Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vene Aeg ( mõisted ) (0)

1 Hindamata
Punktid
Vene Aeg- mõisted- #1 Vene Aeg- mõisted- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Vene aeg - XVIII sajand

selgituse andis Liivimaa maanõunik Rosen) 1.talupoeg on pärisori, teda võib osta.... 2.talupoja maa ja vara kuulub mõisale 3.maa kasutamise eest koormised, nende suurus pole piiratud 4.kohtuvõim kuulub rüütelkonnale Talupoega kaitses pigem mõisniku majanduslik huvi. Talupojad üritasid ka pageda. Seoses Katariina IIga olukorra mõningane paranemine, keisrinna mõjutatud valgustusideedest Browne patent e positiivsed määrused 1765 Liivimaa kubermang 1.Õigus vallasvarale 2.Põllusaadusi võis vabalt turustada kui mõisakohustused täidetud 3.Mõisakoormistele kindlad piirid 4.Kodukariõigus 30 kepihoopi 5.Õigus mõisnik, kes seadustest kinni ei pea kohtusse kaevata Sisuliselt tähendas see Karl XI aegse talurahvakaitse laiendamist ka eramõisatele. 2

Ajalugu
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ­ ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 ­ 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr ­ kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 ­ 1500 a eKr:

Eesti ajalugu
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Nüüd asusid Vene väed Tartut piirama ja juulis langes linn venelaste kätte. 1559 aprillis sõlmiti 6 kuuks vaherahu. Liivimaa mõistis, et ilma välise abita nad sõda ei võida, nii andis orduriik ennast 1559 augustis Poola-Leedu kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler(enne oli Fürstenberg). 1559 september müüs Saare-Lääne piiskop oma ja Kuramaa valdused Taanile(hertsog Magnus). Poola abile vaatamata jäi ordu pealetungivatele venelastele alla 1560 augustis Härgmäe e. Oomuli lahingus. Augustis langes ka Viljandi venelaste kätte. Sügisel puhkeb Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus, kus nad käisid nii Soomes Turus kui Tallinna rae juures abi küsimas, kui ebaõnnestunult. Oktoobris üritasid nad Koluvere linnust piirata, kui nad hävitati. Nende hulgast valitud kuningas võeti kinni ja hukati. 1561 andsid Tallinn ja selle ümbrus ennast Rootsi võimu alla. 1561 november andsid

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Kordamisküsimused: Liivi sõda

(valitseja + abiline st talupoeg asehaldur. Maa jag Tallinna kuberner nim kupjad/kiltrid) presidentkondadeks (hilj (väepealik, maksude nim vojevoodkondadeks) laekumise valve), jag staarostkondadeks linnuselääni, 4 maakonda e kreisi Valitsemine Riigimaid haldas kuninglik Maapäev Riigimõisasid valitsesid asehaldur, Saaremaa rüütelkond, foogtid, aadlil rohkem aadli esindus, reduktsioon maad, aadli omavalitsus, Eestimaa rüütelkond,

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Rootsi aeg

ei oma. Reduktsioon- laiali jaotatud riigimaade riigistamine.Tagasivõtmisele kuulusid kõik maaomandid, mis olid antud erakätesse alates Rootsi valitsuse ajast. Manufaktuur-tehaste ja vabrikute eelkäijad Kadukariõigus- mõisniku õigus oma talupoega peksta. Makse ja koormisi ei olnud õigust oma tahtmist mööda tõsta; talupojal oli õigus te kohtusse kaevata vastaval juhul. Barokk- 17. saj keskel valitsev kunsti/moevool; uus arusaamine ilust, vähem ideid. Konsistoorium- e. kirikuvalitsus, loodi kirikuelu korraldamiseks Eesti ja Liivimaal. Piiskop- luterliku kiriku pea.??? Rootsistamine- siinne valitsemiskord ja elu-olu samadele alustele seadmine kui Rootsis. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud elama asuda mujale ilma oma mõisniku loata. Maamiilits- eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi Bastion- viisnurkne põhiplaaniga mullast kaitseehitis, ülesanne oli kahuritule andmise võimaldamine. Kapitulatsioon- alistumine. 22.ISIKUD:

