Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vene aeg (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega läksid kultuurilukku?
  • Milles nägid rahvasõbralikud haritlased peamisi probleeme talupoja elus?
Talupoegade olukord-kontrollida kodust tööd
Vaimuelu 18. sajandil
Võta poolt või vastuseisukoht ning põhjenda oma otsust. Viimane ülesanne
Tihenevad Eesti kultuurikontaktid Läänega (uued usuvoolud , kirjandus-,
kunsti-, muusikastiilid, elulaad )
Luteri kirik ja kirikuõpetajad jäävad vaimuelu kandjateks.
TÜ ei tegutse.
Taastatakse talurahvahariduse andmine.
Rahvasõbralike haritlaste kriitika valitsevate olude, sh. pärisorjuse suhtes.
Eestlased kristianiseeruvad
Täida lünktekst usuvoolude kohta.
Luteri usku lähendas rahvale............................ Lõplikult võtsid eestlased ristiusu omaks
tänu………………………………………………….………
Hernhuutlus süvendas järgmisi moraalseid tõekspidamisi:........................................................................................
Hernhuutlus kasvatas rahva algatusvõimet:................................................................................................................
Hernhuutlus hävitas.....................................................................................................................................................
Hernhuutlus andis tõuke.............................................................................................................................................
Annan hernhuutlusele............................... hinnangu, sest...........................................................................................
.....................................................................................................................................................................................
Ratsionalismi ja pietismi peamine erinevus on see, et pietism ...................................................................................
ratsionalism.................................................................................................................................................................
Millega läksid kultuurilukku? Nimeta ka nende isikute amet.
Anton Thor Helle........................................................................................................................................................
Johann Georg Eisen .....................................................................................................................................................
August Wilhelm Hupel..............................................................................................................................................
Milles nägid rahvasõbralikud haritlased peamisi probleeme talupoja elus?
.....................................................................................................................................................................................
.....................................................................................................................................................................................
Kuidas olid hariduse andmisest huvitatud/sellega seotud
riik...............................................................................................................................................................................
mõis.............................................................................................................................................................................
kirik .............................................................................................................................................................................
talupoeg .......................................................................................................................................................................
Talupojad said 18. saj. lugeda
1.
2.
3.
4.
GTR lk.68-71
Koondtabel
Rootsi aeg 1645-1721
Vene aeg 18. saj. I poolel (balti erikord)
Vene aeg 18. saj. II poolel (Katariina II asehalduskord )
Sõda, rahud
Liivi sõda 1583 Pljussa
P-R sõda 1600-1629 Altmargi
T-R sõda 1643-1645 Brömsebro
Põhjasõda 1700-1721
Uusikaupunki rahu
-----------------------
Valitsejad
Gustav II Adolf, Kristiina, Karl X, Karl XI, Karl XII
Peeter I, Anna Ivanovna, Jelizaveta
Katariina II
Riigivõim
a. esindajad
b. suhted baltisaksa aadliga
---------------
Võim kohapeal
Kindralkubernerid, nt. LM kindralkuberner J. Skytte (TÜ) Johann Hastfer (reduktsioon). Ülesandeks sõjaväe kamandamine, riigiametnike ametissepanek ja kontroll, raha laekumine ja kulutamine, posti- teenistus , silllad, teed, avalik kord
b. kujunes vastuolu riigivõimu ja kohalike aadlike, eriti LM aadlike vahel
1680 reduktsioon
Johann Reinhold Patkul
Saadeti laiali maanõunike kolleegium , maapäev allutati keskvõimule
Kuulus 3 rüütelkonnale, lahendasid kõiki kohalikke küsimusi
esindusorgan maapäev
12 maanõunikku, rüütelkonna pealik e. maamarssal
Kindralkubernerid
b. kohalik aadelkond saavutab balti erikorra sätestamise
Rüütelkonnad
Aadlimatriklid -erilised nimekirjad, mis andsid sinna kantud põlisaadlikele eesõigusi
LM maanõunik Rosen
Ühine asevalitseja
Kindralkubernerid, nt. George Browne
b. asehalduskorra ajal toimus muutus keskvõimu ja aadli suhetes, mõned privileegid kaotati
vt. punkte
Rüütelkonnad säilusid, nende omavalitsust piirati, nt. kõik mõisnikud said võrdsed õigused, maanõunike kolleegiumid saadeti laiali
Haldusjaotus
EM ja LM kubermangud ,
4+3 maakonda, 10 linna
EM ja LM kubermangud,
4+3 maakonda, 10 linna
EM ja LM kubermangud, 5+5 maakonda, uued linnad Paldiski ja Võru
Talupoegade olukord
Sunnismaised pärisorjad
Pärast reduktsiooni
a.fikseeriti koormised ja kanti vakuraamatusse
b.piirati mõisnike kodukariõigust
c.keelati võõrandamine maast lahus
d. talude päritav kasutamisõigus
e. õigus kaevata mõisniku peale
Sunnismaised pärisorjad
Vohnja Jaani kaebekiri
Roseni dekl. 1739
a. talupojal puudub õigus varale
b.koormisi ei piirata
c.kodukariõigus
Sunnismaised pärisorjad
Browne´i positiivsete määruste kohaselt 1765
a.fikseeriti koormised
b.õigus vallasvarale
c.õigus kaevata mõisnike peale
lisaks muudele koormistele pearahamaks
Kaubandus
Teraviljaeksport
Narva kaubanduse õitseaeg
Väliskaubandus koondub välismaalaste kätte
Sisemaalinnade kiratsemine
Sõbrakaubandus
maalaadad
Teraviljaeksport
Tollipiir Venemaa sisekubermangudega
Konkurendiks Peterburi
Viinapõletamine
Rannaröövid
Salakaubandus (viin)
Sõbrakaubandus
maalaadad
Vene kaupmehed siseturul
Teraviljaeksport
Tollipiir kaotatakse
Tööndus
Tsunftikord ja –piirangud
Eestlased ei tegele
Tööndus koondub maale-telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid
Manufaktuurid Tallinnas paberimanufaktuur ja Narvas vase- ja saeveski
Manufaktuurid
1736 Räpina paberivabrik
Põltsamaal valmistatakse klaasi, peegleid, portselani
Manufaktuurid
Kapitalistlikud jooned- vaba konkurents , kauplemispiirangute kaotamine
Kultuur
Luterluse tugevdamine, muinasusundi tagakiusamine
piiblikonverentsid
Stahli ja Hornungi gr.
Virginiuste „Wastne Testament
Forseliuse seminar 1684 -1688 2 õpilast
TÜ 1632
Pietism
Hernhuutlus
1739 Anton Thor Helle Piibel
Rahvahariduses tagasilöök
1739 LM koolikorraldus nägi ette koolikohustuse lastele, keda kodus ei saanud õpetada
Ülikool ei tegutse
Ratsionalism
Eiseni tegevus
August Wilhelm Hupeli esimene eestikeelne ajakiri „Lühhike Öppetus”
Kotzebue esimene teatritrupp Tallinnas
1765 koolikorralduskava nägi ette rahvakoolide võrgu rajamise LM-l
Ülikool ei tegutse
Rahvastik
17. saj. keskel langus-120-140 000 inimest
Tõus- sisemigratsioon , migratsioon, sündivuse kasv
Langus-Suur Nälg, suri 70-75000
Põhjasõda
18. saj. alguses langus -170 000
Saj. lõpus pool miljonit
Eestlasi 95% .
Eestlased, baltisakslased , rannarootslased , peipsivenelased jt
Absolutism
Karl XI aegne reduktsioon
Luterluse kindlustamine
Peeter I
Katariina II asehalduskorra punktid
1.
2.
3.
Valgustus
Forseliuse seminar
Katariina II asehalduskorra ajal loodi rahvakoolide võrk
Valgustajate pastorite tegevus
18. saj. lõpus Merkeli teos talurahva olukorrast –näeb ette mässu võimaluse
Vene aeg #1 Vene aeg #2 Vene aeg #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisukiizumiisu Õppematerjali autor
Põhjalik konspekt Vene ajast

Sarnased õppematerjalid

Ajalugu Varauusaeg
4
doc

Ajalugu Varauusaeg

Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab kõik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Brömsebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi õigusi Liivimaale Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas August II tugev, Taani kuningas Frederik IV ja Rootsi kuningas Karl XII. Põhjasõja tagajärjel sai Venemaa Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest ja andis Rootsile tagasi Soome alad ja maksis kahjutasu, Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa eest teravilja. Isikud ja nende tähtsus ajaloos: Karl XI,- Viis majanduse ja sõjaväe õitsele, sai 4-ja aastaselt Rootsi kuningaks.

Ajalugu
Eesti Uusaeg
58
pdf

Eesti Uusaeg

käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - poliitlis-sotsiaal-majanduslik piirkonna ajalugu Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine: - ajaloolis-geograafiliste terminite paljusus KESKAJA TAUST - Vana-Liivimaa (sks.k: Alt-Livland) konföderatsioon ,,Orduriik" (u 1200/1346 ­ 1558: tänapäeva Eesti ja Läti alad) koosnes mitmest osast: 1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest

Eesti uusaeg
Varauusaeg Eestis
7
doc

Varauusaeg Eestis

Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil ­ sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal, eestlaste toetus Rootsi võimule. Piirama Koluvere linnust, kuid nad hävitati. Palutakse abi Rootsilt, 1561-Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvanne. Rootsi väed Tallinna, tugipunkt.

Ajalugu
Eesti varauusaeg
9
doc

Eesti varauusaeg

Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast ­ Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks ­ kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung ­ 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu.

Ajalugu
Eesti ala valitsemine-mõis ja talu-linnad-kaubandus-rahvuslik liikumine
7
odt

Eesti ala valitsemine, mõis ja talu, linnad, kaubandus, rahvuslik liikumine

Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma

Ajalugu
Vene aeg - XVIII sajand
4
doc

Vene aeg - XVIII sajand

VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid ­ rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk

Ajalugu
Eesti 18-sajandil
5
pdf

Eesti 18. sajandil

Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsiooniga ära võetud mõisad Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel, Eesti- ja Liivimaa aadlist sai tsaarivõimu mõjukas tugi.

Ajalugu
Põhjasõda
4
doc

Põhjasõda

a sõlmiti Soomes Uusikaupungi rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti, Liivi, ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Ta andis tagasi Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsile. Samuti sai Rootsi endale õiguse Eesti ja Liivimaalt tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa ­50 000 rubla­ eest teravilja. 4. Balti erikord Vene tsaar andis siinsetele mõsnikele suured volitused, nagu näiteks jäid kehtima Rootsiaegsed seadused ja maksusüsteem, samuti luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning Rootsiaegne tollipiir. Toimus restitutsioon ehk see tähendas, et riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele, mõisnikele. Samuti said nad tagasi võimu talupoegade üle. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun