10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
orumets
Õppematerjali autor
on sarnased PalmOS'i Graffiti omadustele). · Multimeediaprogramm Windows Media Player. BlackBerry · BlackBerry Desktop Software aitab ühendada seadet arvutiga Macintoshi PDA'd (iMate jm.) · MacOS'il jooksvat tarkvarat sai ühendada iSync tarkvaraga Komponendid · Võimsam protsessor kui mobiiltelefonil. · ROM ja RAM mälu. · Pihuarvutil ei pruugi, aga võib olla nii infrapuna kui ka bluetoothi liides. Bluetoothi tehnoloogia abil saab ühendada pihuarvuti printeri või peakomplektiga. Infrapuna oli varem kasutusel ühildumaks sülearvutiga, kuid tänapäeval pole seda enam eriti kasutuses, sest palju vettpidavamalt ja kiiremini toimub andmevahetus WiFi kaudu. · Wi-Fi ja WAN ühendus internetiühenduse jaoks. · USB pesa. · Pesa välkmälu varundamise jaoks CompactFlash, MultiMediaCard, või Secure Digital
1. SCSI vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis. Tänu vastavale kaardile on SCSI liidesed lisamine siiski võimalik jaoks arvutisse. On olemas skannereid ja printereid selliseid, mis vajavad kiiremaks andmevahetuseks just SCSI liidest. (Small Computer System Interface) LPT - (Line Printing Terminal) Algselt nimetati nõnda IBM'i arvutite paralleelporti, mis oli mõeldud ASCII reaprinterite juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse seda ka mitmesuguste muude seadmete tarvis. LPT kujutab endast 8-bitist paralleelsiini, millel on 4 porti väljundi juhtimiseks (Strobe, Linefeed, Initialize ja Select In) ning 5 porti sisendi juhtimiseks (ACK, Busy, Select, Error ja Paper Out) I/O Kaardid (input,output)Varasemal ajal kui emaplaadil ei olnud veel olemas inbtegreeritud IDE
Bürootehnika alane esitlus sülearvutid Sülearvuti, kõnekeeles ka läpakas on mobiilne arvuti, mis töötab Mis on erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. sülearvuti? Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 2–5 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või Sülearvuti 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 1–6 kg, vanem kujundus sülearvuti võib olla raskemgi. Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas,USB pesad, kuvar, sõrmistik ja osutusseadis tavaliselt ka kõlarid ja kettaseade. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvuti sülearvutisse sisseehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga. Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971. aastal, kui Alan Kay käis välja idee Dynabookist– kaasaskantavast seadmest, mis oli mõeldud peamiselt õpilastele, et
kujutis. 18. Mis on välisseadmed? Välisseadmed on seadmed, mida saab ühendada arvutiga ja mis jagunevad sisendseadmeteks ning väljundseadmeteks. 19. Millest sõltub arvuti jõudlus? Arvuti jõudlus sõltub protsessori jõudlusest, muutmälu suurusest ja jõudlusest, graafikakaardi jõudlusest. 20. Mille lühend on MHz, GHz? 1 megaherts (MHz) = miljon hertsi 1 gigaherts (GHz) = miljard hertsi 21. Kui suur on kaasaea on kaasaegsete arvutite kõvakettad? Tänapäevase arvuti kõvaketas on tavaliselt mahuga 120 GB. 22. Kui palju on kaasaegsetel arvutite protsessori töökiirus? 2GHz 4 GHz 23. Millise mahutavuseggsetel arvutitel operatiivmälu? 1 4 GB 24. Kas operatiivmälu lisamine suurendab või vähendab arvuti jõudlust? Suurendab. 25. Milleks on vajalik protsessor? Protsessori on vaja selleks, et täita operatsioone ja töödelda andmeid. 26. Millistes ühikutes mõõdetakse protsessorite töökiirust?
Värskendussüsteem "Windows Update" otsis Internetist uuendusi ja seadistas need automaatselt arvutisse. Pärast seda oli võimalik vajadus arvuti taaskäivitada. Muudetud oli ka dokumentide ja kataloogide (kaustade) jagamine Interneti kaudu. Tarkvarale lisati ka funktsioon, mis käivitub automaatselt muusika- või videodokumendi valimisel (kuid mitte käivitamisel). Funktsiooni põhimõte oli mängida heli- või videofail automaatselt ette, et arvutikasutaja ei peaks ootama aeglaste arvutite taga olles, millal Windows Media Player käivitub. Windowsile lisati uue riistvara mudeleid, millest Windows aru saab. Windows 2000'del on 4 "Service Pack'ki", mis tähendavad eesti keelde tõlgituna "Teeninduspakid". Teeninduspaki põhimõte seisnes selles, et kõik Windows 2000 uuendusarhiivid, mida sai alla laadida Windows Desktop Update'iga, oli kõik ühes pakis. Service Pack 4'ga saab seadistada 10
Käesoleva ainetöö eesmärgiks on anda ülevaade kasust, mida saavutatakse virtualiseerimisest ning vajalik informatsioon, kuida virtualiseerimine töötab ja mida tuleks teada virtualiseerimise alustamisel. 2 Serverite Virtualiseerimine 1. VIRTUALISEERIMINE Virtualiseerimis tehnoloogia imiteerib reaalseid või nö. füüsilisi andmetöötlus resursse nagu lauaarvuteid, servereid, protsessoreid, mälu, salvestussüsteeme, võrke ja inviduaalseid rakendusi. Serveri virtualiseerimine loob “virtuaalseid keskkondi” mis võimaldavad mitmetel rakendustel või serveritel töötada ühel arvutil nii, nagu oleks igal oma privaatne arvuti. Virtualiseerimine on ühtesi kuumemaid ja kasvavamaid trende tehnoloogia viimaste
Lisaks mitmed uued arvuti kliendid vajasid väikest masinat, aga hiljem kasvasid nendest välja ja tahtsid suuremaid masinaid, mis suudaksid panna töötama kõik nende programmid ja kiiremini. IBM üritas lahendada mõlemaid probleeme System/360-ga. It oli disainitud nii teaduslikuks tööks kui ka kaubanduslikuks arvutamiseks. 360 oli esimene juhtiv arvutisüsteem kasutamaks mikrolülitust(IC). See oli kohene edu. Ka kõik teised tootjafirmad võtsid selle kasutusele. Nedne arvutite järeltulijad on kasutusel veel tänapäevalgi. Tänapäeval on need kasutusel suurte andmebaaside haldamisel või serverite ülemaailmses võrgustikus. Tugevaim pluss ühe perekonna arvutitel oli samas ka nende suurim miinus. Eesmär oli, et kogu tarkvara samuti ka operatsioonisüsteem OS/360 peab töötama kõikidel mudelitel: 1401s, 7049s, olema hea ühe või mitme lisaseadmete kontrollimisel, see pidi toimima nii kaubanduslikul kui ka teaduslikus keskkonnas
Lisaks mitmed uued arvuti kliendid vajasid väikest masinat, aga hiljem kasvasid nendest välja ja tahtsid suuremaid masinaid, mis suudaksid panna töötama kõik nende programmid ja kiiremini. IBM üritas lahendada mõlemaid probleeme System/360-ga. It oli disainitud nii teaduslikuks tööks kui ka kaubanduslikuks arvutamiseks. 360 oli esimene juhtiv arvutisüsteem kasutamaks mikrolülitust(IC). See oli kohene edu. Ka kõik teised tootjafirmad võtsid selle kasutusele. Nedne arvutite järeltulijad on kasutusel veel tänapäevalgi. Tänapäeval on need kasutusel suurte andmebaaside haldamisel või serverite ülemaailmses võrgustikus. Tugevaim pluss ühe perekonna arvutitel oli samas ka nende suurim miinus. Eesmär oli, et kogu tarkvara samuti ka operatsioonisüsteem OS/360 peab töötama kõikidel mudelitel: 1401s, 7049s, olema hea ühe või mitme lisaseadmete kontrollimisel, see pidi toimima nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid