Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse (0)

1 Hindamata
Punktid
Sissejuhatus 
looduskaitsebioloog
iasse
Ülle  Irdt
MHG
2010
Looduskaitsebioloogia
 Uurib kogu eluslooduse mitmekesisuse 
kaitsmise võimalusi
 Looduskaitse või  keskkonnakaitse ?
 On interdistsiplinaarne teadus
  Bioloogia  eriteadlased, looduskaitsjad, 
ökonoomia, antropoloogia,   inimgeograafia
klimatoloogia jne teadlased
 Teoreetiline teadus
Looduskaitsebioloogia
 Inimene eksisteerinud juba ~4 milj. a.
 Ürginimese roll looduses oli väike
 Looduse tugevam mõjutamine sai alguse:
 Paiksuse tekkega
 Põldude rajamisega
 Suurte asualade tekkega
 Ühendusteede rajamisega
 Tööstuse kujunemisega
 Vajadus liikide kaitse järele!
Eesmärgid
 Bioloogilise mitmekesisuse (biological 
diversity ) dokumenteerimine
 Inimtegevuse mõju  uurimine
 Praktiliste rakendusvõtete väljatöötamine 
negatiivse inimmõju peatamiseks
Kaitse  tasandid :
 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse 3  tasandist :
 Maa  liigirikkus
 Liigisisene geneetiline muutlikkus
 Koosluste  mitmekesisus
 Vajalik erinevate teadusrühmade koostöö
 Ennustatakse, et lähiaastatel  sureb  välja 
tuhandeid liike ja  miljoneid  unikaalseid 
populatsioone
 Praegustes väljasuremistes süüdi inimtegevus
“TAMAR” – Brasiilia riiklik 
merikilpkonnade  
ka
 M it
eri s
kil e
pkpr
onn ogr
ade lii a
gil m
ine m
koosseis
 4 liiki, neist 1 saarelise  eluviisiga
 Inimmõju uuringud
 Jaht
 Kuurortide rajamine
 Temperatuuri alanemine
 Rannavõrgud 
 Seaduste väljatöötamine
 1986. a. võeti Brasiilias merikilpkonnad  täieliku 
kaitse alla
 Loodi 2 uut  kaitseala  ja 1 mereline  rahvuspark
Looduskaitsebioloogia kui 
kriisieriala
 Tekkis 1980. aastatel
 Traditsioonilised rakenduslikud majandus- ja 
halduserialad ei suutnud käsitleda kõiki 
elusloodust mõjutavaid tegureid
 Vajadus eriteaduse järele, mis tegeleks 
looduses toimuvate seoste, muutuste, põhjuste 
ja tagajärgede analüüsiga ja 
 pikaajalise kaitse planeerimisega
 Vajadus pidevalt teha kiirelt otsuseid, sest 
valitsus- ja äriringkonnad ei oota  uuringuid  
tihti ära – kriisieriala
 Oluline kaasata aruteludesse ja otsustesse ka 
kohalik elanikkond
Looduskaitse eetilised 
alused (Soulè 1985) 
Põhipostulaadid
  Elurikkus  ja looduse mitmekesisus tuleb 
säilitada ning populatsioonide ja liikide 
enneaegset väljasuremist tuleb vältida
 Biofiilia
 Ökoloogiline  terviklikkus  ja ökosüsteemide 
keerukus  peavad säilima
 Evolutsioon peab jätkuma
 Elurikkusel (ja liikidel) on  iseväärtus
Looduskaitse printsiibid
 Ettevaatusprintsiip – ühtki ohtu ei tohi 
ignoreerida!
 Dünaamilisuse printsiip – Loodus ei ole 
tasakaalus, toimub pidev muutumine!
 Evolutsioonilisuse printsiip – Liigirikkus on 
evolutsiooni tulemus!
 Pideva valveloleku printsiip – Enneta, mitte 
ära likvideeri! Ole  muutustega  kursis!
 Inimese juuresoleku printsiip – Inimene on 
looduse osa – Õpeta ja arvesta temaga!
Elurikkus 
 Elurikkust vaadeldakse 3 tasandil:
  Liigiline  mitmekesisus
 Geneetiline mitmekesisus
 Koosluste mitmekesisus
Liigiline mitmekesisus
 Kõik Maal elutsevad liigid
 Probleem liigitamisel-süstematiseerimisel
 Vajadus süstemaatikute järele suur
 Kirjeldatud ~1,5 milj. liiki. Arvatakse, et 
kirjeldamata vähemalt 2x rohkem!
 Uusi liike avastatakse pidevalt!
Liigiline mitmekesisus
Liigiline mitmekesisus
 Alates 1991.a. on Brasiiliast leitud 6 uut 
primaadiliiki
 Madagaskaril vähemalt 3 uut leemuri liiki
 Igal aastakümnel on kirjeldatud  viit  kuni 
kuutsadat uut kahepaikse liiki
 Avastatakse ka uusi kooslusi 
(troopikametsade puuvõrades putukad, 
seened)
 Raske uurida mikroskoopilist maailma
Liigilise  mitmekesisuse 
tasandid
 α-mitmekesisus: koosluses leiduvate 
liikide arv
 γ-mitmekesisus:mingi suurema piirkonna 
(kontinendi)  summaarne  liigirikkus
 β-mitmekesisus: seob α ja γ , esindades 
liigilise kooseisu muutumise kiirust
Liigilise mitmekesisuse 
tasandid
Geneetiline mitmekesisus
 Erinev alleelide hulk nii populatsioonis kui 
liigis
 Mitmekesisuse hulgast sõltub vastupidavus
 Loodusliku valiku algmaterjal
 Haruldaste liikide seas geneetiline 
mitmekesisus väike!
Koosluste mitmekesisus
 Mingil kindlal territooriumil ja ühetaolises 
keskkonnas elavate liikide kogum
  Ökosüsteemkooslus  ja eluta keskkond 
koos
 Kooslust mõjutavad nii  abiootilised  tegurid 
kui ka organismide vahelised suhted.
 Mitmekesisusest sõltub ökosüsteemi 
püsimajäämine 
Koosluste mitmekesisus
 Liigirikkamateks kooslusteks loetakse 
troopilisi vihmametsi, troopilisi laialehiseid 
metsi, korallriffe, süvaookeani
 Kogu troopikametsade pindala on 7% 
maismaast– üle poole maailma maailma liikidest!
 Metsades on liigirikkaimad putukakooslused
 Ookeanide liigirikkus seotud hiigelsuurest 
territooriumist, elustiku tohutust  vanusest  
ja eraldatusest ja stabiilsusest
Koosluste mitmekesisus
 Väikeses  mõõtkavas  on liigirikkamad 
kooslused  parasvöötme niidukooslused
 Suurim taimeliikide arv ruutkilomeetril on 
registreeritud Argentiinas madala rohuga 
kuival mägikarjamaal – 89 liiki!
  Laelatu  puisniit Eestis on samas arvestuses II 
kohal maailmas – 76 liigiga!
Ökoloogia   ökonoomika
 Majandusliku väärtuse  omistamine  
geneetilisele mitmekesisusele, liikidele,  
kooslustele ja ökosüsteemidele
 Majandusliku väärtuse hindamisel 2 
lähenemisviisi:
 Majandusliku väärtuse 3  tasandit
 Turu- e. tootmisväärtus (nt. kui palju küttimisel 
saadud liha väärt on)
 Kasutamata ja  looduslikus  seisundis oleva ressursi 
väärtus (nt. loodusturism)
  Tulevikuväärtus  (nt. potentsiaal koduveise aretamisel)
Ökoloogia ökonoomika
 Majandusliku väärtuse 4 tasandit: 
 Otsene  kasutusväärtus  (mida inimene otseselt 
kasutada saab)
 Kaudne kasutusväärtus =avalik hüvis (mida annab 
otseselt kasutamata –  turism , haridusobjekt, 
veekvaliteet , mulla  tootlikkus  jm)
 Tulevikuväärtus – oodatav  tulevane  väärtus (nt. 
ravimitööstuses)
  Olemasoluväärtus  (mida inimesed oleksid nõus 
tegema, maksma selleks, et mingi liik, kooslus välja 
ei sureks)
Ökoloogia ökonoomika
 St pööratakse tähelepanu sellele kaupade 
ja teenuste hulgale, mida loodus pakub
 Arendusprojektide koostamisel uus  vaate
ja analüüsinurk:
 Tuleb arvestada ka keskkonna mõjuga, mis 
varem tasuvusanalüüsist täielikult välja jäeti
Kasutatud kirjandus
 Primack, R. B.,  Kuresoo , R., Sammul, M. 
“Sissejuhatus Looduskaitsebioloogiasse” 
2008, Tartu,  kirj .”Eesti Loodusfoto”
Tänan tähelepanu 
eest!
Ülle Irdt
MHG
2009

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
Vasakule Paremale
Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #1 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #2 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #3 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #4 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #5 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #6 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #7 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #8 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #9 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #10 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #11 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #12 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #13 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #14 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #15 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #16 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #17 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #18 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #19 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #20 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #21 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #22 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #23 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #24 Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor a.r.i Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Looduskaitsebioloogia eksami küsimused vastused
18
docx

Looduskaitsebioloogia eksami küsimused/vastused

Eesti jalajälg? Keskmise inimese jalajälg 2,6 ha, olemas 1,8 ha= ülekulu 40%. Eestis keskmiselt 6,42. Biokapasiteet – ökol. Võimekus on 8,99 4. Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. (Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide , koosluste ja ökosüsteemide kaitsmisega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused.) 5. Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. EKSAMI KÜS!!! Dokumenteerida bioloogilist mitmekesisust Uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele, Võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks ( 1)liikide väljasuremise peatamiseks;2) liigisisese geneetilise muutlikuse säilitamiseks;3) ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks) 4. Taastamine (Wilson 1992) 6. Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust 1

Looduskaitsebioloogia
Looduskaitsebioloogia
13
doc

Looduskaitsebioloogia

maailmas? Eesti jalajälg? Aastas 2003 inimese jalajälg, mida maakera on suuteline taluda oli 1,8 glob. ha isilu peale. Maailma keskmine aastas 2003 ~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selletagajärgede leevendamiseks: 0 1.liikide väljasuremise peatamiseks, 1 2.liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, 2 3.ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks 3 4.taastamine(Wilson1992) 8Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust

Looduskaitsebioloogia
Looduskaitseteadus
18
pdf

Looduskaitseteadus

aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia ­ teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitseteadus ­ on veelgi interdistsiplinaarsem kui looduskaitse bioloogia. Tegemist on teadusega (mille rakendus kestab evolutsioonilises ajaskaalas), mis sünteesib erinevate teadusvaldkondade teadmisi (loodusteadused, sotsiaalteadused, majandusteadus) looduskaitseliste küsimuste lahendamiseks. Pakub teadmispõhiseid ja tarku lahendusi inimtegevuse kahjuliku mõju vältimiseks ja vähendamiseks. Looduskaitseteadusel on kolm põhilist eesmärki: 1) selgitada välja inimmõju ökosüsteemidele: selle mõju põhjused, selle mõju tagajärjed,

Looduskaitseteadus
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

a) Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ­ keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, mis aitavad meil neid meetmeid ellu viia; b) Keskkonnakaitse on meetmete kompleks loodusobjektide säilitamiseks ­ keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, millel baseerub loodusobjektide tundmaõppimine. ÖKOLOOGIA BIOGEOGRAAFIA LOODUSKAITSE MULLATEADUS BIOLOOGIA KESKKONNAKAITSE KEEMIA KLIMATOLOOGIA ÖKONOOMIKA PÕLLUMAJANDUS- TEHNOLOOGIA TEADUSED Keskkonnakaitse hõlmab: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Miks kaitsta loodust:

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun