50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Helen P.
Õppematerjali autor
Kordamisküsimused 11. Klassile Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), kirikumaks (1/10 k
Skraa tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Oldermann tsunfti või gildi vanem, kes valiti tavaliselt ametisse kolmeks aastaks. Tsunftijänes ei kuulunud kusagile tsunftiühingusse Piiskop Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Toomkapiitel kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik Missa jumala teenistus (ladina keeles) Katedraal on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. TALUPOEGADE JAGUNEMINE. Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,55 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö
lahkuda. Kui nad linnusest väljusid, loobiti nad kividega surnuks. 1344 rünnati hästi kindlustastud Karjalat. 1345 algul koondas Liivi ordu väed lõplikuks löögiks. Kokkuvõte. 1343.a. jüriööl Harjus alanud vabadusvõitlus kestis ligi 2 aastat ja haaras otseselt 3e suurt maakonda. Eesmärgiks oli kaotatud vabaduse taastamine. Jüriöö ülestõus oli muistse vabadusvõitluse jätk, selle lõppvaatus. Maarahvas XIV XVI sajandil Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis. Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Esile tõusis teoorjus.Maarahvas hakkas rõhumisele vastu (ei täidetud koormisi, hakati vastu mõisasundijatele, asuti mujale elama). Pagenud talupoegade otsimiseks ja tagasitoomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud. Adratalupoeg kõige arvukam kiht (1/2 5 adramaad) Üksjalgade kiht adratalupoegade nooremad pojad, kellel oli oma talu
piiskopkond (Riia piiskop), Tartu piiskopkond (Eestimaa piiskop), Liivi orduriik (Saksamaa). Eestimaa – nii nimetati Põhja-Eestit ehk Taani alasid peale Muistset vabadusvõitlust. Liivimaa – üldnimetus ristisõdijate riikide jaoks (Riia peapiiskopkond ja Liivi orduriik ning Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond). Maahärra – keskvõimust sõltumatu feodaalriigi valitseja. Harju-Viru rüütelkond - Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13.–16. sajandil. Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad – peale Muistset vabadusvõitlust tekkinud ristisõdijate võimu alla kuuluvad riigid. Liivi orduriik - peale Muistset vabadusvõitlust tekkinud ristisõdijate võimu alla kuuluv riik. Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Ordumeister – ordu kõrge ametnik. Kümnis – üks kümnendik saagist.
.....................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS......................................................................................12 8. REFORMATSIOON EESTIS..............................................................................................14 9. LIIVI SÕDA......................................................................................................................... 15 10. ROOTSI AEG........
Loomakasvatus: veised, hobused, lambad, lehmad. 24. Maaühiskonna sotsiaalne struktuur (kihistumine) ja maaühiskonna üldine elukorraldus. Kihistumine: adratalupojad moodustasid 17 saj lõpul eesti talurahva üldarvust ligikaudu 75% ülejäänud 25% talurahvast kuulus vabadike, üksjalgade, sulasrahva või mõisateenijate sotsiaalsetesse rühmadesse. Kogu Eesti alal üsna arvukas üksjalgade rühm kadus, nende asemel hakati kõikjal järjekindlamalt mainima vabatikke. 18 sajandil ja 19 saj esimesel poolel adratalupoegade ehk pererahva osa vähenes järjest maata ja vähese maaga talurahvakihtide kasvades. Adratalupoegade hulgas tekkis varanduslik ebavõrdsus, nii et üksikjuhtudel suutis ka tavalisi koormisi kandev talu suhteliselt heale järjele. Talupoegi võeti mõisa veel karjusteks, tallipoisteks, kokkadeks, köögi- ja toatüdrukuteks. Siis veel metsavahid, piirivahid, mõisa käsitöölised, kõrtsmikud, palgalised möldrid. Sellised mõisateenijad olid
Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasutada. Keskaegsed linnad. Keskajal said Eesti linnad endale saksapärased nimed
· 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha Vana-Pärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad- käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnadeks kujunesid kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid