Arvutite koostetehnoloogia (0)

5 VÄGA HEA

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD
TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED
Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid ning nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad
Referaat
Juhendaja :
2012

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3

SÜLEARVUTI ( LAPTOP ) 4
Tutvustus 4
Ajalugu 4
Riistvara 5
Emaplaat 5
Muutmälu (RAM) 5
Protsessor (CPU) 5
Videokaart 6
Kõvaketas 6

PERSONAALARVUTI EHK PC 8
Tutvustus 8
Ajalugu 8
Komponendid 9

PIHUARVUTI 10
Tutvustus 10
Omadused 10
Puutetundlik ekraan (touchscreen) 10
Traadita ühendus 11

SERVERARVUTI 12
Tutvustus 12
Kasutusala 12
Riistvara 13
Operatsioonisüsteemid 14

KOKKUVÕTE 16

KASUTATUD ALLIKAD 17
SISSEJUHATUS
Tänapäeva tehnoloogia on arenenud ja areneb ka edaspidi meeletu kiirusega. Märkamatult oleme me jõudnud ajastuni, kus täna ostetud tipptehnika on juba järgmisel päeval kiirema , võimsama ja/või nutikama seadme poolt üle trumbatud. Praegusel hetkel on tehnika viimase sõnaga raske, kui mitte öelda võimatu, kaasas käia ja lisaks sellele oleks see meeletult kallis.
Kuid tehnoloogia areng ei piirdu pelgalt komponentide jõudluse arenguga vaid ajas muutub ka nende suurus. Kuna komponendid muutuvad väiksemateks ja kompaktsemateks, siis ühes sellega muutuvad väiksemaks ka seadmed . Võrreldes kasvõi eelmise kümnendiga, on seadmed läinud kõvasti väiksemaks. Võtame näiteks nutitelefoni, mis käesoleval ajal on sisuliselt arvuti sinu taskus , millel helistamise funktsioon ei oma enam nii suurt tähtsust ja on pigem lisafunktsioon. Kui sülearvutite levikuga ennustati lauaarvuti populaarsuse hääbumist, siis sama ennustatakse ka sülearvutitele seoses tahvelarvutite pealetungiga. Kuid ometi pole kadunud neist ükski.
Järgnevas referaadis sisenengi sellesse huvitavasse maailmasse ja võrdlen erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja nende ehituslikke ning rakenduslikke eripärasid.
SÜLEARVUTI (LAPTOP)
Tutvustus
Sülearvuti ehk rüperaal (inglise laptop) on mobiilne arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga .
Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas, kuvar, sõrmistik ja osutamisseadis ( hiir , puutepadi või puuteekraan), tavaliselt ka kõlar(id) ja kettaseade või mälupulga pesa. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvutisse sisse ehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga.
Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks , mis on 2–5 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 1–6 kg, vanem sülearvuti võibolla raskemgi.
Ajalugu
Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971 . aastal, kui Alan Kay käis välja idee Dynabookist (esialgu Kiddicomp) – kaasaskantavast seadmest, mis oli mõeldud peamiselt õpilastele, et neid õppimisel aidata. Plaan oli sellel kasutada programme , mis on kirjutatud Smalltalk programmeerimiskeeles.
Esimese üldtunnustatud kaasaskantava arvuti lõi Ameerika Ühendriikide firma Osborne Computer Corporation 1981. aastal, kui välja tuldi 11 kg kaalunud Osborne 1-ga, mis ei olnud tänapäeva mõistes eriti kompaktne. See töötas CP/M operatsioonisüsteemil ning omas 4 megahertsist Zilog Z80 protsessorit ja 66 kB RAMi . Ekraani oli ainult 5“ lai ja suutis kuvada 52 tähemärki ühel real .
Sama aasta novembris tuli turule aga Epson HX-20, mis oli üks esimesi sülearvuti-sarnaseid arvuteid. Kaal oli vaid 1,6 kg, samas ei olnud see nii võimas kui Osborne 1: protsessori töösagedus oli 0,614 MHz ja muutmälu maksimum oli 33 kB.
1982. aasta novembris lasti välja Compaq Portable, mida loetakse esimeseks IBM PC klooniks. Protsessoriks oli Intel 8088 (4,77 Mhz) ja RAMi kuni 655 kB.
Järgmisel aastal sisenes turule Radio Shack oma kaasaskantava TRS-80 Model 100-ga, mis kaalus kõigest 1,36 kg. Neid müüdi rohkem kui 6 miljonit.
IBM tõi turule oma kaasaskantava arvuti 1984. aastal 5155 Portable Personal Computer nime all. 1992. aastal aga tuli välja sama firma esimene Thinkpad, mis on tänapäevalgi üsna levinud sülearvutiseeria.
Aasta-aastalt on rüperaalid muutunud tänu tehnoloogia kiirele arengule üha väiksemaks ja odavamaks ning neile on lisandunud palju lisaseadmeid nagu veebikaamera, Touchpad või TrackPoint, mikrofon ja kõlarid. Samuti ei jääda enam lauaarvutitest märkimisväärselt maha riistvarakomponentide võimsus poolest.
Riistvara
Emaplaat
Kui lauaarvutite puhul on emaplaadid standardiseeritud, siis sülearvutite puhul määrab üldiselt emaplaadi kujunduse ja suuruse tootja ning seega on niinimetatud white box sülearvutite ehitamine, parandamine ja uuendamine kallim kui lauaarvutite puhul. On olnud mõned üritused luua ühtne süsteem, aga need ei ole vähemalt seniajani osutunud eriti edukateks.
Muutmälu (RAM)
