50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pagan5
Õppematerjali autor
Uue nähtusena Eestisse tekivad linnad(9). Tähtsamad neist kuulusid Hansa kaubandusliitu - 4 suuremat linna: Tallinn(Reval), Tartu(Dorpat), Uus-Pärnu(Neue Pernau) ja Viljandi(Fellin). Hansa oli Põhja Euroopa linnade liit, kes haaras endale monopoli ida-lääne kaubanduses. Vana- Liivimaa ärikontaktid ulatusid kaugele- Portugalini välja. Eesti tähtsus Lääne-Euroopale oli Hansa ajal suurem kui kunagi varem või hiljem. 10. Nimeta Jüriöö ülestõusu põhjused? Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus. Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel. Taani kuninga vasallide omavoli. (omaalgatuslikud maksud) Ülestõusu algus - 23.apr. 1343 kui Harju ja Läänemaal algas talupoegade ülestõus. 11. Kirjelda Jüriöö ülestõusu käiku. Ülestõusnud on julmad tapeti kõik ettejuhtuvad sakslased ja põletati Padise klooster. Välisabi eestlased kutsusid endale appi Rootsi väe Soomest ja Novgorodi vürsti druziina (vürsti sõjaline kaaskond) Läbirääkimised 4
See ei õnnestu saarlaste vasturünnaku tulemusena. 1222.a. Saarlaste algatusel vabastatakse lühiajaliselt Eesti ajutiselt sakslase käest kuid 1224 tulevad orduväed taas ja vallutavad mandri-Eesti taas tagasi. Viimasena langeb Sakslaste kätte Tartu (Tartu kaitsmine 1224) © Siimo Lopsik 2013 1227.a. Ordu viimne sõjaretk Saaremaa alistamiseks, kus vallutatakse Muhu linnus ja Valjala (Muinas-Eesti võimsaim linnus) alistub. Sellega on Muistne vabadusvõitlus lõppenud. Ristisõda ise kestis veel edasi 1290.a. kui ristiti Kuramaa, Semgale ja Preisimaa. Eestlaste lüüasaamise põhjused Muistses Vabadusvõitluses : 1. Eestlastel puudusid liitlased sõjas – vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedulased. 2. Puudus ühtne riik 3. Eesti malevad ei tundnud eriti viske- ja heiterelvi (kiviheitemasinad, amb) 4
Rannarootslased, Baltisakslased. 9. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad? Uueks nähtuseks 13. sajandil olid linnad: Tallinn Vana- ja Uus-Pärnu, Paide ja Viljandi 14. sajandi esimesel poolel veel Rakvere ja Narva. 10. Nimeta Jüriöö ülestõusu põhjused? Jüriöö ülestõusu põhjustas Marburgi Wigandi kroonika järgi Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald, ülestõus oli suunatud vasallide vastu. Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus. Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel. 11. Nimeta Jüriöö ülestõusu tulemused ja tagajärjed. 1343. – 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses. Olude survel sattus Harju-Viru juba võitluste puhkemise järel varsti tegelikult ordu juhtimise alla
Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - Toimusid ristisõdijate ja alistatud liivlaste ja latgalite ning eestlaste vastastikused rüüsteretked. - 1210 Ümera lahing eestlastele võidukas - Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. - 1212. Aastal puhkes katk, ning tuli 3 aastaks vaherahu.
veneedid Hõiv, kellede järgi hakkasime nimetama venelasi. Lääne-Slaavi hõim. Igaunija Eesti, läti keeles. Jaroslav Tark Vene valitseja, kes vallutas tartu 1030a. adramaa maa suuruse mõõtühik. 8-12 ha. kolmeväljasüsteem Al-Idrisi Esimene kaardimeister, kes tõi eesti kaardile. Tarapita Eestlaste peajumal Perun - Sõjajumal varjaagid Idaslaavi viikingid Hiltinus Baltimaade esimene piiskop Nicolaus Esimene ristija MUISTNE VABADUSVÕITLUS JA KESKAEG EESTIS 1200-1550 Muistse vabadusvõitluse põhjused: 1.Sakslaste tung itta (drang nach osten) 2.Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks KOGE. Mõõgavendade ordu edasitung Saksa rüütlite esialgne plaan tungida siit lõunasse (Leedu) ja itta (venemaale) ebaõnnestus: 1236 a. hävitasid leedulased mõõgavendade ordu Saule lahingus. 1242. a jäälahingus sakslased hävitatakse ja ordu loobub ida-suunalisest ekspansioonist.
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika.
Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Liivimaa ristisõda sai hoo sise, kui Bremeni toomhärra Albert von Buxenhoeveden Üksküla piiskopiks pühitseti 1199. a. 1202. asustati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu. Ristisõjad - sellised sõjad, kus vastumeelt suruti peale ristiusku, sestr kohalikud ei võtnud omaks tunnistada ristiusku. Esimesed ristisõjad toimusid 1198. a Läänemere lääneranniku
(Kristuse sõjateenistuse võimeline organisatsioon, mille ainsaks vennad) eesmärgiks oli kohalike rahvaste alistamine 1207 allutati ja ristiti liivlased ja sakslased said endale liitlased võitluseks latgalid eestlaste ja leedulaste vastu EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227: · Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - Toimusid ristisõdijate ja alistatud liivlaste ja latgalite ning eestlaste vastastikused rüüsteretked. - Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. · Muistse vabadusvõitluse II periood 1215-1220: 1
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid