Tehnoloogilised lahendused (1)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD
Ermo Mägi
Tehnoloogilised lahendused
Referaat
Juhendaja :
Pärnu 2011
Pihuarvutid
Pihuarvuti  on väga väike (enamasti  peopesa  suurune) mobiilne arvuti, millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Algselt oli see ettenähtud hõlpsaks kasutuseks isikliku teabe haldurina, märkmikuna ja niiöelda pikendusena lauaarvutile. Tänaseks on aga pihuarvutite areng sealmaal, et seda on võimalik kasutada ka arvuti asenduseks, sest sellele on tehtud juurde palju lisasid.
Kaasaegne pihuarvuti omab Bluetoothi, GPS’i, WiFi tuge, mille abil seadet internetti ühendada saab, veebibrauseteid, see suudab käivitada multimeediaprogramme, jäädvustada pilte, lindistada heli ja videot ning suudab omandada mobiiltelefoni funktsionaalsust. Samuti on mobiiltelefonide tootjafirmas laiendanud enda toodete kasutusvõimalusi luues nutitelefone- seetõttu on piir tänapäevaste pihuarvutite ja nutitelefonide vahel suhteliselt hägune.

Tarkvara

PalmOS

• Suur hulk kolmanda isiku poolt loodud rakendusi
  
• Graffiti rakendus , mis loeb käsitsikirjutatud teksti ja muuda handwriting-recognition application
  
• Ühildub nii Windowsi and Macintoshi arvutitega .
  

Pocket PC

• Ühendab tavaarvutiga läbi Microsoft ActiveSync'i ja Microsoft Windows Mobile Device Centeri.
  
• Rakendused nagu Microsoft Word, Excel , and Outlook .
  
• Pocket PC Microsoft Outlook ühildub Windowsi platvormil töötava personaalarvuti Outlookiga.
  
• Käsitsikirjutamise rakendused: Transcriber, Letter Recognizer ja Block Recognizer (mis on sarnased PalmOS'i Graffiti omadustele).
  
• Multimeediaprogramm Windows Media Player.
  

BlackBerry

• BlackBerry Desktop Software aitab ühendada seadet arvutiga
  

Macintoshi PDA'd (iMate jm.)

• MacOS'il jooksvat tarkvarat sai ühendada iSync tarkvaraga
  

Komponendid

• Võimsam protsessor kui mobiiltelefonil.
  
• ROM ja RAM mälu.
  
• Pihuarvutil ei pruugi, aga võib olla nii infrapuna kui ka bluetoothi liides . Bluetoothi tehnoloogia abil saab ühendada pihuarvuti printeri või peakomplektiga. Infrapuna oli varem kasutusel ühildumaks sülearvutiga, kuid tänapäeval pole seda enam eriti kasutuses, sest palju vettpidavamalt ja kiiremini toimub andmevahetus WiFi kaudu.
  
• Wi-Fi ja WAN ühendus internetiühenduse jaoks.
  
• USB pesa.
  
• Pesa välkmälu varundamise jaoks CompactFlash, MultiMediaCard, või Secure Digital. Üks PDA võib ka mitut flashmälu toetada. Mõni PDA kasutab välkmälu RAMi asemel nagu Palm Tungsten E2.
  
• Mikrofon, Pulkpistiku pesa. Juhul, kui on pihuarvutil telefoni tugi, siis on ka telefoni mikrofon.
  
• Võib olla SIM kaardi toega . Sellega kaasneb GSM, EDGE , HSDPA tehnoloogia.
  
• Puutetundlik LCD ekraan , mille värvilahendus on märkimisväärselt suurem kui sama ajastu mobiiltelefoni oma. Vastavalt operatsioonsüsteemile on enamik kas QVGA (240x320) VGA (480x640), WVGA (480x800) formaadis.
  
• GPS.
  
• Digitaalne kaamera .
  
• Enamasti klaviatuuriga (reeglina on QWERTY stiilis). Telefoni toega on lisanduvad numbrid jm nupud.
  