Kui kõikidel uuematel lauaarvutitel on kasutusel DIMM -tüüpi muutmälu, siis sülearvutite juures kasutatakse selle väiksemat versiooni nimega SODIMM, millele on paigaldatud mitu mälukiipi. Hetkel on viimaseks versiooniks DDR3 SODIMM, kuid 2012. aasta jooksul peaks välja tulema ka juba DDR4 mälu, mis on väidetavalt kuni 40% efektiivsem kui DDR3 mälu. Uute mälumoodulite arendamisega tegeleb konsortsium nimega JEDEC, millega on liitunud maailma tuntuimad riistvaratootjad (Intel, Samsung ja teised).
Protsessor (CPU)
Protsessor on osa sülearvutist, mille juures pannakse eriti rõhku selle, kui palju ta tarbib voolu. Seetõttu on tootjad loonud erinevaid tehnoloogiaid , mis aitavad protsessoritel säästa energiat ja rakendavad neid täisvõimsusel ainult siis, kui seda on reaalsel vaja (näiteks AMD PowerNow! või Inteli SpeedStep ja Turbo Boost ).
Nagu ka lauaarvutite maailmas, domineerivad ka sülearvutite protsessorite tootmises kaks suurt jõudu: Intel ja AMD. Inteli käes on üle 82% turuosast, AMD käes 17,6% ning kolmandale kohale jääb VIA Technologies kõigest 0,1% turuosaga.
Mõned Inteli laua- ja sülearvutite protsessoriseeriad on nime poolest samad (i- seeria , Intel Core 2), samas näiteks Atom -seeria protsessorid on mõeldud enamasti kasutamiseks mobiilsetes seadmetes ja nende eesmärgiks on võistelda ARM protsessoritega.
AMD on turule toonud spetsiaalse sülearvutitele mõeldud protsessoriseeria Turion, mis peaks konkureerima Inteli CPUdega. Nagu statistikast näha, siis on jämedam ots siiski Inteli käes. Athlon ja Sempron seeria protsessorid eksisteerivad ka lauaarvutite jaoks
Videokaart
Paljudel sülearvutitel on energiasäästu eesmärgil kasutusel emaplaadi kiibistikule integreeritud videokaart, mis kasutab arvuti enda muutmälu ning seega jääb RAMi süsteemi enda töötamiseks vähemaks. Samuti ei paku integreeritud kuvaadapter üldiselt võimalust mängida viimaseid mänge vaid see sobib lihtsakoelisemateks tegevusteks, mis ei nõua suurt graafikavõimsust.
Samal ajal on aga võimalik osta ka rüperaale, millel on olemas eraldiseisev videokaart ning mis seetõttu suudavad paremini hakkama saada näiteks kõrglahutusega video kuvamisega ning uuemate mängudega. Seejuures tuleb aga arvestada sellega, et eraldiseisev videokaart võtab rohkem voolu kui integreeritud ning seetõttu pole alati otstarbekas osta väga suure graafikavõimsusega laptopi.
Kõvaketas
Kui lauaarvutid kasutavad 3,5“ kõvakettaid, siis sülearvutite puhul on tavaliselt standardiks 2,5“.
Kõvaketastele salvestatakse aastast 2006 andmeid üldiselt vertikaalselt ja seetõttu on suurenenud märkimisväärselt kõvaketaste mahutavus ruuttolli kohta. 2,5“ kõvakettad suudavad talletada piisavalt andmeid, et täita tavakasutaja vajadusi: sülearvutitele mõeldud kõvaketaste mahtuvus on jõudnud juba 1 terabaidini ning arvatavasti kasvab see tulevikus veelgi.
Tänapäeval hakatakse eriti sülearvutimaailmas vaatama üha rohkem aga pooljuhtketaste ehk SSD-de poole, mis on magnetketastest mõnevõrra energiasäästlikumad ja töökindlamad, suurema lugemis- ja kirjutamisiirusega ning vastupidavamad põrutustele, sest erinevalt HDD-dest ei ole neil liikuvaid osi. Üheks suurimaks puuduseks pooljuhtketastel on veel suhteliselt kõrge hind, mis ei aita kaasa konkurentsile magnetketastega, mis on kordades odavamad.
PERSONAALARVUTI EHK PC
Tutvustus
Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Kasutatakse ka lühendit PC, mis tuleneb ingliskeelsest nimetusest Personal Computer. Termin võeti laialdaselt kasutusele arvutite Apple II ja IBM PC kohta.
Personaalarvuteid kasutatakse tavaliselt teksti- ja tabelitöötluseks, veebis surfamiseks, mängude mängimiseks, videote ja muusika mängimiseks ning ka paljudeks muudeks tegevusteks.
PC ei erine oma arhitektuurilt sülearvutist, põhiliseks erinevuseks on sülearvuti mobiilsus ja aku olemasolu.
Ajalugu
Esmakordselt kasutati väljendit „personaalarvuti“ IBM-i valmistatud arvuti IBM 610 AUTO-POINT COMPUTER kohta. Termini tähendus oli mõeldud veidi teisiti: „Arvuti, mida saaks kasutada üks inimene (1 Person ).“
Tänapäevane tähendus „Personaalarvuti“ hakkas välja kujunema alles 1970. aastate keskel nn mikroarvutite tootmisega, näiteks Altair 8800.
Järgmine samm oli firmas Apple Inc. loodud mikroarvuti Lisa, mis oli juba varustatud graafilise kasutajaliidesega (GUI) operatsioonisüsteemiga (OS). Personaalarvutite kasutamise levikut suurendas mudeli Apple II valmistamine.
1981. aastal valmistas IBM seeria IBM PC (IBM 5150 ), mis on tänapäevaste arvutite esivanem . IBM-compatible arvutid said GUI alles 1990. aastal Microsoft Windows 3.0 tootmisega. Selleks ajaks oli personaalarvutite hind langenud ja võimalused suurenenud ning need olid juba laiemalt kasutusel. 1990. aastatel sai võimalikuks personaalarvuteid ühendada koht- ja laivõrkudega, mõlemat saab teha kasutades Interneti protokolle. 1990-datest on PC-de võimsus kasvanud nii, et need suudavad ka keskmise koormuse korral käigus hoida lihtsamaid teenuseid, nt veebiservereid.
Komponendid

Korpus – kast, mille sisse on paigaldatud kõik põhikomponendid. Korpuse sees asuvad omakorda:
Toiteplokk – seade, mille põhiülesanne on arvuti igat põhielementi elektriga varustada ning elektrivõrgu voolu (230 V või 110 V) arvuti jaoks sobivaks transformeerida (+-5,+-12,+-3,3). Lisaks osaleb see jahutusprotsessis. Põhiparameeter on võimsus, mis varieerub 120–2000 W.
Emaplaat – trükkplaat, millega ühendatakse kõik arvuti põhiosad. Emaplaadil paiknevad:
Protsessor – mikroskeem mis vastutab aritmeetiliste tehete ja masinkoodi töötlemise eest.
Muutmälu – arvutimälu liik, mis võimaldab igal ajal kirjutada või lugeda infot konkreetsest mälukohast – aadressist. See mäluliik on ajutise säilitusmehhanismiga, st pärast voolu välja lülitamist läheb info kaotsi.
Helikaart – genereerib helisignaale. On olemas kaks põhitüüpi: sisseehitatud või eraldi trükkplaadi peal.
Videokaart – genereerib ja väljastab signaale kuvarile.
Võrgukaart - võimaldab arvuti ühendamist võrguga
Kõvaketas – põhiandmekandja informatsiooni säilitamiseks. Informatsioon säilitatakse voolust sõltumatult.
Sisend -väljund seadmed:
Kuvar – transformeerib graafikaprotsessori loodud analoog- või digitaalinfo pildiks.
Klaviatuur – kasutakse andmete või käskude süsteemi sisestamiseks.
Arvutihiir – osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. See on ühtlasi lisavõimalus arvutil operatsioonide tegemiseks klaviatuuri abita.
Disketiseade – magnetiline salvestusseade.
Optilised sisend-väljund seadmed – võimaldavad salvestada CD või DVD peale ja neilt andmeid lugeda.
Printer – väljastab infot paberile.
Skanner – digitaliseerib paberil oleva kujutise.
Kõlarid – muusika ja muude helisignaalide väljastamiseks.
Mikrofon – muusika ja muude helisignaalide sisestamiseks.
Kiipkaardi lugeja - Loeb kiibilt andmeid.

PIHUARVUTI
Tutvustus
Pihuarvuti (inglise keeles personal digital assistant ehk PDA) on väike kantav arvuti, mis on peamiselt mõeldud isikliku teabe haldamiseks , aja plaanimiseks ja tegevuste korraldamiseks.
Pihuarvuti kasutab enamasti samasuguseid rakendusi kui tavaline arvuti. Suurt osa tänapäevastest pihuarvutitest saab internetti ühendada ja seega kasutada veebilehitsejana. Uutel mudelitel on olemas heli, mis võimaldab neid kasutada ka mobiiltelefoni või kaasaskantava pleierina. Paljusid pihuarvuteid saab WiFi või traadita laivõrgu kaudu internetti, intraneti või ekstranetti ühendada. Suurel osal neist on puutetundlik ekraan.
Mõistet "pihuarvuti" kasutas esimest korda 7. jaanuaril 1992 Apple'i tegevdirektor John Sculley, viidates Apple Newtonile. 1996 esitles Nokia esimest mobiiltelefoni "9000 Communicator", mis toimis ühtlasi pihuarvutina. Teine varajane uustulnuk sellel turul oli " Palm ", kes alustas 1996 mudeliga "Pilot 1000".
Tänapäevaks on peaaegu kõik pihuarvutid muutunud nutitelefonideks. Igal aastal müüakse üle 150 miljoni nutitelefoni, aga ilma telefoni funktsioonita pihuarvuteid müüakse umbes 3 miljonit.
Omadused
Puutetundlik ekraan (touchscreen)
Paljudel pihuarvutitel, näiteks Apple Newton ja Palm Pilot, on puuteekraan ja tavaliselt mõned sageli kasutatavate programmide avamiseks mõeldud nupud. Puuteekraaniga mudelil võib kaasas olla ka eemaldatav krihvel. Ekraani nuppude valimiseks ja käskude andmiseks peab kasutaja ekraani puudutama, aga kerimiseks sõrme või krihvlit mööda ekraani libistama.
Tüüpilised meetodid teksti sisestamiseks puutetundlikul ekraanil on

virtuaalne sõrmistik, mis on ekraanil nähtav. Teksti sisestatakse sõrme või krihvliga ekraanile vajutades .
välissõrmistik, mis on ühendatud USB, infrapunaliidese või Bluetoothi kaudu
käekirjatuvastus. Tähed või sõnad kirjutatakse käsitsi ekraanile ja programm muudab sisestatu tekstiks.
kujundituvastus. Kasutaja sisestab vastavasse kohta ekraanil eelnevalt paika pandud kujundi ja arvuti muudab selle märgiks. Üks tuntud kujundituvastussüsteem on "Palm Graffiti".

