Riistvõimlemine (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
Riistvõimlemine
Kehaline kasvatus
Koostaja: Merily Viita
Klass: 11.a
Juhendaja : Keiu Põlluveer
Tallinn 2013

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Ajalugu 3
Võimlemine 3
Riistvõimlemine 3
Naiste riistvõimlemine 3
Kohtunikud 4
Raskusastmed 4
Erinõuded 5
Elemendid 5
Boonused 7
Vead 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Võimlemise ülesanne kehalises kasvatuses on arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, rütmitunnet ja loovust, kujundada rühti ja liikumisvilumust ning aktiviseerida mõtlemist.Enamik võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abil omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. (õppekava.ee, 2013)

Ajalugu

Võimlemise juured ulatuvad antiikaega Vana- Kreekasse , kus 600 eKr olid olemas võimlemise-spordi asutused. Tänapäevane kooli- ja tervisevõimlemine sündis Euroopas 18. sajandil ja võistlusvõimlemine 19. sajandil. Olümpiamängude kavas on võimlemine olnud alates aastast 1896. Iluvõimlemine lisandus olümpiamängude kavva 1984. aastal ja batuudihüpped 2000. aastal. Rahvusvaheline Võimlemisföderatsioon (FIG; Fédération Internationale de Gymnastique), mille peakorter asub Šveitsis Moutier's, asutati 1881. aastal. FIG-il on 125 liikmesriiki.(wikipedia: sportvõimlemine,2013)

Võimlemine

Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. (Wikipedia: võimlemine, 2013)

Riistvõimlemine

Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas.
Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. (eok.ee, 2013)

Naiste riistvõimlemine

Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali . Peetakse võistkondlikku arvestust. Medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 paremat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel lõpuks enim punkte.
Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt, mille kõrgus on 120 cm. Rööbaspuud on erineva kõrgusega: alumine põrandast 155 cm, ülemine 235 cm. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10 cm lai. Vabaharjutuse põrandapind on 12 m x 12 m. Vabaharjutus sooritatakse muusika saatel, see on kas salvestatud või esitatakse saalis asuval klaveril ja kestab 1.10 kuni 1.30 min. (eok.ee, 2013)

Kohtunikud

Kõigil aladel on kõrgeim hinne 10 punkti. Hindeid määravad A- ja B- kohtunikekogu .
Ühe võimlemisala kohtunikekogu koosneb peakohtunikust, kahest A-rühma ja kuuest B-rühma kohtunikust.
A-rühma kohtunikud arvestavad soorituse raskusastet (see annab kuni 2,80 punkti), erinõudmisi (kuni 1,00 punkti) ning boonust (kuni 1,20 punkti); kokku võib saada kuni 5,00 punkti.
B-rühma kohtunikud hindavad harjutuse sooritamist, tehnika ja puhtus kokku annavad kuni 5,00 punkti.
A-kohtunikekogu määrab harjutuse maksimaalse väärtuse ja kinnitab A-hinde (lähtehinne). B-kohtunikekogu määrab harjutuste täitmise, tehnika ja kompositsiooni vead ning kinnitab B-hinde.
B-kohtunike madalaim ja kõrgeim hinne jäetakse arvestamata, allesjäänud hinnete keskmine on B-hinne. Lõplik hinne saadakse, kui A-hindest lahu¬tatakse B-hinne.
Juhul, kui kõik erinõudmised on täidetud, hinnatakse vabaharjutust, toeng-hooglemist ning rõngastel, rööbaspuudel ja kangil sooritatud harjutusi alates 8,80 punktist.
D-, E-, Super -E- ja S-elementide ning nende ühendite veatu esitamise eest on võimalik koguda 1,20 boonuspunkti ning saada lõpphindeks 10,0. (eok.ee, 2013)

Raskusastmed

Elemendid on jaotatud raskusastmeteks järgmiselt: A-, B-, C-, D-, E-, Super-E- ja S-elemendid.
Kõige kergemad on A-elemendid, kõige raskemad Super-E-elemendid. Vabaharjutuses, toenghooglemises, rõngastel, rööbaspuudel ja kangil peavad olema täidetud järgmiste raskusastmetega elemendid. (eok.ee, 2013)
 
A
B
C
 
Arv
4
3
3
 
Väärtus
0,1
0,3
0,5
kokku 2,80 punkti
Ka naiste võistlustel on peakohtunik, kaks A-kohtunikku ja kuus B-kohtunikku. B-kohtunikud hindavad harjutuse kombinatsiooni ja soorita ¬mist, tehnikat ning puhtust. A-kohtunikekogu määrab harjutuse maksimaalse väärtuse ja kinnitab A-hinde (lähtehinne). B-kohtunikekogu määrab vead harjutuste täitmise, tehnika ja kompo¬sitsiooni eest ning kinnitab B-hinde.
B-kohtunike madalaim ja kõrgeim hinne jäetakse arvestamata, allesjäänud hinnete keskmine on B-hinne. Lõplik hinne saadakse, kui A-hindest lahu¬tatakse B-hinne. ´

Erinõuded

Kõigil aladel, välja arvatud toenghüpetes, peab harjutus sisaldama vähemalt üht elementi igast elemendirühmast. Iga rühma element annab 0,2 punkti. Toenghüpetes on erinõue, et finaalis tuleb sooritada kahe erineva ele-mendirühma hüppeid. Kui sooritatakse kaks sama rühma hüpet, on hinne A- ja B- kohtunikelt 0,00.(eok.ee, 2013)

Elemendid

Kõigil aladel on 5 elemendirühma.
Toenghüpe - Vault
Iga hüppe väärtus oleneb tema raskusest. Kõik hüpped peavad olema sooritatud käte üheaegse äratõukega hüppelaualt. Maandumine hoolauale koheseks äratõukeks võib olla sooritatud hoojooksult või ettevalmistavalt elemendilt, äratõuge peab olema sooritatud kahelt jalalt.
Kohtunikekogu hindab hüppeid nelja faasi põhjal:
• esimene lennufaas,
• äratõukefaas,
• teine lennufaas,
• maandumine.
Hinde määramisel võtab kohtunikekogu arvesse tehnika (näiteks pöörete täpsus), täitmise (näiteks kõverdatud käed, hargitatud jalad), teise lennu-faasi kõrguse ja kauguse, maandumise ning dünaamika.
Võistluste nõuded
I võistlus (kvalifikatsioonivõistlus, et pääseda II, III ja IV võistlusele): üks hüpe (võimlejad, kes tahavad jõuda ala finaali, peavad sooritama kaks erineva elemendirühma hüpet. Lõpphinne arvestatakse kahe hüppe kesk¬ mise hindena).
II (mitmevõistlus) ja IV võistlus (võistkondlik finaal): kaks erinevat hüpet. III võistlus (alade finaalid ): kaks erineva hüppekategooria hüpet.
II, III ja IV võistlusel arvestatakse lõpphinne kahe hüppe keskmise hindena.
Eri kõrgusega rööbaspuud - Uneven Bars
Erinõuded
•üks rööpavahetus alumiselt rööpalt ülemisele, miinimum B-element;
• teine rööpavahetus ülemiselt rööpalt alumisele , miinimum B-element;
• lennuelement ühele kahest rööpast, miinimum B-element;
• üks element, valitud selgetest stalderelementidest, hood pöördega, miinimum C-element;
• mahahüpe: I, II ja IV võistlusel vähemalt C-element, III võistlusel (ala finaal) vähemalt D-element.
Kui võistleja kukub võimlemisriistale või sealt maha, on talle harjutuse jätkamiseks lubatud 30 sekundit ettevalmistusaega.
Harjutuse sisu ja kombinatsiooni juhised
Harjutus peaks koosnema erinevate kategooriate elementidest (hooele-mendid, suurhood, höörid, vastassuunahood jm.). Harjutuses peaks olema mitmesuguseid nii piki- kui ka põikisuunalisi pöördeid, rööbaste vahetusi ning allpool alumist rööbast ja üle ülemise rööpa, väljaspool rööpaid ja rööbaste vahel sooritatud elemente.
Poom - Balance Beam
Harjutus ei tohi kesta kauem kui 1 minut ja 30 sekundit. Signaal antakse kümme sekundit enne aja lõppemist ja aja lõppemise hetkel. Kui harjutus on liiga pikk, arvatakse maha 0,10 punkti. Kui harjutus on lühem kui 30 sekundit, arvatakse maha 2,00 punkti.
Pärast poomilt kukkumist on lubatud enne harjutuse jätkamist 10 sekundit pausi.
Erinõuded
•üks vähemalt kahe lennuelemendiga akrobaatiline ühend, üks nen¬dest peab olema salto;
•üks tantsuelement või tantsu- ja akrobaatikaelemendi ühend, mis koosneb vähemalt kahest elemendist;
•üks vähemalt 360°-line jalal või põlvel sooritatav pööre;
•üks 180°-line pöördhüpe jalgade hargitusega;
• mahahüpe: I, II ja IV võistlusel vähemalt C-element, III võistlusel (ala finaal) vähemalt D-element.
Sisu ja kombinatsiooni juhised
Harjutus peaks sisaldama nii koos lennufaasiga kui ka ilma lennufaasita akrobaatikaelemente ja ühendeid, mida sooritatakse ette, kõrvale ja taha liikudes, koreograafiaelemente ja ühendeid ning tasakaaluele- mente . N õutakse harmoonilist elemendirühmade vaheldumist, tantsu- ja akrobaatikaelementide vaheldumist, rütmi ja dünaamilise konstruktsiooni variatsioone.
Vabaharjutus - Floor Exercise
Harjutus ei tohi kesta kauem kui 1 minut ja 30 sekundit. Kui harjutus on liiga pikk, arvatakse maha 0,10 punkti. Kui harjutus kestab vä hem kui 30 sekundit, arvatakse maha 2,00 punkti. Kui võimleja astub harjutuse ajal üle vabaharjutusplatsi piirjoone, arvatakse maha 0,1 punkti.
Erinõuded
•üks akrobaatikaseeria (miinimum kolm elementi) kahe saltoga;
• kolm erinevat saltot harjutuses;
•üks tantsupööre ühel jalal - B-raskus;
•üks tantsuühend koos vähemalt kahe hüppega, kumbki sooritatud ühelt jalalt;
• viimane salto või saltode ühend: I, II ja IV võistlusel vähemalt C-ele- ment , III võistlusel (ala finaal) vähemalt D-element.
Sisu ja kombinatsiooni juhised
Harjutus peaks koosnema akrobaatikaelementidest ja -seeriatest koos lennufaasiga ja ilma lennufaasita, kusjuures liigutakse ette, kõrvale ja taha, ning koreograafiaelementidest ja ühenditest. Nõutakse harmoonilist tantsu- ja akrobaatikaelementide vaheldumist, variatsioone, koreograafia vastavust muusikale. Olulised on nii muusika ja liikumise harmoonia kui ka vabaharjutusplatsi mitmekülgne kasutamine.

Boonused

Boonuspunkte antakse raskuselementide ja nende ühendite eest.
A-, B- ja C-raskuselemendid boonust ei anna.
D-element - 0,1 boonuspunkti,
E-element - 0,2 boonuspunkti,
Super-E-element - 0,3 boonuspunkti,
S-element (tabelis) - 0,4 boonuspunkti.
Kergemaid elemente võib asendada raskematega, kuid mitte vastupidi. (eok.ee, 2013)

Vead

Tehnilise sooritamise ja kehaasendite vigasid loevad kokku B-kohtunikud. Vigade eest võetakse punkte maha järgmiselt:
väike viga 0,1 punkti,
keskmine viga 0,2 punkti,
suur viga 0,3 punkti,
kukkumine 0,5 punkti.
Iga võimlemisriista puhul on kindlaks määratud kõikvõimalikud vead ja nende parameetrid. Näiteks peab rõngaharjutuses staatilist jõuelementi hoidma vähemalt 2 sekundit.
1-2 sekundi jooksul hoitud element on väike viga, 1 sekund hoitud element keskmine viga ning alla 1 sekundi hoitud element suur viga ja elementi ei loeta sooritatuks. (eok.ee, 2013)

Kasutatud kirjandus

http://www.oppekava.ee/index.php/V%C3%B5imlemine
http://et.wikipedia.org/wiki/Sportv%C3%B5imlemine
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5imlemine
http://www.eok.ee/v%C3%B5imlemine