Kehalise kasvatuse referaat - Sportvõimlemine (0)

Valgamaa Kutseõppekeskus
Kehalise kasvatuse referaat
Sportvõimlemine
Õpetaja:
Evo Saar
Heimar Halliste
LKT 12
30.10.2012
Valga 2012
SISUKORD
Sissejuhatus......................................................................................3
Riistvõimlemine, iluvõimlemine......................................................4
Rühmvõimlemine, sportaeroobika...................................................5
Trampoliinvõimlemine.....................................................................6
Kokkuvõte........................................................................................7
Kasutatud kirjandus..........................................................................8
2
SISSEJUHATUS
Võimlemise ülesanne kehalises kasvatuses on arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, rütmitunnet ja loovust , kujundada rühti ja liikumisvilumust ning aktiviseerida mõtlemist.
Enamik võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abil omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel.
Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks.
3
SPORTVÕIMLEMINE EHK RIISTVÕIMLEMINE
Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas.
Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil.
Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali . Peetakse võistkondlikku arvestust .
Medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 paremat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel lõpuks enim punkte.
ILUVÕIMLEMINE
Tegemist on ühe vähese alaga, milles osalevad vaid naised. Iluvõimlemine sai olümpiaalaks 1984 Los Angeleses, naiskondlikult võisteldi esimest korda 1996 Atlantas. Võistkonda kuuluvad viis võimlejannat.
Individuaalselt kestab harjutus 1.15 kuni 1.30 min, võistkondlikult 2.15 kuni 2.30 min. Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse viit võimlemisvahendit. Need on hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint .
Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse ka kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmist, ümber keha põimimist ja hüplemist.
Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teha teiste vahenditega.
Kurikatega sooritatakse veskit, žongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid, nii ühe- kui ka kahe kaupa.
Pall on põrgatuste, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal.
Linti kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumas , joonistama spiraale, siksakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikesi lahtilaskmisi ja suuri viskeid.
4
RÜHMVÕIMLEMINE
Rühmvõimlemine on naiste spordiala , mis põhineb harmoonilisele, rütmilisele, ökonoomsele liikumistehnikale. See on stiliseeritud, väljenduslik ja loomulik tervet keha haarav liikumine.

Rahvusvahelises võistlusprogrammis on ainult vabaharjutus, kus muusika ja liikumine moodustavad ühtse kunstilise terviku - võistluskavad on kui väikesed „jutustused“.

Rühmvõimlemise võistkond koosneb 6-10 võimlejast, kes peavad olema vähemalt 16 aastased või vanemad.

Võistluskava pikkus 2.15 -2.45 minutit.

Võistlused viiakse läbi järgmistes vanuseklassides:
Miniklass 6-9 aastased
Lasteklass 10- 12 A ja B grupp
Noorteklass 12-14 A ja B grupp
Juunioriklass 14-16 A ja 14-18 B grupp
SPORTAEROOBIKA
Sportaeroobika on suhteliselt noor võimlemisala nii maailmas kui ka Eestis.
Esimesed rahvusvahelised võistlused korraldati Jaapanis 1984. aastal.
Sportaeroobikas viiakse võistlusi läbi järgnevates võistluskategooriates:
üksikvõistlejad (mehed/naised)
segapaarid
kolmikud (mehed/naised/sega)
rühmad 6 võistlejat (mehed/naised/segavõistkonnad)
Võistlused toimuvad võistlusplatsil, mille mõõtmed on 7mx7m, rühmadele aga 10x 10m.
5
TRAMPOLIINVÕIMLEMINE
Trampoliinvõimlemine on võimlemise ala, mis seisneb akrobaatikas batuudil hüppamise ajal.
Trampoliinis viiakse võistlusi läbi järgmistes võistluskategooriates: üksikvõistlejad (naised / mehed) ja sünkroonvõistlus (naispaar / meespaar).
Võistlus koosneb kolmest hüppesarjast: kaks sooritatakse eelvõistlustel, üks finaalis . Hüppesari peab näitama head kehavalitsemist, konstantset kõrgust ja korrektset stiili. Hüppesari koosneb 10-st elemendist, mida sooritatakse kõrgete hüpete seeriatena, kus iga elemendi sooritus lõpeb maandumisega kas jalgadele , kõhule või seljale .
Parimad meesvõimlejad sooritavad ühe kolmekordse salto ja kahekordseid saltosid mitmesuguste pööretega.
Parimad naisvõimlejad sooritavad 10 kahekordset saltot pööretega või ilma.
Sünkroonvõistlus on tarmpoliinvõimlemise ilusaim ja atrakiivseim ala, kus kaks võimlejat üritavad sooritada kahel erineval trampoliinil ühesugust hüppesarja nii sünkroonselt kui võimalik.
Trampoliinvõimlemine Eestis
Eestis on harrastatud trampoliinvõimlemist eelmise sajandi kuuekümnendate ja kaheksakümnendate vahel. Trampoliinvõimlemise taassünd sai alguse aastal 2004, kui korraldati esimesed Eesti taasiseseisvusaja võistlused noorte ja juunioride vanuseklassis Tartus.
6
KOKKUVÕTE
Võimlemise ülesanne on arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, rütmitunnet ja loovust.
Võimlemine jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks.
Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse viit võimlemisvahendit. Need on hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint.
Trampoliinvõimlemine on võimlemise ala, mis seisneb akrobaatikas batuudil hüppamise ajal.
Rühmvõimlemine on naiste spordiala, mis põhineb harmoonilisele, rütmilisele, ökonoomsele liikumistehnikale.
7
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.oppekava.ee/index.php/V%C3%B5imlemine
http://et.wikipedia.org/wiki/Trampoliinv%C3%B5imlemine
http://www.eok.ee/v%C3%B5imlemine
8