Soome koolisüsteem (0)

SOOME KOOLISÜSTEEM

Igal Soomes õppival lapsel on õigus võrdõiguslikkusele. See tähendab seda, et kõigil on võrdsed võimalused õppimiseks, hoolimata tema soost, vanemate sissetulekust, elukohast, kultuurilisest ja usulisest taustast. Kõik lapsed saavad tasuta hariduse ehk tasuta õppevahendid, koolitoit, tervisehoid, hambaravi ning transport kodu ja kooli vahel. Igal õpilasel on õigus kohale lähikoolis, kui aga vanemad otsustavad panna lapse kuhugi mujale, siis peavad nad ise lapse kulud kinni maksma.1
Soomes õppivad õpilased veedavad vähem aega koolis. Kui Soomet hakata võrdlema teiste arenenud riikidega siis on just Soome õpilased need, kes veedavad vähem aega klassiruumides.2 15-20 minutilised vahetunnid, mis enamasti toimuvad väljas, annavad võimalust liigutada oma lihaseid või hingata väljas värsket õhku.
“OECD raporti kohaselt on soome õpilastel kõige vähem kodutööd maailmas – alla poole tunni ööpäevas3“. Koolipäev algab tavaliselt kella 9:00 ja kella 9:45 vahel. Koolipäev kestab kuni kahe või kolmeni. Päevad on erinevad ja pidevalt muutuvad, kuid koolipäevas on enamasti 3-4 75-minutilist tundi koos mitme suure pausiga vahepeal . See võimaldab nii õpilastele kui ka õpetajatele rohkem puhata. Soomes pole õpilastel koduõpetajaid ega järelaitamistunde. Kõlab selline põhimõtte nagu, pingutatakse klassides võimalikult palju, et kodus ei jääks midagi teha.4 Samuti ei jäeta ka õpilasi klasse kordama ning probleemseid lapsi aidatakse5.
Soome koolides on vähem testimist seevastu aga rohkem õppimist. Õpetajad ei pea muretsema iga-aastaste tasemetöödega ega riigieksamitega. Õpetajal on võimalik võtta vastutus õppekava ja õpetamise eest.6 Koolides kasutatakse õpilase hindamiseks enasmti numbrihindeid skaalal 4-10. Tunnistust saadakse kaks korda aastas. Esimese ja teise klassi õpilastele ei panda numbrihindeid vaid neid hinnatakse kirjledavate terminitega nagu näiteks “oskab hästi,” “oskab” või “vajab lisatööd. Vanemad õpilased aga saavad numbrihindeid.7
Soome lastel on võrreldes Eesti õpilastega vähem närvipinget. Üheks põhjuseks võib olla õpitavate ainete valikuvabadus8. “Kursuseid on nelja tüüpi: riiklikud kohustuslikud ja süvendavad kursused ning koolikohased süvendavad ja rakenduslikud kursused. Kohustuslikke kursusi on kolme-nelja aasta peale 47−51, riiklikke süvendavaid kursusi 10. Ülejäänud on koolikohased – kool ise valib. Rakenduslikke kursusi saab kool võtta nii palju, kui on raha õpetajate palkamiseks, ja sõltuvalt sellest, kui palju leidub antud ainet valdavaid õpetajaid. Rakenduslike kursuste all saab õppida näiteks fotograafiat.“9
Koolil on ise võimalus valida kas tunnipikkus on 45 minutit (kursuse maht 38 tundi) või 75 minutit (kursuse maht 22-23 minutit)10. “A-võõrkeelt on kuus kohustuslikku ja kaks süvendavat kursust, B-keelt viis kohustuslikku ja kaks süvendavat kursust“11.
1 Bioneer kodulehekülg . http://www.bioneer.ee (01.11. 2016 )
2 Ibid .
3 Avatud meele instituudi kodulehekülg. http://www.ami.ee (01.11. 2016 )
4 Ibid.
5 Bioneer kodulehekülg. http://www.bioneer.ee (01.11.2016)
6 Avatud meele instituudi kodulehekülg. http://www.ami.ee (01.11.2016)
7 Bioneer kodulehekülg. http://www.bioneer.ee (01.11.2016)
8 Õpetajate lehe kodulehekülg. http://opleht.ee (01.11.2016)
9 Ibid.
10 Ibid.
11 Ibid.