• Aku (suure mahuga liitiumaku).
  

Populaasemad pihuarvuti tootjad

• Apple Inc.
  
• BlackBerry
  
• Fujitsu Siemens Computers
  
• I-mate
  
• HTC Corporation
  
• Samsung - Moment
  

Rakenduslikud eripärad

Pihuarvutit saab hästi rakendada GPS’ina, pihuarvutiga kasutatakse enamasti andmete transpordiks , vaatamiseks ja hoidmiseks. Pihuarvutit kasutatakse ka märkmiku asemel.
Pihuarvuti on väga väike portatiivne personaalarvuti, sageli koos mobiiltelefoni võimalustega.

Ehituslik eripära

Pihuarvuti ehituslik eripära seisneb selles, et see on teistest arvutitest palju kordi väiksem. Enamasti on pihuarvuti siiski ehitatud just peopesa suurusena. Pihuarvuti kuvar on väga pisike.

Sülearvutid
Sülearvuti on mobiilne arvuti, mis töötab akuga või võrgutoitega. Kuna sülearvutil on sisseehitatud kõvaketas, monitor , sõrmistik ja osutamisseadis ( hiir , puutepadi, puuteekraan), tavaliselt ka kõlarid ja kettaseade või mälupulga pesa, on seda vastava kotiga hea ja mugav kaasas kanda. Sülearvuti on suure raamatu sarnane, mis on enamasti 2-5 cm paks. Esimene sülearvuti prototüüp tuli turule 1975. Aastal.
Tänapäeval on välja töödatud erinevatele vajadustele vastavaid sülearvuteid. Näiteks võib sobiva sülearvuti leida endale kirjanik, õpilane, kui ka mängur.

Tootjad

• Dell
  
• Samsung
  
• Acer
  
• Apple
  
• Toshiba
  
• HP
  
• Fujitsu-Siemens
  
• Compaq
  
• IBM
  

Rakenduslik eripära

Sülearvuteid kasutatakse täna päeval igal pool, seda on lihtne kaasas kanda, sellega saab ühenduda wifi võrku. Näiteks kasutatakse reisides, ärikohtumistel jne.

Ehituslikud eripärad

Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas, kuvar, sõrmistik ja osutamisseadis (hiir, puutepadi või puuteekraan), tavaliselt ka kõlar(id) ja kettaseade või mälupulga pesa. Aku on laetav elektrivõrgust ja selle tarbeks on sülearvutis vahelduvvooluadapter.
Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 2–5 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 1–6 kg, vanem sülearvuti võib olla raskemgi.
Sülearvutil on samad osad mis lauaarvutil, kuid nende suurust ja energiatarvet on sageli vähendatud. Sageli on kuvar ja kogu arvuti ehitatud välja lülituma, kui sülearvuti suletakse.
Lauaarvutid
Lauaarvuti  on personaalarvuti, mis on mõeldud kasutuseks ühe koha peal, mitte nagu sülearvuti, mida on võimalik igalpool kaasas kanda. Lauaarvuti on kõige tavalisem koduarvuti. Lauaarvuti koosneb erinevatest komponentidest: korpusest (seal sees on toiteplokk, emaplaat , protsessor, mälu, helikaart , videokaart, kõvaketas), kuvarist, klaviatuurist, hiirest.

Rakenduslik eripära

Lauaarvuteid kasutatakse peamiselt kodus ja kontorites. Lauaarvutid olid ennist võimsamad kui sülearvutid, võimaldasid võimsamaid videokaarte ja kõike muud kuid täna päeval on samad võimalused ka sülearvutitel
Serverarvutid
Serverarvuti on arvuti või hulk arvuteid, mis ühendab teised arvutid või elektroonikaseadmed omavahel. Tavaliselt varustavad nad oluliste teenustega võrgus olevaid kliente, kes on kas avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring üle Interneti arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed . Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse . Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid , andmebaasi serverid.
Riistvara
Riistvaralised nõudmised serveriarvutile sõltuvad konkreetse serveri rakendustest . Serveri kohustus teenindada võrgus olevaid kasutajaid, viib erinevate vajadusteni nagu kiire Internetiühendus või vajadus teha palju sisend/väljund operatsioone korraga. Kuna serveritele pääseb tavaliselt ligi üle võrgu siis pole neil tingimata vaja monitori ega sisendseadmeid . Paljudel serveritel pole graafilist kasutajaliidest, sest see pole vajalik ning võtab ressursse, mida saaks kasutada mingis muus tegevuses.
Serverid töötavad tavaliselt pikka aega ilma katkestusteta ja nendes olevale infole peab ligipääs olema tagatud. Selle tõttu on serveri riistvara usaldusväärsus ja vastupidavus üliolulise tähtsusega. Kuigi serveri võib kokku panna ka tavaarvuti osadest omavad kriitilise tähtsusega serverid ideaalis väga veakindlat ja spetsiaalset riistvara, millel on madal veasagedus, et viia serveri töövõimeaeg maksimumini, sest isegi lühiajaline katkestus võib maksma minna rohkem kui süsteemi ostmine ja paigaldamine. Näiteks juba mõne minutilise katkestusaja puhul väärtpaberituruloleks õigustatud kulutus täielikult välja vahetada süsteem millegi rohkem usaldusväärsega.
Serverid võivad sisaldada kiiremaid, suurema mahutavusega kõvakettaid, suuremaid ventilaatoreid või vesijahutust, et soojust ära juhtida, japuhvertoiteallikat, mis kindlustab, et serverid jäktavad töötamist ka elektrikatkestuse korral. Need komponendid pakuvad paremat jõudlust ja vastupidavust vastavalt suurema raha eest. Serverid omavad riistvaralist liiasust – rohkema kui ühe seadme paigaldamine (toiteplokkid, kõvakettad), kindlustamaks, et ühe rikke puhul on teine kohe saadaval ning infot ei läheks kaduma. Kasutatakse veaparanduskoodiga mälu, et vigu kindlaks teha ja parandada.
Selleks, et parandada vastupidavust kasutavad enamus servereid veaparanduskoodiga mälu, RAID kettamasiivi, lisa toiteallikaid ja muud. Sageli on komponendid ka käigultvahetatavad, mis laseb neid vahetada jooksvalt, ilma et selleks peaks serveri välja lülitama. Ülekuumenemise vältimiseks on serveritel võimsamad ventilaatorid. Kuna servereid haldavad tavaliselt kvalifitseeritud insenerid , on nende operatsioonisüsteemid suunatud rohkem stabiilsusele ja jõudlusele kui kasutuslihtsusele ja kasutajasõbralikkusele.
Kuna serverid on lärmakad, vajavad stabiilset toidet, head Interneti ühendust ja suurendatud turvalisust siis paigutatakse nad tavaliselt selleks ettenähtud serveri keskustesse või serveriruumi. Serverid eraldavad palju soojust ja temperatuur ruumis võib tõusta üle normi. Et seda ei juhtuks on serveriruumis varustatud konditsioneeridega. Serverite pesad on tavaliselt madalad ja laiad , kohandatud nii, et serveririiulisse mahuks üksteise kõrvale mitu seadet. Erinevalt tavalistest arvutitest, saab servereid tavaliselt seadistada , sisse ja välja lülitada ja taaskäivitada eemalt, kasutades ribavälist haldamist(Out-of- band management ). Serverite riistvara käivitumine ja operatsioonisüsteemi laadimine võtab kaua aega, sest komponendid käivutuvad järgemööda, et toidet mitte ülekoormata.

Operatsioonisüsteemid

Serveritele suunatud operatsioonisüsteemidel on spetsiaalsed omadused, mis teevad nad serverikeskkonnale sobivamaks:

• Graafiline kasutajaliides  kas puudub või valikuline
  
• Mingil määral võimeline ümberseadistama ja uudendama nii riistvara kui tarkvara ilma taaskäivitumiseta
  
• Edasiarendatud varukoopia tegemise võimalused, et teostada regulaarset ja sagedast varukoopiate tegemist olulise tähtsusega andmetest
  
• Andmete pidev ülekanne erinevate ketaste ja seadmete vahel
  
• Paindlik ja edasiarendatud arvutivõrgu võimekus
  
• Kõrgendatud turvalisus kasutajate, ressursside, andmete ja mälu kaitsega
  
• Kui tegemist on vektoriprotsessori(te)ga, siis sellise serveri(te) juhtimiseks on vaja selleks ehitatud operatsioonisüsteeme.
  

Serveritele orienteeritud operatsioonisüsteemid suhtlevad sensorite kaudu riistvaraga. Nad suudavad tuvastada ülekuumenemist, protsessori või ketta riket ja anda sellest teada haldajale ning rakendada ise mõningaid abinõusid. Serverid peavad varustama paljusid kasutajaid teatud kindlate teenustega, samas kui personaalarvuti peab suutma jooksutada suurt hulka erinevaid rakendusi, mida kasutaja parasjagu vajab. Sellepärast erinevad serveri operatsioonisüsteemid tavaarvuti operatsioonisüsteemidest. Kuigi on võimalik panna operatsioonisüsteemi korraga tagama teenuseid ja vastama kiirelt kasutaja vajadustele, siis tavaliselt kasutatakse serveritel ja personaalarvutitel siiski erinevaid operatsioonisüsteeme. Mõndasid operatsioonisüsteeme on saadaval nii serveri kui tavaarvuti versioonis ning neil on tavaliselt sarnane kasutajaliides. Levinumad operatsioonisüsteemid serveritel on UNIXil baseeruvad, BSD-perekond ja Linuxi erinevad distributsioonid ning Microsoft Windows Server . Kuigi serveri ja personaalarvuti operatsioonisüsteemide roll jääb erinevaks, on arengud riistvara ja tarkvara usaldusväärsuses hägustanud nendevahelist piire . Praegusel ajal baseeruvad personaalarvuti ja serveri operatsioonisüsteemid suuresti sarnasel lähtekoodil, erinedes enamasti konfiguratsiooni poolest.

Ehituslikud eripärad

Serveritele suunatud operatsioonisüsteemidel on spetsiaalsed omadused, mis teevad nad serverikeskkonnale sobivamaks:

• Graafiline kasutajaliides kas puudub või valikuline
  

• Mingil määral võimeline ümberseadistama ja uudendama nii riistvara kui tarkvara ilma taaskäivitumiseta
  
• Edasiarendatud varukoopia tegemise võimalused, et teostada regulaarset ja sagedast varukoopiate tegemist olulise tähtsusega andmetest
  

• Andmete pidev ülekanne erinevate ketaste ja seadmete vahel
  

• Paindlik ja edasiarendatud arvutivõrgu võimekus
  

• Kõrgendatud turvalisus kasutajate, ressursside, andmete ja mälu kaitsega
  
• Kui tegemist on vektoriprotsessori(te)ga, siis sellise serveri(te) juhtimiseks on vaja selleks ehitatud operatsioonisüsteeme.
  

Serverid on ehitatud enamasti Tower tüüpi korpustesse sest serverisse peab mahtuma kogu vaja minev riistvara. Serverisse on ehitatud/paigaldatud tunduvalt rohkem kõvaketta ruumi, rami ja tunduvalt vähem on panustatud graafikale, helile jms. kui tavaarvutitesse kuna server arvuti ei vaja sellist riistvara.

Rakenduslik eripära

Serverarvuteid kasutatakse, et pakkuda teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne.

Kasutatud allikad :

http://vallaste.ee/
http://et.wikipedia.org/wiki/Server
http://et.wikipedia.org/wiki/Pihuarvut i
http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BClearvut i
http://et.wikipedia.org/wiki/Personaalarvut i
http://beta.wikiversity.org/wiki/Pihuarvutid