Kasutajate kogemused käekirja tuvastamisel on erinevad. Mõned leiavad, et see on kasutu ja ebatäpne, teised on tuvastamise kvaliteediga rahul.
Äriklassi puutetundlikud pihuarvutid, näiteks BlackBerry ja Palm Treo, on tavaliselt täieliku sõrmistiku ja kerimisnupuga, et lihtsustada andmete sisestamist.
Paljud pihuarvutid toetavad mõnda välissõrmistikku. Erisõrmistikud on kokkupandavad, et neid oleks lihtsam kaasas kanda.
Uuemad pihuarvutid, näiteks HTC HD2, Apple iPhone ja Palm Pre on arenenuma puuteekraaniga, mis suudavad aru saada mitmest puudutusest korraga ja seega sisestada keerulisemaid käske, mis vajavad rohkem kui ühe sõrme kasutamist.
Traadita ühendus
Uutel pihuarvutitel on Bluetooth , mis on kantavates seadmetes tänapäeval väga levinud. Bluetoothi saab kasutada sõrmistiku, kõrvaklappide, GPS-vastuvõtjate ja teiste lähedalasuvate Bluetooth-seadmete ühendamiseks. Veel saab Bluetoothi kasutada andmete saatmiseks ühest pihuarvutist teise. Paljudel uutel pihuarvutitel on interneti ühendamiseks olemas WiFi toetus.
Kõiki nutitelefone ja mõnd pihuarvutit saab ühendada internetti traadita laivõrgu kaudu.
Vanadel pihuarvutitel aastast 1990–2006 oli tavaliselt IrDA (infrapunaliidese) port, mis võimaldab traadita suhtlemist väikese vahemaa tagant. Tänapäeval kasutavad seda tehnoloogiat üksnes vähesed mudelid, sest see on asendunud Bluetoothi ja WiFi-ga. IrDA võimaldab tekitada ühenduse kahe pihuarvuti või pihuarvuti ja mingi muu IrDA porti omava seadme vahel. Näiteks on IrDA vastuvõtja mõnel printeril [8]. Enamik universaalsetest pihuarvuti sõrmistikest kasutab infrapunaliidest, sest paljudel vanadel pihuarvutitel on see olemas.
SERVERARVUTI
Tutvustus
Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara , mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist.
Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, töötades enamasti üle Interneti.
Arvutitega seoses tähendab server tavaliselt ühte järgmistest:
Arvutiprogramm, mis töötab nagu teenindus, et teenindada teiste programmide(klientide) vajadusi ja nõudeid, mis võivad aga ei pea käima samas arvutis.
Füüsilist arvutit, mis on pandud jooksutama ühte või mitut teenust, et teenindada teiste samas võrgus olevate arvutite vajadusi.
Tarkvara/riistvara süsteem (tarkvara teenindus, mis jookseb selleks ettenähtud arvutil) nagu andmebaasi server, failiserver, e-posti server, printeri server.
Serverarvuti on arvuti või hulk arvuteid, mis ühendab teised arvutid või elektroonikaseadmed omavahel. Tavaliselt varustavad nad oluliste teenustega võrgus olevaid kliente, kes on kas avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring üle Interneti arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse .
Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid, andmebaasi serverid.
Kasutusala
Serverid tagavad põhilised võrguteenused, kas kasutajatele mingi suure organisatsiooni võrgus või erakasutajatele üle Interneti. Terminit "server" kasutatakse küllalt palju infotehnoloogias. Hoolimata paljudest serveritele suunatud toodetest (nagu serveritele mõeldud riistvara, tarkvara ja operatsioonisüsteemid), on server teoreetiliselt iga arvutiseeritud protsess, mis jagab ressursse ühe või rohkema kliendiga. Näiteks on server süsteem, mille järgi operatsioonisüsteem jagab failid kasutajatele.
Riistvaralises tähenduses mõeldakse serveri all tavaliselt arvuteid, mis on ettenähtud hostima tarkvaralisi rakendusi suure koormusega võrgukeskkonnas.
Kui paljud personaalarvutid on küllalt võimsad, et olla võrguserveriteks, siis selleks ettenähtud serverarvuti sisaldab omadusi, mis teevad ta sobivamaks kasutamaks tootlikus keskkonnas. Nende omaduste hulka võivad kuuluda kiirem protsessor, suuremas mahus ja kiirem muutmälu ja mitu suurt kõvaketast.
Riistvara
Riistvaralised nõudmised serveriarvutile sõltuvad konkreetse serveri rakendustest . Serveri kohustus teenindada võrgus olevaid kasutajaid, viib erinevate vajadusteni nagu kiire Internetiühendus või vajadus teha palju sisend/väljund operatsioone korraga. Kuna serveritele pääseb tavaliselt ligi üle võrgu, siis pole neil tingimata vaja monitori ega sisendseadmeid . Paljudel serveritel pole graafilist kasutajaliidest, sest see pole vajalik ning võtab ressursse, mida saaks kasutada mingis muus tegevuses.
Serverid töötavad tavaliselt pikka aega ilma katkestusteta ja nendes olevale infole peab olema ligipääs pidevalt tagatud. Selle tõttu on serveri riistvara usaldusväärsus ja vastupidavus üliolulise tähtsusega. Kuigi serveri võib kokku panna ka tavaarvuti osadest, omavad kriitilise tähtsusega serverid ideaalis väga veakindlat ja spetsiaalset riistvara, millel on madal veasagedus, et viia serveri töövõimeaeg maksimumini, sest isegi lühiajaline katkestus võib maksma minna rohkem kui süsteemi ostmine ja paigaldamine. Näiteks juba mõne minutilise katkestusaja puhul väärtpaberiturul oleks õigustatud kulutus täielikult välja vahetada süsteem millegi rohkem usaldusväärsega.
Serverid võivad sisaldada kiiremaid, suurema mahutavusega kõvakettaid, suuremaid ventilaatoreid või vesijahutust, et soojust ära juhtida, ja puhvertoiteallikat, mis kindlustab, et serverid jätkavad töötamist ka elektrikatkestuse korral. Need komponendid pakuvad paremat jõudlust ja vastupidavust vastavalt suurema raha eest. Serverid omavad riistvaralist liiasust – rohkema kui ühe seadme paigaldamine (toiteplokkid, kõvakettad), kindlustamaks, et ühe rikke puhul on teine kohe saadaval ning infot ei läheks kaduma. Kasutatakse veaparanduskoodiga mälu, et vigu kindlaks teha ja parandada.
Selleks, et parandada vastupidavust, kasutavad enamus servereid veaparanduskoodiga mälu, RAID kettamasiivi, lisa toiteallikaid ja muud. Sageli on komponendid ka käigultvahetatavad, mis laseb neid vahetada jooksvalt, ilma et selleks peaks serveri välja lülitama. Ülekuumenemise vältimiseks on serveritel võimsamad ventilaatorid. Kuna servereid haldavad tavaliselt kvalifitseeritud insenerid, on nende operatsioonisüsteemid suunatud rohkem stabiilsusele ja jõudlusele kui kasutuslihtsusele ja kasutajasõbralikkusele.
Kuna serverid on lärmakad, vajavad stabiilset toidet, head internetiühendust ja suurendatud turvalisust, siis paigutatakse nad tavaliselt selleks ettenähtud serverikeskustesse või serveriruumi. Serverid eraldavad palju soojust ja temperatuur ruumis võib tõusta üle normi. Et seda ei juhtuks, on serveriruumid varustatud konditsioneeridega. Serverite pesad on tavaliselt madalad ja laiad , kohandatud nii, et serveririiulisse mahuks üksteise kõrvale mitu seadet . Erinevalt tavalistest arvutitest, saab servereid tavaliselt seadistada , sisse ja välja lülitada ja taaskäivitada eemalt, kasutades ribavälist haldamist (Out-of- band management). Serverite riistvara käivitumine ja operatsioonisüsteemi laadimine võtab kaua aega, sest komponendid käivituvad järgemööda, et toidet mitte ülekoormata.
Operatsioonisüsteemid
Serveritele suunatud operatsioonisüsteemidel on spetsiaalsed omadused, mis teevad nad serverikeskkonnale sobivamaks:

graafiline kasutajaliides kas puudub või on valikuline;
mingil määral võimeline ümberseadistama ja uuendama nii riistvara kui tarkvara ilma taaskäivitumiseta;
edasiarendatud varukoopia tegemise võimalused, et teostada regulaarset ja sagedast varukoopiate tegemist olulise tähtsusega andmetest;
andmete pidev ülekanne erinevate ketaste ja seadmete vahel;
paindlik ja edasiarendatud arvutivõrgu võimekus;

Serveritele orienteeritud operatsioonisüsteemid suhtlevad sensorite kaudu riistvaraga. Nad suudavad tuvastada ülekuumenemist, protsessori või ketta riket ja anda sellest teada haldajale ning rakendada ise mõningaid abinõusid. Serverid peavad varustama paljusid kasutajaid teatud kindlate teenustega, samas kui personaalarvuti peab suutma jooksutada suurt hulka erinevaid rakendusi, mida kasutaja parasjagu vajab. Sellepärast erinevad serveri operatsioonisüsteemid tavaarvuti operatsioonisüsteemidest. Kuigi on võimalik panna operatsioonisüsteemi korraga tagama teenuseid ja vastama kiirelt kasutaja vajadustele, siis tavaliselt kasutatakse serveritel ja personaalarvutitel siiski erinevaid operatsioonisüsteeme. Mõndasid operatsioonisüsteeme on saadaval nii serveri kui tavaarvuti versioonis ning neil on tavaliselt sarnane kasutajaliides. Levinumad operatsioonisüsteemid serveritel on UNIXil baseeruvad, BSD-perekond ja Linuxi erinevad distributsioonid ning Microsoft Windows Server. Kuigi serveri ja personaalarvuti operatsioonisüsteemide roll jääb erinevaks, on arengud riistvara ja tarkvara usaldusväärsuses hägustanud nendevahelisi piire . Praegusel ajal baseeruvad personaalarvuti ja serveri operatsioonisüsteemid suuresti sarnasel lähtekoodil, erinedes enamasti vaid konfiguratsiooni poolest.
KOKKUVÕTE
Lõpetuseks võib öelda, et kuigi välimuselt on kõik seadmed vägagi erinevad, on nad oma funktsioonilt siiski üsnagi sarnased. Ajaga on vaid mõnede seadmete liigituse piirid väga hägustunud või sootuks oma nime vahetanud (pihuarvuti-nutitelefon). Selge on aga see, et kuigi nii mõnigi seade on kaotanud tehikaajastul oma populaarsust, on kõik nad tänaseni üsnagi laialt levinud. Meeletu kiirusega on kasvanud nutitelefonide ja tahvelarvutite populaarsus, kuid millal nad võiksid turult välja tõrjuda süle- ja lauaarvutid, ei oska hetkel veel keegi öelda. Igal seadmel on omad head ja vead ja vastavalt kasutusvajadustele tuleb teha ka oma valikud .
KASUTATUD ALLIKAD
http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BClearvut i
http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Ehitus/Ehitus.html
http://www.ithooldus.ee/Kusimused-ja-vastused/mis-on-server
http://et.wikipedia.org/wiki/Server
http://et.wikipedia.org/wiki/Personaalarvut i
http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/introduction-to-computers

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 21 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

orumets Õppematerjali autor

server personaalarvuti operatsioonisüsteemid lauaarvuti pihuarvutit apple võrgus tarkvara kõvaketas

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Tehnoloogilised lahendused

on sarnased PalmOS'i Graffiti omadustele). · Multimeediaprogramm Windows Media Player. BlackBerry · BlackBerry Desktop Software aitab ühendada seadet arvutiga Macintoshi PDA'd (iMate jm.) · MacOS'il jooksvat tarkvarat sai ühendada iSync tarkvaraga Komponendid · Võimsam protsessor kui mobiiltelefonil. · ROM ja RAM mälu. · Pihuarvutil ei pruugi, aga võib olla nii infrapuna kui ka bluetoothi liides. Bluetoothi tehnoloogia abil saab ühendada pihuarvuti printeri või peakomplektiga. Infrapuna oli varem kasutusel ühildumaks sülearvutiga, kuid tänapäeval pole seda enam eriti kasutuses, sest palju vettpidavamalt ja kiiremini toimub andmevahetus WiFi kaudu. · Wi-Fi ja WAN ühendus internetiühenduse jaoks. · USB pesa. · Pesa välkmälu varundamise jaoks CompactFlash, MultiMediaCard, või Secure Digital

Arvutiõpetus

doc

Eksam

1. SCSI vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis. Tänu vastavale kaardile on SCSI liidesed lisamine siiski võimalik jaoks arvutisse. On olemas skannereid ja printereid selliseid, mis vajavad kiiremaks andmevahetuseks just SCSI liidest. (Small Computer System Interface) LPT - (Line Printing Terminal) Algselt nimetati nõnda IBM'i arvutite paralleelporti, mis oli mõeldud ASCII reaprinterite juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse seda ka mitmesuguste muude seadmete tarvis. LPT kujutab endast 8-bitist paralleelsiini, millel on 4 porti väljundi juhtimiseks (Strobe, Linefeed, Initialize ja Select In) ning 5 porti sisendi juhtimiseks (ACK, Busy, Select, Error ja Paper Out) I/O Kaardid (input,output)Varasemal ajal kui emaplaadil ei olnud veel olemas inbtegreeritud IDE

Informaatika

pptx

Bürootehnika alane esitlus sülearvutid

Bürootehnika alane esitlus sülearvutid  Sülearvuti, kõnekeeles ka läpakas on mobiilne arvuti, mis töötab Mis on erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. sülearvuti?  Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 2–5 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või Sülearvuti 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 1–6 kg, vanem kujundus sülearvuti võib olla raskemgi.  Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas,USB pesad, kuvar, sõrmistik ja osutusseadis tavaliselt ka kõlarid ja kettaseade. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvuti sülearvutisse sisseehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga.  Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971. aastal, kui Alan Kay käis välja idee Dynabookist– kaasaskantavast seadmest, mis oli mõeldud peamiselt õpilastele, et

Informaatika

pdf

IT küsimused

kujutis. 18. Mis on välisseadmed? Välisseadmed on seadmed, mida saab ühendada arvutiga ja mis jagunevad sisendseadmeteks ning väljundseadmeteks. 19. Millest sõltub arvuti jõudlus? Arvuti jõudlus sõltub protsessori jõudlusest, muutmälu suurusest ja jõudlusest, graafikakaardi jõudlusest. 20. Mille lühend on MHz, GHz? 1 megaherts (MHz) = miljon hertsi 1 gigaherts (GHz) = miljard hertsi 21. Kui suur on kaasaea on kaasaegsete arvutite kõvakettad? Tänapäevase arvuti kõvaketas on tavaliselt mahuga 120 GB. 22. Kui palju on kaasaegsetel arvutite protsessori töökiirus? 2GHz 4 GHz 23. Millise mahutavuseggsetel arvutitel operatiivmälu? 1 4 GB 24. Kas operatiivmälu lisamine suurendab või vähendab arvuti jõudlust? Suurendab. 25. Milleks on vajalik protsessor? Protsessori on vaja selleks, et täita operatsioone ja töödelda andmeid. 26. Millistes ühikutes mõõdetakse protsessorite töökiirust?

Infotehnoloogia

doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

Värskendussüsteem "Windows Update" otsis Internetist uuendusi ja seadistas need automaatselt arvutisse. Pärast seda oli võimalik vajadus arvuti taaskäivitada. Muudetud oli ka dokumentide ja kataloogide (kaustade) jagamine Interneti kaudu. Tarkvarale lisati ka funktsioon, mis käivitub automaatselt muusika- või videodokumendi valimisel (kuid mitte käivitamisel). Funktsiooni põhimõte oli mängida heli- või videofail automaatselt ette, et arvutikasutaja ei peaks ootama aeglaste arvutite taga olles, millal Windows Media Player käivitub. Windowsile lisati uue riistvara mudeleid, millest Windows aru saab. Windows 2000'del on 4 "Service Pack'ki", mis tähendavad eesti keelde tõlgituna "Teeninduspakid". Teeninduspaki põhimõte seisnes selles, et kõik Windows 2000 uuendusarhiivid, mida sai alla laadida Windows Desktop Update'iga, oli kõik ühes pakis. Service Pack 4'ga saab seadistada 10

Microsofti operatsioonisüsteemid

docx

Serverite virtualiseerimine

Käesoleva ainetöö eesmärgiks on anda ülevaade kasust, mida saavutatakse virtualiseerimisest ning vajalik informatsioon, kuida virtualiseerimine töötab ja mida tuleks teada virtualiseerimise alustamisel. 2 Serverite Virtualiseerimine 1. VIRTUALISEERIMINE Virtualiseerimis tehnoloogia imiteerib reaalseid või nö. füüsilisi andmetöötlus resursse nagu lauaarvuteid, servereid, protsessoreid, mälu, salvestussüsteeme, võrke ja inviduaalseid rakendusi. Serveri virtualiseerimine loob “virtuaalseid keskkondi” mis võimaldavad mitmetel rakendustel või serveritel töötada ühel arvutil nii, nagu oleks igal oma privaatne arvuti. Virtualiseerimine on ühtesi kuumemaid ja kasvavamaid trende tehnoloogia viimaste

Serveri operatsioonisüsteemid

docx

Operatsioonisüsteemide alused

Lisaks mitmed uued arvuti kliendid vajasid väikest masinat, aga hiljem kasvasid nendest välja ja tahtsid suuremaid masinaid, mis suudaksid panna töötama kõik nende programmid ja kiiremini. IBM üritas lahendada mõlemaid probleeme System/360-ga. It oli disainitud nii teaduslikuks tööks kui ka kaubanduslikuks arvutamiseks. 360 oli esimene juhtiv arvutisüsteem kasutamaks mikrolülitust(IC). See oli kohene edu. Ka kõik teised tootjafirmad võtsid selle kasutusele. Nedne arvutite järeltulijad on kasutusel veel tänapäevalgi. Tänapäeval on need kasutusel suurte andmebaaside haldamisel või serverite ülemaailmses võrgustikus. Tugevaim pluss ühe perekonna arvutitel oli samas ka nende suurim miinus. Eesmär oli, et kogu tarkvara samuti ka operatsioonisüsteem OS/360 peab töötama kõikidel mudelitel: 1401s, 7049s, olema hea ühe või mitme lisaseadmete kontrollimisel, see pidi toimima nii kaubanduslikul kui ka teaduslikus keskkonnas

Operatsioonisüsteemid