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Rootsi aeg

Oli kindel toodangu hulk ja kvaliteet. Tekkisid esimesed manufaktuurid, mille keskuseks kujunes Narva. (kasutati Narva kose energiat) nt: Hiiumaa klaasimanufaktuur. 6. Muutused kaubanduses, kõige edukam linn ja miks Alla käisid Tartu ja isegi Tallinn, sest kaup hakkas liikuma läbi Narva. Vähenes Venemaale ja Venemaalt tuleva kauba vahendamine. Narvas liikus isegi hollandlasi ja inglasi. 7. Talupoegade olukord Suurtalud kaovad, on täistalud ja pooltalud. Uued talud e uudismaad haritakse juurde. Põlluharimine(talu eksisteerimine): Tööjõud Veoloomad Kariloomad sõnnik (väetiseks) Palgaline tööjõud mõisasse (ise hariti enda põldu) Täistaludes on kohustused suuremad kui poolmõisates kodukariõigus- mõisniku õigus oma alamaid karistada Mõisnik koormisi tõsta ei saa Karistuseks nüpeldati talupoega piitsa vm.ga 8. ,,vana hea Rootsi aeg" majanduslikus ja õiguslikus mõttes eestlastele

Ajalugu
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

D 11 EESTI AJALUGU Munga tänav Tartus ­ vana klooster Tartus Uurimustöö: 3.november ajalooringis eesti üks tuntuimaid suguvõsa uurijaid, annab näpunäiteid. Kavastu Meierei?! Viira hõbedast kaelavõru Piirkonna aindas avaasulaid, üks oli Kärsa. EESTI MUINASAEG PT. 1 Periodiseering Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg (jääaeg) Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg u 9000 ­ 5000 eKr Neoliitikum e. Noorem kiviaeg u 5000 ­ 1800 eKr Pronksiaeg Vanem u 1800 ­ 1100 eKr Noorem u 1100 ­ 500 eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr ­ 50 pKr Rooma rauaaeg u 50 ­ 450 Keskmine u 450 ­ 800 Noorem Viikingiaeg u 800 ­ 1050 Hilisrauaaeg u 1050 ­ 1200 Allikad: kivistised, esemed, rahvaluule Eesti alade loodusolud

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Eesti rootsiajal

Rootsiaeg Eesti ala läks Rootsi võimu alla mitmes etapis: 1) 1583 P-Eesti läks Rootsile Pljussa vaherahuga ­ 1 osapool Rootsi, teine Venemaa. 2) 1629 ­ Altmargi vaherahu, L-Eesti. Pärast Rootsi-Poola vahelist sõda (varasem Rootsiaeg kuni 1629). 3) 1645 Brömsebo rahu ­ Saaremaa, Rootsi ja Taani vahel rahu. 4) Ruhnu saar 1660 Oliva rahuga Poolalt Rootsile. Enne Liivi sõda rahvastik 280 000-300 000 (1550.a), 1620.a 100 000-140 000, 1695.a tõusis jälle 350 000-400 000, 1698.a langes 300 000-350 000, 1710.a 170 000-120 000. Rahvaarv langes, sest 1) oli 2 sõda ­ Liivi ja Poola-Rootsi, 2) 17.saj alguse nälg (1601-1603), sest ikaldus. 1620ndaks aastaks 75% taludest olid tühjad, ilma elaniketa. Rahvaarvu suur langus Harjumaal ja Kesk-Eestis, Saaremaad puudutas see vähem. Rahvaarvu tõus, sest 1) loomulik iive oli positiivne, 2) sisseränne ­ sisse rändas vähemalt 10 rahvuse esindajaid. Ülekaalus soomlased (põgenesid siia, sest siin ei võetud sõjaväkke), lätlased (sõja

Ajalugu



Lisainfo

Konspekt

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun