Vormsi uurimustöö (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Metsakasvatuse osakond
Lauri Kukerman
VORMSI
Uurimustöö
Juhendaja Anton Kardakov
Tartu 2013

Sisukord

Üldinfo 2
Tabel 3
Ajalugu 4
Ida- ja Läänering 6
Tuletornid 7
Saxby 7
Norrby „kaksiktornid“ 7
Vormsi küla 8
Hullo 9
Vormsi tänapäeval 10
Kasutatud allikad 12

Üldinfo

Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms ) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil. Ta on suuruselt neljas saar Eestis.
Vormsi saar moodustab põhilise osa Vormsi vallast. 15. oktoobri 2011 seisuga on Vormsi vallas registreeritud 415 elanikku. Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta alguses vallas püsielanikke 241.
Pindala: 93 km2
Rannajoone pikkus: 109 km
Saare esmanimetamine: 1391. a
(Vikipeedia 2013)
Joonis 1. Virmalised Vormsi saarel (Kristoffer Vaikla 2013)

Tabel

Tabel 1. Elanike arv Lääne maakonnas 1. Jaanuari 2012 seisuga (Lääne Elu Online 2013)

Ajalugu

Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootslaste Vormsile saabumise aastat pole teada saadud, kuid juttude kohaselt liikus rootslasi Eesti rannavetes juba 13. sajandi keskel. 1220 korraldati rootslaste poolt Läänemaale ja Vormsile misjoni- ja vallutusretki, millest võis saada algus Rootsi asulate tekkimisele nendes paigus . Rootslased võtsid Vormsi 1220. aastal oma valdusse.
Vormsi esimesed elanikud olid 1944. aastani Rootsi kalurite ja põlluharijate järeltulijad, kellest enamus oli pärit Soomest. Rootslaste peamiseks asualaks oli Noarootsi ja Vormsi kihelkond . Elati vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi, mis tähendas neile väiksemaid makse, soodsamat maad ja suuremat vabadust. 1938 elas Vormsi saarel umbes 2600 inimest, nendest enamus olid rootslased.
Rootsi õigus ius suecium rakendus Rootsist kaasa toodud õigusdeklaratsiooni alusel automaatselt ka väljarändajatele. Sel ajal, kui rannarootslased elasid rootsi õiguse alusel, kaotasid Eesti talupojad alates 14. sajandi lõpust oma liikumisvabadust ja muutusid vähehaaval pärisorjadeks. Siinsete rootslaste eelis oli õigus oma asustusala piires ümber paikneda. Mõisnik ei tohtinud rootslasi müüa, kuid võis aga maa üles öelda, andes neile pool aastat kolimisaega. Rootslased käisid ka mõisas tööl, tööde raskus sõltus asukohast. Maksude maksmine käis peamiselt kümnisena.
1604 rajas Magnus Brümmer Bussbysse esimese mõisa, mis on tuntud Magnushofi ehk Suuremõisana. Aastaid hiljem suurendasid Vormsi saarel oma valdusi mõisnikud De la Gardie ja Stackelberg. Kohalikele mõisnikele ei meeldinud, et talupojad elasid rootsi õiguse järgi ning see tekitas vastuolusid – eriti mõisnik Stackelbergiga. Mõisnike vastu käidi abi otsimas ka Rootsi kuningalt ning viimane selline retk leidis aset 1861. aastal. 1841 tegi Eesti kubermanguvalitsus otsuse Stakcelbergi eemaldamise kohta Vormsi mõisate valitsemisest – põhjuseks toodi tema põhjendamatult halb käitumine talupoegadega. Vormsi saare mõisate valitsemine läks üle tema pojale.
Tänapäeval on Vormsi saare üks olulisemaid vaatamisväärsusi Püha Olavi kirik , mis ehitati 13. sajandil ning see asub Hullos. Tegemist on luterliku kogudusega, mis kuulub Lääne praostkonda. Algselt ehitati kirik puust nagu enamik tolleaegseid pühakodasid. Kivist kooriruum ehitati juurde 14. sajandil. Kiriku lääneosale ehitati kellatorn , mille jäänuseid on siiani sissekäigu juures näha. Hoone rüüstati täielikult Liivi sõja ajal. Rööviti kirikuhõbe ning kirikukellad viidi Saaremaale. Rüüstajateks olid nii vene sõjaväelased, saarlased ja rootslased. 1632 püstitati vana puuhoone asemele uus kivihoone ning kirikukell paigutati seina. Ühtlasi selle viimase muudatusega sai kiriku ehitamise ajalugu läbi. Tulevikus tehti hoonele vaid parandustöid.
Rootsi ärkamisliikumise ajal (19. sajandil) tulid Eestisse misjonitööd tegema viis meest, kelle hulgas oli Vormsi saarel väga tuntud misjonär Lars Johan Österblom. Österblom viibis saarel 14 aastat ning selle ajaga asutas ta 3 kooli, palvemajasid ja karskusseltse. Ta jättis jälje rahva harimisse, kasvatusse ning ellu – muutis Vormsi rahvariideid ja isegi arhitektuuri. Österblomi laiaulatusliku tegevuse tõttu vaadeldaksegi Vormsi ajalugu kahes perioodis : Österblomi eelne ja järgne aeg. Vaatamata tema positiivsetele tegudele taheti teda saarelt korduvalt välja süüa ning seda eelkõige kohaliku kirikuõpetaja kinnisidee tõttu. Lõpuks, 1886. aastal, väljasaatmine õnnestus. Väljasaatmise põhjuseks toodi kahjulikkust kreeka-katoliku kirikule.
Õigeusu kogudus rajati Vormsi saarele 1886. aastal. Kirik rajati Tsaariaegse Venemaa venestamispoliitika raames ning 500 liiget saadi eelkõige sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise survega. Vormsi õigeusu kirik tegutses umbes 40 aastat. 1937 olid jumalateenistused lõppenud. Baptistikoguduse maja Rälbys ehitati 1878, mis oli esimene palvemaja Vormsis.
Esimese EV ajal olid rannarootslased tegevad erinevates seltsides ning neil oli oma esindaja EV Riigikogus. Esimese maailmasõja alguse mobiliseerimislaine viis saarelt omajagu inimesi. Sõja ajal ehitati saarele kaitsekindlustusi. Alates 1917. aastast oli Vormsi saar terve aasta sõjapiirkonnas, samas otsest sõjategevust seal ei toimunud. Teine maailmasõda Vormsi jaoks nii rahulikult ei möödunud. Saxby tuletorni pärast toimus 1941. aastal äge võitlus sakslaste ja venelaste vahel. Kummalgi poolel oli palju langenuid.
1943. aasta tõi Vormsi elanikele suuri muudatusi. Vormsist lahkus peaaegu kogu elanikkond. Osa liikusid Soome kaudu ja mõned sõitsid otse üle Läänemere Rootsi. Inimesi aitas sakslaste heakskiidul transportida Svealandi lahingulaev Odin. See jättis vormsilastele suured jäljed, sest selja taha pidi jätma saare, kus esivanemad on maad harinud juba 700 aastat. Sõja lõpuks oli Vormsi saar peaaegu inimtühi – saarel hulkusid koduloomad .
(Vikipeedia 2013)
Joonis 2. Vormsi muul ( Raili Friedemann 2013)

Ida- ja Läänering

Vormsi võib jaotada kaheks: idaks ja lääneks. Idapoolsetes külades elasid kalurid ja vaesem rahvas. Vormsi kiriku juurest läheb tee lääneringile ehk saare jõukamasse poolde. Lääneringil elasid uhketes majades laevaomanikud ja meremehed. Idaringi keskuseks võib pidada Svibyt ja selles kohas elasid Vormi eestlased.
Joonis 3. Vormsi külanimedega kaart (Google 2012)

Tuletornid

Saxby

Vormsi tuletorn ehk Saxby tuletorn Vormsi lääne-looderannikul on Eesti esimene monteeritud Gordoni süsteemi malmplaatidest tuletorn ja ühtlasi Vormsi vanim tuletorn. See asub Vormsi kõrgeimal kaldal, millelt avaneb vaade ka Hiiumaale. Tuletorn ehitati 1864. aastal. See on 24 meetrit kõrge. Torni läbimõõt on soklil 4,6 meetrit, laternaruumis 2,35 meetrit. Tuletorni lähedal metsas on osaliselt säilinud 20. sajandi algul rajatud Peeter Suure merekindluse kaitseehitised. Tuletorni juures on päästejaama paadikuur, puitelamu, saun ja muud kõrvalhooned. Turistid pääsevad majaka tippu. Tuletorn töötab pimedal ajal läbi aasta. Tuletorni tuled ja sihid koos teiste märkidega aitavad juhatada liiklejaid turvaliselt Hari kurgu kaudu Väinamerre ja sealt välja. (Vikipeedia 2012)
Joonis 4. Saxby tuletorn (Kadri Sukko 2013)

Norrby „kaksiktornid“

Norrby alumine tuletorn moodustab liitsihi Norrby ülemise tuletorniga. Alumise tuletorni kõrgus jalamist on 22 meetrit. Ülemise tuletorni kõrgus jalamist on 35 meetrit. Mõlemad tornid valmisid 1935. aastal.

Vormsi küla

Vormsile olid omased hargneva külatänavate võrguga sumbkülad, kus talud asetsesid korrapäratuna kobaras . Küla ümbritsesid põllud, heina- ja karjamaad . Algul olid sellised õuede kobarad kaunis hõredad, kuid aja jooksul tekkis talude poolitamisel uusi õuesid juurde ja külad tihenesid, nii et õuesid võis olla lausa üle 50. Külade ümber lagedamatel ja võimalusel kõrgematel tuulistel kohtadel seisid tuulikud. 19. sajandi viimasest veerandist algas uute moodsate, korstnaga elamute ehitamine. Ehitati nii hoogsalt, et 1940. aastateks olid säilinud vaid üksikud suitsutared. Ilmselt pärinevad praegused Vormsi taluelamud kõik 20. ja 21. sajandist. 19. sajandi ehituspärandit esindavad vaid mõned kõrvalhooned. 1943 lubasid Saksa okupatsioonivõimud vormsilastel lahkuda Rootsi tingimusel, et maha ei jää tühje talusid ega peremeheta vara. Kinnisvara haldamine korraldati rendilepingutega ja vallasvara anti naabritele või usaldusmeestele säilitamiskviitungite vastu. Oli tavapärane, et eri otstarbega kõrvalhooned ehitati ühte rivvi üksteise külge. Kuna õued olid võrdlemisi väikesed, ehitati kõrvalhooneid nn pöördusega, kus pika hoone eri osad asetsesid üksteise suhtes nurga all. Laudaruumidega olid ühendatud heinaküünid, katusealused, kuurid, aidad ja muudki ruumid. Hoone võis moodustada lausa kolmest või neljast küljest suletud karjaõue. (Vormsi lugu 2013)
Joonis 5. Vaade Rumpole (Vormsi lugu 2013)
Joonis 6. Pikneri talu (Vormsi lugu 2013)

Hullo

19. sajandi lõpul, vahetult enne küla laienemist oli Hullo nagu küla ikka: talud asusid Hullo - Rumpo tee lääneküljel Sviby-Rumpo-Suuremõisa ristmiku ümbruses. Talude vastas üle tee olid tuulikud. Saare keskuseks kujunes Hullo 20. saj algul, kui saar suvitajate seas populaarseks kujunes. Taludest põhja poole kummalegi poole külateed rajati hulgaliselt suvitajatele mõeldud pansionaate ning suvilaid. Siin asusid ka vallamaja , kauplus ja koolimaja. Vormsi vana vallamaja Hullos ehitati 1920 või varemgi. Vallavalitsus kolis majast välja 1950. a. Pärast seda oli hoone kasutusel väga erinevates funktsioonides. Hullo keskel asuv kauplusehoone võeti kasutusele juba 1892. aastal. Tänaseks on selle ilme mõnevõrra muutunud. (Vormsi lugu 2013)
Joonis 7. Hullo-Sviby-Rumpo-Magnushofi teerist (Vormsi lugu 2013)
Joonis 8. Hullo rahvas, 1919 (Vormsi lugu 2013)

Vormsi tänapäeval

Elu looduskaunil Vormsi saarel on rahulik ja turvaline. Meid ümbritseb miljööväärtuslik ja turvaline keskkond ning me elame looduslähedaselt. Meie lapsed õpivad renoveeritud koolimajas ja lasteaias. Vormsil on kaasaegsed infrastruktuurid: teedevõrgustikku ja sadamaid uuendatakse pidevalt. Kogukonnamajandus põhineb kohalikel ressurssidel (kartul, marjad , seened, mesi , koduloomad, metsamaterjal, ulukid, kala). Tegeleme üha hoogsamalt põllumajandusega, hooldame rannaniite ning kasvatame lihaveiseid ja lambaid. Toimumas on turismitaristu areng, külastajate ja nendega seonduv elavdab saareelu. Vormsi positiivne kuvand eestimaalaste hulgas meelitab suvekodusid ostma ning ehitama ka tuntuid inimesi. Kuna Vormsi rahvas ja üldse eestlased hindavad kõrgelt loodust on loodus biosfääri looduskaitseala – Natura 2000 võrgustik.
Puhkust saab veeta Vormsil mitmel huvitaval moel. Pakutakse Sviby minigolfi, Kaatrireise vormsil ja toimib ka Sviby paadilaenutus.
Aastal 2013 on Vormsil automaattankla, WiFi väga mitmes kohas üle saare, kauplus Hullos ja suvekuudel on avatud kõrts Krog no 14. (Vormsi kodulehekülg 2013)
Joonis 9. Vormsi rannik (Mari Mets 2013)

Kasutatud allikad

Vormsi kodulehekülg ( http://vormsi.ee/elu-vormsil/ , http://vormsi.ee/avasta-vormsi/aktiivne-puhkus/ , http://vormsi.ee/avasta-vormsi/korduvad-kusimused/ 2013)
Vormsi lugu ( http://vormsilugu.edicy.co/galerii2 2013)
Vikipeedia ( http://et.wikipedia.org/wiki/Vorms i 2013)
Vormsi facebook ’i lehelülg ( https://www.facebook.com/vorms i 2013)