. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..9 Sissejuhatus Rene Descartes oli kuulus prantsuse filosoof,matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud(rakenduslikud) teadused.Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks.Umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist. Ta soovis, et lugejad ei lähtuks teemale oma eelarvamustest, nagu eelnevad otsused, vaid vaataksid teemat uue pilguga. Tema kirjutised omasid väga suurt mõju
Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse. Eelis: kasutatakse raskestipaljundatavate taimede puhul (orhideed, viljapuud), meristeemrakud on viirusevabad ja jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. Kasutatakse ka looduskaitses hävimisohus taimeliikide kaitses. 9. Kirjelda, kuidas on võimalik hübridoomitehnoloogia abil saada monoklonaalseid antikehi. Millised on sellise tehnoloogia rakenduslikud võimalused? Sellise tehnoloogia rakenduslikud võimalused on viiruste tuvastamine, meditsiiniline ja veterinaarne diagnostika (nt rasedustest). Inimese monokloonseid antikehi on võimalik kasutada ravis nakkushaiguste ja vähi puhul. 10. Mille jaoks kasutatakse embrüosiirdamist? · Loomade puhul saab healt tõult palju järglasi, samuti on võimalik saada mitu korda rohkem järglasi kui loomulikul viisil.
Riistvõimlemine Karl Mändla 10.e Võimlemise ülesanne kehalises kasvatuses on arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, kujundada rühti ja liikumisvilumust ning aktiviseerida mõtlemist. Enamik võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abil omandatud võimeid ja oskusi vajame ka igapäevaelus. Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast
1. Psühholoogia aine -> Mõiste tuleneb kreeka keelest ("psyche" hing, "logos" õpetus). "Hinge" asemel tänapäeval kasutusel "psüühika". Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme (käitumist ja mentaalseid protsesse uuriv distsipliin). 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) -> Teoreetilised: Üldpsühholoogia - täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia - psüühika areng erinevatel eluetappidel
Inimene ja meditsiin Helene Leht Geenitehnoloogia Kadi Jänes Kanepi Gümnaasium 2013 Geenitehnoloogia geenitehnika geenimanipulatsioon On meditsiini valdkond, mis tegeleb DNAlõikudega Eesmärgid on rakenduslikud Ajalugu 1970. aastal avastati restriktsiooniensüümid ehk restriktaasid bakterites Loodi rekombinantse DNA metoodikageenitehnoloogia baas 1978. a said restriktaaside karakteriseerimise ja uurimise eest füsioloogia ja meditsiini Nobeli preemia: Daniel Nathans, Werner Arber ja Hamilton O. Smith Geeniteraapia Normaalse geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese koe rakkudesse Mutantse geeni avaldumise vaigistamine Eesmärk pakkuda ravi erinevatele haigustele ja tõvedele
Jesuiitide kolleegium La Fleche´is Keskkool Poitiers´s (õigusteadus) 1618.a Hollandi sõjavägi Alustas reisimist Arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale. Tema kõige tuntum teos on Metafüüsilised meditatsioonid. Filosoofia Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes’i arvates kahtlemine kõiges. Printsiibid me tunneme ära intuitsiooniga. Tunnetus peab alguse saama intuitsioonist ning samm-sammult järelduste teel jõudma üha uute tõdedeni. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: Nad on ilmselged tõed. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma.
Rene Descartes Rene Descartes (15961650) oli Prantsuse filosoof. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: 1. Nad on ilmselged tõed. 2
" "Kuna ma tean, et kõik asjad, mida ma selgelt tunnetan ja mida ma eristan, võivad olla loodud Jumala poolt nagu ma tunnetan. Piisab, et ma olen tunnetan ühte asja teisest selgelt ja eristatavalt eraldi. Et olla kindel, et üks erineb teisest, peaksid nad eksisteerida eraldi vähemalt kõikvõimsal Jumalal." Eristamist on kolme liiki: reaalne, modaalne ja põhjenduslik. Filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades.
Uurimismeetodid - vaatlus(ankeet, enesevaatlus); test(esimesed 19 saj lõpus, IQ-test) ja katse ehk eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi
1. SÜNTAKSIST EESTI GRAMMATIKATES Esimesed grammatikad (17.18. saj.) olid rakenduslikud, olid mõeldud muulastele (nt saksa vaimulikud) maarahvaga suhtlemiseks. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 1637 H. STAHL "Anführung zu der Ehstnischen Sprach" süntaksiosa puudub 1648 J. GUTSLAFFI lõunaeesti grammatika "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" sisaldab ptk. "Syntaxis": käändevormide funktsioone. 1660 H. GÖSEKENI põhjaeesti grammatika "Manuductio ad Linguam Oesthonicam". Aluse ja öeldise ühildumine 1693 J. HORNUNG "Grammatica Esthonica"
Esimese ja teise klassi õpilastele ei panda numbrihindeid vaid neid hinnatakse kirjledavate terminitega nagu näiteks “oskab hästi,” “oskab” või “vajab lisatööd. Vanemad õpilased aga saavad numbrihindeid.7 Soome lastel on võrreldes Eesti õpilastega vähem närvipinget. Üheks põhjuseks võib olla õpitavate ainete valikuvabadus8. “Kursuseid on nelja tüüpi: riiklikud kohustuslikud ja süvendavad kursused ning koolikohased süvendavad ja rakenduslikud kursused. Kohustuslikke kursusi on kolme-nelja aasta peale 47−51, riiklikke süvendavaid kursusi 10. Ülejäänud on koolikohased – kool ise valib. Rakenduslikke kursusi saab kool võtta nii palju, kui on raha õpetajate palkamiseks, ja sõltuvalt sellest, kui palju leidub antud ainet valdavaid õpetajaid. Rakenduslike kursuste all saab õppida näiteks fotograafiat.“9 Koolil on ise võimalus valida kas tunnipikkus on 45 minutit (kursuse maht 38 tundi) või 75 minutit
NS tegevuse tulemus - Eesmärgiks maailmast tervikpildi loomine - Funktsioonid:taju,mälu,mõtlemine,keel,tunded,tegevuse juhtimine Teadvus- teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest, tegudest. Eneseteadvus- teadlik olemine ja arusaamine iseendast Seosed teiste valdkondadega: meditsiin,sotsioloogia,sotsiaaltöö,bioloogia ja geneetika, statistika ja matemaatika,õigusteadus,keemia ja füüsika Valdkonnad: - Eristuvad rakenduslikud ja teoreetilised harud - Psühholoogia üldiselt ei tegele inimese ravimisega, vaid terve inimese uurimisega Üldpsühholoogia- käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika üldisi seaduspärasusi. Arengupsühholoogia: - uurib inimese arengut alates viljastamisest, lõpetades inimese surmaga. -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. Biopsühholoogia: Uurib käitumise bioloogiat-millised keemilised protsessid on tegevuse taga
KUTSESUUNDUMUS Tähelepanu keskmes on faktid, mida pea probleemide lahendamisel objektiivselt (erapooletult), loogiliselt analüüsima, liikudes järjekindlalt, samm-sammult põhjuselt tagajärje suunas. Oskuste hulgas peaksid aukohal olema tehnilised oskused selle sõna laiemas tähenduses. Testi põhjal ISTJ isikutüübiga sobib hästi kokku realistlik kutsesuundumus. Sobivad järgmised valdkonnad: tootmine, ehitus, side, transport, militaaralad, samuti äri- ja juhtimisala, pangandus, rakenduslikud teadusvaldkonnad. Mõtlen minna edasi õppima arstiteadust või midagi mis on seotud bioloogia,keemia, füüsikaga ja matemaatikaga. Minu tugevad küljed: mõtete ja toimingute loogilisus; vastutustundlikkus; eesmärgipärasus, visadus. NÕRGAD KÜLJED: kalduvus stereotüüpidele; potentsiaalsete muutuste halb nägemine; käitumise järsud muutused suhtlemises inimestega viisakusest jõhkruseni.
Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen 1985: 7) Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul. Kodulugu pidi õpetama lapsi oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ning neid mõistma. Olulise pöörde tõi sinna aga Käis ise, kes järgnevatel aastatel töötas läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde vastavaid käsiraamatuid ja õppekirjandust. (Eisner 1985:8) Uute teede otsinguid alustas Käis kõigepealt algõpetuses, mille jaoks valmistas seminar juba ette ka õpetajaid. Keskmeks nooremates klassides pidi kujunema kodulugu. Käisi mõtte järgi polnud mitte kui uus aine, vaid kui uus õppemeetod, mis arendab õpilaste vaatlusvõimet, iseseisvat tööd ja harjutab mõtlemist. Laps õpib tundma kodukoha loodust ja inimese tööd. Käis rõhutas, et lapsi
poja just alles mõne aja eest Henri IV poolt La Fléche.is asutatud jesuiitidekooli. Koolis said Rene õpetajateks jesuiidid, kes olid ta tulevased verivanelased. Poisile ei meeldinud koolis õppida. Kool kus Descartes käis, sai ta põhjaliku ja mitmekülgse hariduse (keeled, matemaatika, filosoofia, teoloogia). Rene´st saigi prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Tema arvates sarnaneski filosoofia puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. 1618. aastal läks ta Hollandisse ning astus sõjaväeteenistusse, samal aastal kohtus ta Caeni Ülikooli professori Beeckmaniga, kes oli teaduse uue sõnaga hästi kursis ning kellel oli Descartes´ile väga suur mõju. 1622. aastal naasis ta Prantsusmaale, korraldas perekonnaasju ning avastas, et tal on piisavalt sissetulekuid,
merikilpkonnade Merikilpkonnade liigiline koosseis kaitseprogramm 4 liiki, neist 1 saarelise eluviisiga Inimmõju uuringud Jaht Kuurortide rajamine Temperatuuri alanemine Rannavõrgud Seaduste väljatöötamine 1986. a. võeti Brasiilias merikilpkonnad täieliku kaitse alla Loodi 2 uut kaitseala ja 1 mereline rahvuspark Looduskaitsebioloogia kui kriisieriala Tekkis 1980. aastatel Traditsioonilised rakenduslikud majandus- ja halduserialad ei suutnud käsitleda kõiki elusloodust mõjutavaid tegureid Vajadus eriteaduse järele, mis tegeleks looduses toimuvate seoste, muutuste, põhjuste ja tagajärgede analüüsiga ja pikaajalise kaitse planeerimisega Vajadus pidevalt teha kiirelt otsuseid, sest valitsus- ja äriringkonnad ei oota uuringuid tihti ära – kriisieriala Oluline kaasata aruteludesse ja otsustesse ka
....................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................8 2 SISSEJUHATUS Võimlemise ülesanne kehalises kasvatuses on arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, rütmitunnet ja loovust, kujundada rühti ja liikumisvilumust ning aktiviseerida mõtlemist. Enamik võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abil omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. 3 SPORTVÕIMLEMINE EHK RIISTVÕIMLEMINE Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas.
Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimlemine kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemise alaliigid ja nende tutvustus Rahvusvaheliselt on tänapäeval kasutusel järgmised võimlemise alaliigid: Iluvõimlemine (Rhythmic Gymnastics) on olümpiamängude programmi kuuluv, kindlate võistlusmääruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala, kus kasutatakse 5 erinevat kindlaksmääratud mõõtmetega
sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas kliiniline psühholoogia - psüühilised häired, psühhoteraapia nõustamispsühholoogia - inimeste toetamine probleemide lahendamisel koolipsühholoogia - õpetajate, õpilaste, lapsevanemate nõustamine kooliga seotud probleemides perepsühholoogia - nõustamine pereprobleemides jm
(Eisen, 1985) 1919 aasta algul võeti kodulugu kui õppeaine algkooli õppeplaani ning selle kaudu pidid lapsed õppima oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ja neid mõistma. Algastme õppematerjal püüti koondada teatud koduloolisteks kompleksteemadeks, mis ühendasid senised õppeained. Kuna puudusid vastavad käsiraamatud, õppekirjandus ja –vahendid, siis uuenduslik algus oli tagasihoidlik. Seejärel töötas J. Käis läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde käsiraamatuid ja õppekirjandust. (samas, 1985) J. Käis töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. (Eisen, 1985) Tema üldõpetuse, koduloo ja loodusõpetuse käsituse põhimõtted on kaasajal lasteasutustes rakendatavad ja viidatud ka Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008), kus on nimetatud üldõpetust ühe õppe- ja kasvatustegevuse põhimõttena.
See teos avaldati koos vastuväidete ja vastustega koos kuue filosoofi ja teoloogiga. Armastas olla kirjavahetuses kuninglike isikutega. Descartes kirjutas oma viimase teose, "Hinge passioonid" kirjavahetuse tulemusena, mille ta pidas Böömimaa printsess Elisabethiga. Teos on kirjutatud prantsuse keeles ning avaldatati Amsterdamis ja Pariisis 1649. FILOSOOFIA Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Süstemaatlise kahtluse meetod. Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes'i arvates kahtlemine kõiges. Mida iganes saab küsida, peab ka küsima. Autoriteet, komme või harjumus ei ole piisav põhjendus mitte miski
3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. 4. Selgita lühidalt taimede meristeempaljundus, miks saab seda nimetada kloonimiseks? Millist kasu (mis eesmärgil teostatakse) saab sellest tehnoloogiast? 5. Mida tähendab hübridoomi loomine, too üks näide, milleks seda kasutatakse. 6. Hübridoomide abil ,,toodetakse" monokloonseid antikehi. Mis need on ja millised on nende rakenduslikud võimalused? 7. Kaasajal rakendatakse põllumajandusloomadel sageli embrüosiirdamist. Millega on sel juhul tegemist (selgita metoodika käiku). Miks seda rakendatakse? 8. Selgita millistel juhtudel on embrüosiirdamine inimesel on põhjendatud. 9. Millise võimaluse andis FSH (folliikule stimuleeriva hormooni) avastamine imetajatel põllumajandusloomade paljundamisele. 10. Mida tähendab mõiste kloon, too kaks näidet (üks taimedest teine loomadest), kus
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel
paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimeline kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemine kuulub suveolümpiamangude võistluskavva. See omakorda jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvüimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja tramboliinvõimlemiseks. Iluvõimlemine on olümpiamängude programmi kuuluv, kindlate võistlus- määruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala, kus kasutatakse 5 erinevat
...................................................................................................7 1.4. VÕIMALUSED..............................................................................................................................................................9 1.5. OHUD........................................................................................................................................................................10 2. ARUANNE 2: SWOT ANALÜÜS JA RAKENDUSLIKUD STRATEEGIAD....................................................11 2.1. NÕRKUS - VÕIMALUS PÕHINE ANALÜÜS (NV ANALÜÜS) JA NV STRATEEGIA.........................................................11 2.2. TUGEVUS - VÕIMALUS PÕHINE ANALÜÜS(TV ANALÜÜS) JA TV STRATEEGIA.........................................................13 2.3. TUGEVUS - OHUD PÕHINE TO STRATEEGIA..............................................................................................................14
Ometi on Eesti kõrgkoolide, eriti Tartu Ülikooli õpetuse ja uurimistöö tase tunduvalt kõrgem kui enamikus teistes liiduvabariikides. Samas ei saa Eestis õppida mitmeid spetsiifilisi erialasid, neid õpetati ainult Moskva või Leningradi ülikoolides. 1960. aastate keskpaiku avatakse esimesed süvaõppega klassid, kus teatud ainet õpetati süvendatud mahus. Hakatakse arendama süvaõppega koole mõned õppeained võõrkeeles, põhjalikumalt teoreetilised ja rakenduslikud teadused, üksikud loodusteaduslik-matemaatilised ja humanitaarsed distsipliinid, kunst. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu kõigi koolide varustamisele uute õpikute ja näitlike õppevahenditega. Kasvatuse alal kehtestatakse 1960 a. õpilaste käitumise reeglid. 1966. ja 1968. a. muutub koolivorm. 1961. aastast rõhutatakse ateistliku ja internatsionalistliku kasvatuse tähtsust. 1962. a. kaotatakse keskkoolides ja
o Patopsühholoogia · Psühhiaatria ja psühholoogia piiripeal o Arengupsühholoogia · Inimese areng sünnist surmani · Imikupsühholoogia · Lapsepsühholoogia · Noortepsühholoogia · Vanuritepsühholoogia Diferentsiaaalpsühholoogia · Isiksuse psühholoogia Rakenduslikud harud o Pedagoogiline psühholoogia · Puudutab ka täiskasvanuid o Koolipsühholoogia o Meditsiinipsühholoogia · Tegeleb haigete inimestega Kõik haiged (nt operatsioon, avarii jne) · Kuidas eluga hakkama saada peale õnnetust o Militaarpsühholoogia · Tegeleb sõjaväelastega o Spordipsühholoogia · Enne ja pärast võistlust ettevalmistamine ja kaotuse lohutamine o Õiguspsühholoogia · Vangidele
.......................................................................................................8 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................9 Sissejuhatus Võimlemise ülesanne kehalises kasvatuses on arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, rütmitunnet ja loovust, kujundada rühti ja liikumisvilumust ning aktiviseerida mõtlemist.Enamik võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abil omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. (õppekava.ee, 2013) Ajalugu Võimlemise juured ulatuvad antiikaega Vana-Kreekasse, kus 600 eKr olid olemas võimlemise- spordi asutused. Tänapäevane kooli- ja tervisevõimlemine sündis Euroopas 18. sajandil ja võistlusvõimlemine 19. sajandil. Olümpiamängude kavas on võimlemine olnud alates aastast 1896. Iluvõimlemine lisandus olümpiamängude kavva 1984. aastal ja batuudihüpped 2000.
1) Transpordist põhjustatud välisõhusaaste vähendamise meetmete rakendamine, sh ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ning liiklu- se ohjamine (sihtgrupp: kohalikud omavalitsused, ettevõtted); 2) Rakendusuuringud keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele maksude jm soo- dustuste tegemise võimalikkusest ja raskete veoautode ja autorongide teekasutusmak- su kehtestamise otstarbekusest (sihtgrupp: riigiasutused, kohalikud omavalitsused); 3) Rakenduslikud uuringud alternatiivkütuste kasutamise võimalikkusest transpordis (sihtgrupp: transpordiettevõtted, teadusasutused, kohalikud omavalitsused); 4) Transpordis kasutatavate alternatiivkütuste ja alternatiivsete liiklusvahendite kasu- tamise propageerimine (sihtgrupp: kõik liiklejad). Prioriteet 3: Kiirgusohu vähendamine Eesmärk: Tagada elanikkonna tõhus kaitse ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest ja elanikkonna õigeaegne teavitamine kiirgusohust.
ole võimalik või otstarbekas korraldada. Teadused jaotatakse: · Mitte-empiirilised teadused, kus järeldused tuletatakse loogiliste ja abstraktsete arutluskäikude tulemusel (nt. matemaatika). Uurimistööd rakenduskõrghariduses · Üliõpilaste teadusliku mõtteviisi arendamiseks kasutatakse uurimusi aine, eriala, kursuse ja diplomitöödes. Uurimused võivad olla: teoreetilised (teaduslikud); empiirilised e. rakenduslikud (tegelikkuse analüüs)sisaldavad andmete kogumist, töötlemist, analüüsi ja järeldusi. Rakenduskõrgkoolides kasutatavad uurimistööd: essee; · referaat; · ainetöö; · kursusetöö; · praktikaaruanne; · lõputöö. · Essee · On lühem vabas vormis teadusliku sisuga kirjutis, mis käsitleb mingit probleemi või nähtust. Essee on teadustöö liigituses kõige madalamal hierarhilisel astmel. Olulised on loov
· GPS. · Digitaalne kaamera. · Enamasti klaviatuuriga (reeglina on QWERTY stiilis). Telefoni toega on lisanduvad numbrid jm nupud. · Aku (suure mahuga liitiumaku). Populaasemad pihuarvuti tootjad · Apple Inc. · BlackBerry · Fujitsu Siemens Computers · I-mate · HTC Corporation · Samsung- Moment Rakenduslikud eripärad Pihuarvutit saab hästi rakendada GPS'ina, pihuarvutiga kasutatakse enamasti andmete transpordiks, vaatamiseks ja hoidmiseks. Pihuarvutit kasutatakse ka märkmiku asemel. Pihuarvuti on väga väike portatiivne personaalarvuti, sageli koos mobiiltelefoni võimalustega. Ehituslik eripära Pihuarvuti ehituslik eripära seisneb selles, et see on teistest arvutitest palju kordi väiksem. Enamasti on pihuarvuti siiski ehitatud just peopesa suurusena. Pihuarvuti kuvar on väga pisike.
rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkondadest ülevaate andmine avalikkusele. Transpordisaaste vähendamine: 1) transpordist põhjustatud välisõhusaaste vähendamise meetmete rakendamine, sealhulgas ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ning liikluse ohjamine; 2) rakendusuuringute teostamine keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele soodustuse tegemise võimalikkusest; 3) rakenduslikud uuringud alternatiivkütuste kasutamise võimalikkusest transpordis; 4) transpordis kasutatavate alternatiivkütuste ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise propageerimine. Kiirgusohu vähendamine: 1) radioaktiivsete jäätmete nõuetele vastava käitlemise tagamine; 2) elanikkonna tervise kaitse ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, sealhulgas rakenduslikud uuringud ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele;
Kuigi Islami jumal paljastas oma tahet läbi prohvetite, jääb tema tegelik iseloom lõpptulemusena tundmatuks. Ühe islami õpetlase kohaselt, on jumala tahe: ,,Ainus, mis meil on ja see on meil ideaalselt Koraanis. See on jumala maailm, jumala käsk, jumala tahe. Aga jumal ei paljasta end kellelegi." Teise kirjaniku sõnadega: ,,Ainsad iseloomustavad kirjeldused viitavad jumalikule olevusele ja need on lihtsalt rakenduslikud jumala tahtele inimese üle. Ülejäänu jääb saladuseks." Hoolimata jumala üleloomulikkusest ja ülimast teadmatusest, ei õpeta Koraan siiski, et jumal ei tunne meid ega ka, et ta jääb eemalolevaks kuskil kaugel taevas. Vastupidi: ta on igal pool kohal ja niisama lähedal, kui ,,veen inimese kaelal". Ainus asi, mis on tehtud täiesti selgeks, on see, et Allah on Ainus. Ta on ainulaadne ja jagumatu.
seniseid õppeaineid. Ideed tulid siia Lääne reformpedagoogika mõjutusena, peamiselt Austriast. (Eisen 1985: 7) Uuendused levisid üsna tagasihoidlikult, sest ei mõistetud veel koduloo kui õpetamise printsiibi olemust. Puudusid vastavad käsiraamatud ning õppekirjandus, samuti kõige hädavajalikumad õppevahendid. Olulise pöörde tõi sinna aga Käis ise, kes järgnevatel aastatel töötas läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde vastavaid käsiraamatuid ja õppekirjandust. (Eisner 1985:8) Looduses viibimine on laste kasvamisel väga tähtis. Miks lehed langevad sügisel ning miks talvel lumi maas on? Paljalt raamatutest piltide vaatamisest ning õpetajate rääkimisest ei teki lapsel huvi. Juba imikueast soovitatakse lapsed õue magama panna, seda küll värske õhu tõttu. Lapsed on juba loomult nii uudishimulikud ning mis annaks neile suurema võimaluse uurida, kui viibimine looduses
.......................................... 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................11 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuulus prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks. Tõepoolest, umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist
- Nähtuste sügavamaks mõistmiseks on enamasti vajalik nii üldtendentside väljatoomine (formaliseeritud analüüs) kui süvenemine konkreetsetesse juhtumitesse. - Esinduslik formaliseeritud analüüs on töömahukas ja kulukas, mistõttu seda tuleks hästi läbi mõelda ja ette valmistada, samuti täiendada kvalitatiivsete uuringutega. UURINGU PROGRAMM 1. Eesmärgid ja ülesanded, uurimisküsimused Teoreetilised, metoodilised ja rakenduslikud eesmärgid Sondeerivad, kirjeldavad, seletavad ja prognoosivad eesmärgid Olenevalt domineerivatest eesmärkidest eristatavad uurimuste üldised liigid. 2. Põhimõisted ja nendevahelised seosed Põhimõistete seoste skeem (plokkskeem) üldine osalemis- sotsiaalne poliitika- aktiivsus staatus huvi poliitikahuvi Postimehes meediakasutuse Postimehe aktiivsus lugemise
sõnastas oma 1637. aastal ilmunud teoses Discours de la méthode (Arutlus [tõelisest] meetodist) (I; 116) Selle lausega väitis Descates, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane ning teda peetaks kaasaegse filosoofia rajajaks. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. (http://www.hot.ee/indrme/descartes.htm) Matemaatikule omaselt rajas René Descartes oma filosoofia kahele printsiipide tunnusele: 1) Nad on ilmselged tõed. 2) Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Piiratud teadmiste ja ajanappuse tõttu keskendub referaadi autor käesolevas referaadis Rene
Tema ideed on mõjutanud bioloogia, meditsiini, geoloogia, psühholoogia ja infotehnoloogia arengut. [10][2] 9) Réne Descartes(1596-1650)oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Descartes oli 17. sajandil ratsionalismi isa. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Pole võimalik mõtlemine ilma mõtleva subjektita. ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" (ld Cogito, ergo sum). [11][12] VALGUSTATUD ABSOLUTISM SAKSAMAAL
Nt. ettevaatusprintsiibi rakendamisel on vajalik toetuda ka parimale kättesaadavale tehnoloogiale BAT, see on tehnoloogia mis on üldiselt kättesaadav ja ühtlasi parim ja efektiivseim saastuse vältimiseks vältimise, minimeerimise või lokaliseerimise seisukohast. Vastutus KKÕ-s KK riskide kontrollimise õiguslikud vahendid: Ennetamine (5): KK-normatiivid, kvaliteedinõuded, standardid, KK-load, KK mõjude hindamine. Rakenduslikud (3): seire, järelvalve, audit. Vastutuse omapära: traditsiooniliselt kahju hüvitamisele keskendumine, peaks olema ennetusele keskendunud, ideaalis ei peaks üldse vastutuse süsteemi kasutama. Vastutuse probleemkohad (4): kahju tekitaja määratlemine, põhjusliku seose tuvastamine, ajafaktor, riigipiiride ületamine. Eesti peamised KK probleemid (7): Elurikkus (5): maakasutuse muutumine toob endaga kaasa- väärtuslike maastike ja koosluste
Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine,info säilitamine mälus ja info kasutamine. 5. Psühhobioloogia- Roger Sperry, Eric Kandel. Inimkäitumis seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. 6.Psühholoogia harud ja millega neis tegeldakse( millega mis psühholoogia tegeleb, kokku viima) Teoreetilised Rakenduslikud Üldpsühholoogia- käsitleb inimpsüühika ja käitumise Kliiniline psühholoogia üldisi seaduspärasusi Arengupsühholoogia-uurib inimese arengut Koolipsühholoogia-koolipsühholoogid tegelevad õpilaste vaimsete ja emotsionaalsete probleemide väljaselgitamise ning õpilaste nõustamisega.
tunnetuspsühholoog Endel Tulvik omandamist, info säilitamist mälus ja selle a Lev Võgotski kasutamist. Ulric Neisser Psühhobioloogia Roger Sperry Inimkäitumist seletatakse, kui ajust toimuvate Eric Kandel keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. 5) Psühholoogia harud ja millega neis tegeldakse Teoreetilised harud Rakenduslikud harud Üldpsühholoogia-uurib terve Koolipsühholoogia; Nõustamispsühholoogia inimese psühholoogiat Tervisepsühholoogia; Spordipsühholoogia Arengupsühholoogia- Uuurib Sõjanduspsühholoogia; Perekonnapsühholoogia sünnieeelset arengut ja psüühika Tööpsühholoogia; Eripsühholoogia muutumist ja arenemist sünnist surmani. Sotsiaalne psühholoogia- tegeleb inimeste gruppide psüühiliste nähtuste uurmisega. Neuropsühholoogia- tegeleb
Mis tahes ajaline läbilõige (ehk lingvistika). * Diakrooniline – uurib keele muutumist läbi ajaloo (ehk filoloogia). * Teoreetiline – eesmärgiks on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgas. Teaduslik, praktilist kasu pole. * Praktiline – e rakenduslingivistika – kasutatakse ära teoreetilise keeleteaduse teooriaid, mõisteid või tulemusi praktiliste probleemide lahendamisel. Paljud rakenduslikud suunad on kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). Keeleteaduse meetodid: * Lingivsti keelepädevus e keelevaist – ainult sellele ei tohiks toetuda. * Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine – teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus – elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest
1. Fakti- ehk mäluküsimused – lugejatelt küsitakse tegelaste tunnuseid, süžee seiku, miljöö detaile. 2. Tõlgendusküsimused – lugejalt nõutakse teose detailidest lähtuvalt üldistuste ja järelduste tegemist, analüüsi ja sünteesi. 3. Fantaasiaküsimused – lugejalt eeldatakse kujutluslikku süsseelamist teosesse, sh sündmuste edasise käigu ja tegelaste tuleviku ennustamist, ent ka üldisemat loomingulist teemaarendust. 4. Rakenduslikud küsimused – küsimused, mis asetavad teose laiemasse konteksti ning aitavad meil näha kirjanduse ja elu seoseid; eeldavad isiklikku vaatepunkti. 5. Väärtus- ja hindamisküsimused – küsimused, mis eeldavad lugejalt isiklikku kriitilist suhet ja kujutatud ainesega, kriistilist maitset ja hinnangut. (Bloom) Kirjandusteose analüüs Kirjandusteose analüüsikese: autorist, teises või lugejas? 1
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid ning nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad Referaat Juhendaja: 2012 SISSEJUHATUS Tänapäeva tehnoloogia on arenenud ja areneb ka edaspidi meeletu kiirusega. Märkamatult oleme me jõudnud ajastuni, kus täna ostetud tipptehnika on juba järgmisel päeval kiirema, võimsama ja/või nutikama seadme poolt üle trumbatud. Praegusel hetkel on tehnika viimase sõnaga raske,
Kognitiivne psühholoogia Jean Piaget, Endel Tulving Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine, see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine, info säilitamine mälus ja info kasutamine. Psühhobioloogia Roger Sperry, Eric Kandel Inimkäitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia harud ja seos teiste teadustega Teoreetilised harud Rakenduslikud harud Üldpsühholoogia Kliiniline psühholoogia Arengupsühholoogia Koolipsühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Nõustamispsühholoogia Neuropsühhooogia Tervisepsühholoogia Spordipsühholoogia Militaarpsühholoogia
teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud - on kujunenud ajaloo käigus ja on kuntslikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mingist nähtuste valdkonnast. Kaks kontseptsiooni 1) Psüühiliste ptosesside kontseptsioon
Keskkonnaõigus peab hõlmama: Ka neid KK-elemente, mis ei oma majanduslikku väärtust. KK-elemente nende vastastikkuses seoses Rahvusvahelist koostööd Vajalik põhiprintsiipide olemasolu Keskkonna kaitsmine, säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine Saastaja maksab Ettevaatus ja vältimine Õigus puhtale keskkonnale Säästev areng Põlvkondade vaheline õiglus Abistavad printsiibid Vastutus: KK-riskide kontrollimise õiguslikud vahendid: Ennetamine Rakenduslikud Vastutus Vastutuse omapära: Kahju tekitaja määratlemine Põhjusliku seose tuvastamine Ajafaktor Riigipiiride ületamine Euroopa Liidu keskkonnapoliitika taust: Päevakorda tõusis 1960ndatel 1973-l aastal keskkonnaprogramm Keskkonnapoliitika põhjused: Vaba konkurentsi tagamine Majanduse tasakaalustatud areng Euroopa Liidu keskkonnaõigus: Õigusaktid ja nende rakendamine Keskkonnaõiguse kolm generatsiooni
Iga teise tulemuse puhul tekib kahetsus, mis kujutab endast maksimaalse tulemuse ja vaadeldava tulemuse vahel. Mida suurem on kaotus vale otsuse tulemusena, seda suurem on ka kahetsus. 2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimiseks nimetatakse mudeli ehitamist ja selle kasutamist. Mudelite klassifitseerimine tunnuste järgi. 1. Sihipärase kasutuse järgi teoreetilis-analüütilised meetodid rakenduslikud mudelid 2. Tasandi ja problemaatika järgi makromudelid mikromudelid problemaatikamudelid 3. Matemaatiliste seoste järgi funktsionaalsed (determineeritud) stohhastilised (juhuslikkust arvestavad) lineaarsed mittelineaarsed 4. Aja arvestamise järgi staatilised 5 dünaamilised 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi naturaalsed väärtuselised
postuleeritud seos "kehamahladega" (must sapp, kollane sapp, lima, veri). Füsiognoomia (Aristoteles ja tema järgijad; Lavater) – iseloomu seostamine välimusega, eriti näojoontega. Frenoloogia (F.J. Gall) “Etoloogia” (J.S.Milli “täppisteadus inimloomusest”, mis uurib igapäevaseid teadmisi; McDougall; A.Bain [emotsioon, tahe, intellekt, psüühiline energia]) Eksperimentaalne karakteroloogia (Galton) Uudishimu ja rakenduslikud mõjud isiksusepsühholoogia tekkimisel. Huvi nt füsiognoomia ja “rahvaste iseloomu” vastu. Mõõtmise idee (Cattell: “Science demands measurement!”) Personalivalik. Christian Thomasius (1655-1728) Inimeste “kalduvused” (passiones) tulenevad neljast peamisest allikast: - Ratsionaalne armastus [Vernünftige Liebe] – altruism, tahe teistele head teha 16 - Sensuaalsus [Wollust] – meeleliste mõnude (nt seksuaalsus, head toidud ja veinid)
EVS-ISO/TR 15489-2:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 2: Juhised; EVS-ISO 5127:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik; EVS-ISO 15836:2011 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i metaandmeelemendid; EVS-ISO 23081-1:2006 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldusprotsessid: Dokumentide metaandmed. Osa 1: Põhimõtted; EVS-ISO 23081-2:2011 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldusprotsessid: Dokumentide metaandmed. Osa 2: Kontseptuaalsed ja rakenduslikud küsimused; EVS-ISO 19005-1:2006 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Digitaaldokumendi pikaajalise säilitamise vorming. Osa 1: PDF 1.4 (PDF/A-1) kasutamine; EVS-ISO/TR 26122:2008 Informatsioon ja dokumentatsioon. Osa 1: Tööprotsesside analüüs dokumentide haldamiseks. EVS JUHEND 9:2006 Dublin Core'i metaandmeelementide kasutamine. EVS 882-1:2006 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri.
annaabi.ee 
