine : kogu maa jagunes maaisanda domeeniks(talupoegade haritav maa, tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud) ja läänivaldusteks(vasallidele sõjateenistuse eest jagatud). Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla).

Ajalugu

docx

Eesti alade üleminek muinasajast keskaega

1344/45 Saaremaa purustamine NB! Ülestõus küll ebaõnnetus, kuid sellel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks (1346 juriidiline vormistus). Taani kuningas loovutas 19000 hõbemarga eest valdused Saksa ordule. Mereäärsed maakonnad olid laastatud. Eestlaste iseseisvate poliitiliste ettevõtete kadumine. Jõukamad ja teovõimelisemad talupojad hukkunud. Väikevasallide vaesumine. Seega Jüriöö ülestõus on Eesti keskaja veelahe talupoegkonna ja vasallkonna ühtlustumine, neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis aina rohkem etnilise barjääriga. Tekkinud umbusk suurendas lõhet. Vana-Liivimaa valitsemine Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus 1346 Vana-Liivimaa koosnes 5 iseseisvast väikeriigist. 1) Saksa ordu Liivimaa haru ala (ka endine Taani ala), valitses Liivimaa meister. Liivi ordu polnud iseseisev poliitiline üksus, vaid Saksa ordu osa, mis hakkas 15. saj iseseisvuma. 2) Riia peapiiskopkond

Ajalugu

docx

Vana Liivimaa, balti ristisõda, vabadusvõilus, jüriöö

Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - Toimusid ristisõdijate ja ali

Ajalugu

docx

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik

Ajalugu

docx

Kordamisküsimused: Eesti keskaeg

1. Keskaja periood? Millal algas ja lõppes keskaeg (aeg ja südmused) Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos muistse vabadusvõitluse lõppu. 2. Nimeta Vana-Liivimaa ajaloo tähtsamad allikad (autor või nimetus) ja põhjenda oma valikut (milliste sündmuste kohta sealt infot saab) Läti Henriku Liivimaa kroonika, Bartholomeus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika", Taani hindamise raamat, Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika": Läti Henriku Liivimaa kroonika saab infot muistse vabadusvõitluse kohta.

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu 1

4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 6. Jüriöö ülestõus, selle põhjused, sündmuste käik ja tagajärjed. Haldujaotus (kaart) enne ja pärast Jüriöö ülestõusu. 7. Keskaja ühiskond Eestis. Läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Koormised. 8. Keskaegsed linnad Eestis. Linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 9. Kirik ja kultuur. Vaimulikud ordud ja kloostrid Eesti aladel. Sakraalarhitektuur Eestis (iseloomulikud tunnused). 10. Reformatsioon Eestis. Katoliku ja luteriusu tunnused ja erinevused. Haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus (2 konkreetset näidet). 11

Ajalugu

docx

Eesti keskaeg

Ristisõdijad tungisid edasi ja alustasid sõdu Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikidega. 23. Aleksander Nevski kes ta oli, mida ta tegi. Saksa ordu tagasilöömine Aleksander Nevski poolt. Peipsi jäälahing 1242. Novgorodi vürst, kes katkestas ristisõdijate tungi itta ja lööb aastatel 1240 ja 1242 tagasi Saksa ristisõdijate väed. Sakslaste suurim lüüasaamine. 24. Vana-Liivimaa naaberriikide tugevnemine keskaja lõpul. Leedu ühinemine Poolaga ning muutumine katoliiklikuks. Vana- vene riikide ühendamine Moskva suurvürstiriigi poolt. Leedu muutus katoliiklikuks 1386 ja koos Poolaga loodi 1385 Poola-Leedu liit. Moskva suurvürstiriik hakkas ühendama Venemaad, 1478 vallutati Novgorod ja 1510 Pihkva. Taheti vallutada ka Kagu-Eestit. Tugevnes ka Skandinaavia, kui 1397 liideti Taani, Rootsi ja Norra Kalmari Uniooniks. 25. Vana-Liivimaa ühiskond keskajal. Rahvaarvu kasv

Ajalugu

Rohkem sarnaseid