Riistvõimlemine
Karl
Mändla 10.e
Võimlemise
ülesanne kehalises kasvatuses on arendada jõudu, painduvust,
tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, kujundada rühti ja
liikumisvilumust ning aktiviseerida mõtlemist. Enamik
võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abil omandatud
võimeid ja oskusi vajame ka igapäevaelus.
Sportvõimlemine
ehk riistvõimlemine
on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises
sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel,
..............................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Ajalugu.........................................................................................................................................3 Võimlemine..................................................................................................................................3 Riistvõimlemine...........................................................................................................................3 Naiste riistvõimlemine..................................................................................................................3 Kohtunikud...................................................................................................................................4 Raskusastmed...............................................................................
Valgamaa Kutseõppekeskus Kehalise kasvatuse referaat Sportvõimlemine Õpetaja: Evo Saar Heimar Halliste LKT 12 30.10.2012 Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 Riistvõimlemine, iluvõimlemine......................................................4 Rühmvõimlemine, sportaeroobika............
Sportvõimlemine rööbaspuudel Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng eestis. 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks
1.Sissejuhatus Võimlemine on spordiala, mis vajab füüsilist jõudu, koordinatsiooni, kiirust, painduvust ja graatsiat. Kõiki võimlemisalaseid võistlusi juhib Rahvusvaheline võimlemisalaliit (FIG). Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. 1.2 Sportvõimlemine Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. 2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist
rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil. Iga harjutuse eest saab sportlane züriilt hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on küll pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000. aastast. Samas mujal maailmas on tegu ülipopulaarse alaga. Riistvõimlemine kadus Eesti spordimaastikult 2000. aastal, kui ainus riistvõimlemissaal suleti ja võistlusi pole enam korraldatud. Entusiastid ihkavad alale taas hinge sisse puhuda. Mitmekordse Eesti meistri ja võimlemisliidu asepresidendi Viktor Saaroni sõnul elab riistvõimlemine treenerite ja tegijate hinges edasi. Suurim probleem on ja oli võimlemiskeskuste puudus.
Võimlemine Võimlemine kui võistlusspordiala Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimlemine kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemise alaliigid ja nende tutvustus Rahvusvaheliselt on tänapäeval kasutusel järgmised võimlemise alaliigid: Iluvõimlemine (Rhythmic Gymnastics) on olümpiamängude programmi kuul
Tallinna Kunstigümnaasium Riistvõimlemine Referaat Koostaja: Kert Moist 2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 2. RIISTVÕIMLEMINE.................................................................................................................2 2.1. Võistkondlik mitmevõistlus.............................................................................................
Virve Kiisa. Virve sündis Järvamaal. Virve Gustel. Peres oli neli last. Kõige vanem, Laine, sündis 20. Jaanuaril 1927.a. Õilme 14. Detsembril 1928, Virve 2. Oktoobril 1930.aastal ja kõige noorem, vend Arved, 24. Märtsil 1932.a. Esimesed lapsed Vilma ja Kalvi surid mõlemad 1927. aasta talvel ühel ja samal päeval difteeriasse. See oli kohutav löök Virve vanematele. See trauma murdis Virve ema tervise, sest Laine oli äsja sündinud. Arved oli imikuna väga haige, põdes viis korda kopsupõletikku. Talle kinnitati kiige lae külge ning kogu aeg teda kiigutati. Ta nuttis väga palju. Tüdrukud olid üsna terved. Kui oli nohu ja köha, siis kutsuti arst koju ning teiste lastega eriti mängida ei lubatud. Ainult arst, lapsed Kira ja Miki ning kaupluse omaniku tütar olid tihti nende külas mängimas. Neil olid suured toad, suur aed ja mets aia taga- kõik oli nende mängumaa. Neil oli tädi Liine, kes neid hoidis ja kantseldas. Ta
Kõik kommentaarid