ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4 Dokumendihalduse korraldus 12 4.1 Dokumendihaldus 12 4.2 Dokumendi elukäik 14 4.3 Dokumendihalduse normatiivne keskkond 16 4.3
maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine. 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aastal tegevust Rahvusarhiiv, hõlmates ajalooarhiivi Tartus, riigiarhiivi ja filmiarhiivi Tallinnas ning 15 maa-arhiivi üle Eesti. 2012. aastast kehtib Eesti avalikele arhiividele järjekorras kolmas arhiiviseadus. Noora on rahvusarhiivi uus peahoone Tartus. Noora nime esimene silp viitab tema asukohale Nooruse tänaval ja teine silp on lühend rahvusarhiivist. Hoone planeerimine algas 2010. aasta lõpus, ehitustööd detsembris 2014. Noora sai nurgakivi 15. aprillil 2015 ja avati pidulikult 1. veebruaril 2017. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Ühtlasi kindlustab arhiiv autentsete dokumentide
dokumentide säilitamisega. Lisaks on sõnal "arhiiv" mitu arhiivindusevälist tähendust, nagu failide hoiustamiseks ja juurdepääsuks mõeldud serverarvuti; spetsiaaltarkvara abil kokku pakitud fail või failide kogum; raamatukogu osa, milles säilitatakse trükiste puutumatut tagavara jpm. 3 1. MÕISTE Arhiiv on arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus. Arhiiv on ka Rahvusarhiivi struktuuriüksus. Asutuse või isiku arhiiv on asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. Arhiivis säilitatakse arhivaale. Arhivaal on dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhivaalid jagunevad avalikeks ja eraarhivaalideks. 2. AVALIKUD ARHIIVID Avalike arhiivide liigid:
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut RAHVUSARHIIVI FOTODE, FILMIDE, HELI- NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE Koostanud: Kirke Põldsamm Maarja-Liis Tahk Gerda-Linda Heinsalu Tallinn 2015 SISUKORD rahvusarhiivi fotode, filmide, heli- ning videosalvestiste säilitamine.........................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 rahvusarhiivi ülevaade......................................................................................
Digitaaldokumentide arhiveerimise nõuded Sissejuhatus Asutused dokumenteerivad oma toiminguid järjest rohkem digitaalselt. Selle tulemusena kasvab selliste digitaaldkumentide hulk, mida tuleb hallata, arhiveeirda ja avalikku arhiivi üle anda nõnda, et need oleksid autentsed, usaldusväärsed, terviklikud ja kasutatavad. Rahvusarhiivi huvi on sellele kaasa aidata. Juhise rakendusala ja kasutajad Käesolev juhis käsitleb digitaaldokumentide ja nende metaandmete eraldamist elektroonilistes dokumendihaldussüsteemides ning nende üleandmist avalikku arhiivi. Juhis ei esita täielikke nõudeid digitaaldokumentide loomisele, haldmaisele ning eraldamisele asutuse dokumendisüsteemist. Sihtrühmaks on Rahvusarhiivi järelvalve alla kuuluvate asutuste dokumendi ja arhiivihalduse eest
Rahvusmuuseum · Põhirõhk pandi esemelisele vanavarale · Väärtustati kultuuriloolisi ja muinasteaduslikke esemeid NT: maa seest leitud kivimid (pronks) · Asustuse eesmärk oli saada Eesti kultuuri kõige täielikum varamu RAHVUSARHIIV · Arhiivinduse keskus · Põhiülesanne tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkondadele · Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv ja filmiarhiiv. · Avatud 3.märts 1920 Tartus Rahvusarhiivi ülesanded on: · Koguda ühsikonnale olulist dokumenteeritud teavet · Pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist · Hoida kogusid heades säilitustingimustes · Võtta vastu digitaalarhivaale Rahvusarhiivi kogud hõlmavad: · 8,8 miljonit arhivaali · 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1908. aastast) ·
TÜ Ühiskonnateaduste Instituut Gaythel Kukk Rahvusarhiiv Kaartide infosüsteem Referaat Juhendaja: Anneli Sepp Tartu 2014 Rahvusarhiiv Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiiv on valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas, kuhu kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv
Kunstinäituse retsensioon Tallinn 2017 Külastasin 19.märtsil 2017 Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis 3. korrusel B-tiivas näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis." Näituse kuraator oli Bart Pushaw, kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri alates ennemuistsest regilaulude ajastust kuni moodsa ja lärmaka kohvikukultruuri ning džässiajastu abstraktsuseni. Näitus rändab läbi ajastute ning
Arhiiviseadus § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi (edaspidi koos avalik arhiiv) tegevuse alused. § 2. Dokument ja arhivaal (1) Dokument käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (2) Arhivaal on dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse,
CD-Re võib asutuses hoida samas arhiiviruumis, kus hoitakse ka paberalusel dokumente. On oluline, et pärast salvestamist ja kontrollimist viiakse andmekandja kohe säilitusruumi. Kui on ette näha, et andmekandjale salvestatud info leiab kasutamist, siis tuleb teha kasutuskoopia. Kasutuskoopiat ja arhiivikoopiat ei tohi segi ajada. Kasutatud materjal: · http://et.wikipedia.org/wiki/Arhivaal · http://et.wikipedia.org/wiki/Arhiivihaldus · Rahvusarhiivi juhised ,,Arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi" 2003 · Rahvusarhiivi juhised ,, Dokumendi- ja arhiivihaldus" 2003 · Rahvusarhiivi juhised ,,Digitaalse info hoidmine CD-Ril" · Arhiivieeskiri
aastat. Töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi säilitatakse 55 aastat. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat. Lõppenud juriidilise isiku dokumente säilitatakse kümme aastat. 4. Riigiasutused võivad anda üle 10-aastase säilitustähtajaga digitaaldokumendid, mis arhiiviväärtust ei oma, säilitamiseks Rahvusarhiivi. Nimetatud digitaaldokumentide Rahvusarhiivi üleandmise ja Rahvusarhiivis säilitamisega seotud kulud katab dokumente üleandev asutus riigisekretäri kehtestatud kulunormide alusel. Rahvusarhiiv tagab üleandnud asutusele nimetatud digitaaldokumentidele juurdepääsu.
ilmunud number. Millest kirjutatakse antud numbris lehekülgedel 13-14? Mis on artikli pealkiri ja kes on autor? Kuidas otsisite? Dea Martinjonis kirjutas artikli, mille pealkiri on „Kuidas kommunikatsiooniga raha kaasata ehk sõna saab härra ühisrahastus“. Antud numbris kirjutatakse Hooandjast ja uuest ühisrahastuskeskkonnast nimega Fundwise. Pealkiri: Kaja Ilmumisaeg: 2015-2015 4. Leidke raamat „Rahvusarhiivi juhised: fotode, filmide, heli- ning videosalvestite säilitamine“ (ilmunud 2003). Kes on raamatu autorid? Noppige raamatust midagi enda jaoks huvitavat välja ning tooge see oma vastuses välja? Kuidas otsisite? Raamatu autorid on Ivi Tomingas, Paavo Annus, Mare Purde ja Sirje-Mai Hallaste. Uurisin lähemalt mustvalgete fotode kohta. Seal on kirjas, et negatiivilt kopeerimise teel võivad fotod olla kolme liiki ja raamatus on lähemalt kirjutatud ka fotode
EEVAsse on kavas kaasata ka käsikirju ja e-raamatuid. EEVA on ühtaegu virtuaalne kirjanduslugu, mille lehekülgedel aitab kasutajat orienteeruda märksõnastik, mis täieneb tekstikogu arenedes. Märksõnastik süstematiseerib tekste valdkonna, põhiliigi, zanri, voolu ja ajaperioodi järgi. 3. Eesti Kunstimuuseumi Digitaalarhiiv on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega 4. TTÜ raamatukogu digikogu - Tallinna Tehnikaülikooli digikogu, sisaldab väitekirju, e- õppematerjale ning muid väljaandeid .Pakub veebipõhist ligipääsu eelkõige TTÜ doktoritöödele ning õpikute ja õppematerjalide e-versioonidele. Digikogus avaldamine parandab õppematerjalide kättesaadavust. Digikogus olevad materjalid on leitavad
1937.aastal loodi progümnaasiumi programmiga võrdsed 3-klassilised reaalkoolid, millele järgnes gümnaasium. Osa seniseid gümnaasiume kujundati ainult reaalkoolideks või progümnaasiumideks. Nimetused eriaegadel 1919-1920 Haapsalu Gümnaasium 1920-1923 Läänemaa I Eesti Segagümnaasium 1923-1938 Läänemaa ühisgümnaasium 1934-1936 Läänemaa Keskkool 1937-1940 Haapsalu Gümnaasium ja Progümnaasium 1940-1941 Haapsalu Keskkool 1941-1943 Haapsalu Gümnaasium Rahvusarhiivi fondiloend 1. Lõpueksamite protokollid ja eksamitööd 1924 2. Eksamiprotokollid ja -tööd 1925 3. Lõpueksamite protokollid, õppeprogrammid 1926 4. Õppekavad. Lõpueksamite protokollid 1927 5. Määrused ja juhendid riigikaitseõppuste korraldamise kohta. Õppekava 1927-1940 6. Riigikaitse ettevalmistuse programmid 1934-1936 7. Kirjavahetus eksamikomisjonide moodustamise kohta. Eksamiülesanded ja aruanded 1937 8
· 1960. a Viidi arhiivid Siseministeeriumi alluvusest Ministrite Nõukogu alluvusse · 1965. a Valmisid Maneezi tänava uue hoone tööruumid · 1970. a Valmisid Maneezi tänava uue hoone hoidlad · 1989. a Taastati nimetus Eesti Riigiarhiiv · 1993. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku I osa · 1. Jaanuar 1999 Moodustati riiklikest arhiividest Rahvusarhiiv, mille üheks struktuuriüksuseks sai riigiarhiiviosakond · 2000. a Augustis kinnitatud Rahvusarhiivi põhimäärus taastas Riigiarhiivi iseseisva arhiivina · 2001. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku II osa (kokku on ilmunud 13 väljaannet) 2. AJALUGU Riigiarhiiv moodustab olulise osa meie rahvuslikust mälust. Arhiividokumendid alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni taasiseseisvumiseni. Võib öelda, et Eesti taasiseseisvumise protsess on tuginenud suures osas just Riigiarhiivis säilitatavatele dokumentidele, mida on
Keskarhiiv (FFFRKA). Aastakümnete jooksul on tema peaülesandeks olnud üleriigiliselt arhiiviväärtusega audiovisuaalsete (film, foto, video- ja helisalvestised) arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile juurdepääsu tagamine. Seaduses sätestatud korras arhiivijärelevalve teostamine. Eesti Filmiarhiiv on avalik riigi arhiiv, mille tegevust finantseeritakse riigi vahenditest. Filmiarhiiv asub Tallinnas, tal on 24 töötajat ja ta on Eesti Rahvusarhiivi struktuuriüksus. Eesti Filmiarhiiv on FIAF'i (Rahvusvaheline Filmiarhiivide Liit) assotsieerunud liige alates 22.04.2008. a. FIAF (La Fédération Internationale des Archives du Film) asutati 1938. aastal Pariisis ning koordineerib organisatsiooniga liitunud filmiarhiivide (üle 100) tegevust filmide säilitamise ja linastamise küsimustes. Filmiarhiivi kuuluvus erinevatesse rahvusvahelistesse ühendustesse on leitav siit. Filmiarhiivi ajalugu
teadus- ja arendusasutusele ning sihtasutusele, kes valdab kultuuri- ja ajalooväärtusega dokumendi- või teabekogu, kehtib eeskiri „Arhiiviseaduses” sätestatud ulatuses vastavalt seaduses või asutuse põhimääruses või põhikirjas sätestatule. § 2. Mõisted (1) Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) arhiiv on asutuse või isiku dokumentide terviklik kogum; 2) avalik arhiiv on arhiiviasutus Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tähenduses; 3) arhiivimoodustaja on asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale. (2) Käesolevas eeskirjas mõeldakse dokumentide all ka arhivaale, kui ei ole sätestatud teisiti. 2. peatükkArhiivi moodustamine § 3. Arhiivi moodustamise põhimõtted (1) Arhiivi moodustamisel lähtub asutus: 1) päritolupõhimõttest, mille kohaselt ühe asutuse dokumendid kuuluvad kokku ja neid ei või
DHÜ eesmärgid kutse populariseerimine ja väärtustamine ühiskonnas; erialaste teadmiste ja kogemuste levitamine; dokumendihalduse alal tegutsevate isikute õiguste ja huvide kaitsmine; koostöö arendamine; kutse omistamine Arhiivinduse koordineerimine Haridus ja teadusministeeriumi valitsemisalas on arhiivipoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt arhiivinduse valdkonna korraldamine. Valitsemisalas on Rahvusarhiiv. Rahvusarhiiv (RA) Rahvusarhiiv on arhiivinduse keskus Eestis. Rahvusarhiivi põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiivi põhiülesanded on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või
kahjusta dokumentide seisukorda ega ohusta edasist säilimist. Füüsilise korrastamise tegevused · Puhastamine · Parandamine · Kahjustunud lehtede töötlemine · Järjestamine · Nummerdamine · Kinnitamine · Ümbristamine · Tähistamine Dokumentide järjestamine · Kronoloogiliselt · Tähestikuliselt · Temaatiliselt · Korrespondentide, autorite järgi · Geograafilisusest lähtudes Lehtede nummerdamine · Rahvusarhiivi võetakse vastu üksnes nummerdatud lehtedega arhivaale, sõltumata lehtede kinnitusviisist. Säiliku lõppu vormistatakse kinnituskirje Lehtede kinnitamine kaantesse või mappi · Korrastamise käigus lisatavad paberid peavad vastama arhiivipüsivusnõuetele · Arhiivikaante ja -mappide seljapaksus ei tohi ületada 3 cm · Arhiiviväärtusega arhivaalide lehed tohib kinnitada ainult paelkinnititega. PILET 7 1. Põhimõisted: arhiivimoodustaja
palju tööd nii elektrooniliste süsteemide kui ka installatsioonide puhul. (Aas, 2009) Universaalne Arhiveerimismoodul (UAM) valmis 2008. aasta lõpus ning hetkel täiendatakse seda vastavalt pilootprojektidest saadud kogemustele. Sellest hoolimata on enne laiapõhjalist UAM’i kasutuselevõttu tarvilik täiendav pilootprojektide läbi viimine. (Aas, 2009) Probleeme on ka seadusandluses. Hetkeseisuga on arhiiviseaduses sätestatud, et arhiiviväärtuslikud dokumendid tuleb Rahvusarhiivi edastada 20 aastat peale nende loomist. See on aga liialt pikk aeg. (Aas, 2009) Nende probleemidega küll tegeletakse ning eelnimetatud küsimustes toimub aktiivne koostöö Rahvusarhiivi ja Riigikantselei vahel, kuid võib eeldada, et probleemide lahenduseni jõutakse alles mitme aasta pärast. (Aas, 2009) 8 Kokkuvõte Dokumendihaldusega puututakse igapäevaselt kokku iga inimene poolt. See on vältimatu.
tehakse käskkirja viimases osas. Kirjad jagunevad: algatuskirjad, vastuskirjad, kaaskirjad. ARHIIVINDUS Reguleeriv seadusandlus: Arhiiviseadus, Arhiivieeskiri, Asjaajamiskorra ühtsed alused Arhiiviseadus sätestab: *Dokumentide hindamise *Arhivaalide kogmise ja säilimise *Arhivaalidele juurdepääsu võimaldamise ja kasutamise korraldamise *Vastutuse arhivaalide kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest *Rahvusarhiivi ja KOV arhiivi tegevus alused Arhiivieeskirjas: *Täpsustatakse dokumentide hindamist *Arhivaalide säilitamist avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku juures kuni üleandmiseni arhiivile *Arhivaalide arhiivi üleandmise korda *Arhivaalide säilitamist ja kaitset Rahvusarhiivis *Arhivaalidele juurdepääsu korraldamist, sh arhiiviteatiste väljaandmist arhiivi poolt Dokumentide säilitamine Säilitustähtaeg kehtestatakse: Aastates:
15. SOOVITUS Tehke alati kaks arhiiviketast ja kasutage kasutusketast! 16. SOOVITUS Indekseerige ja tähistage andmekandjad. 17. SOOVITUS Hoidke arhiivikettaid hoidlas. Pärast salvestamist ja kontrollimist viiakse andmekandja kohe säilitusruumi ja neid hoitaksegi seal!!! Ei tohi segi ajada kasutusketast ja arhiiviketast!!! 18. SOOVITUS Mida teha, kui optiline andmekandja tundub loetamatu? Innovaatilisematele kasutajatele võivad Rahvusarhiivi soovitused optiliste andmekandjate käsitsemise kohta tunduda ajast mahajäänutena ja igapäevainfot CDRile kopeerides ei jõua nendest soovitustest rangelt kinni pidada, aga kui on tegu arhiveerimisega ja seda tahetakse säilitada pikaks ajaks, siis tuleb jäädvustamisega seotud küsimustesse tõsiselt suhtuda! Tänan tähelepanu eest!
1), raamatupidamine (tähis 3.2). Info haldamine allfunktsioonideks on asjaajamine ja arhiivindus (tähis 5.1), raamatukogu (tähis 5.2). Allsarjad puuduvad. Funktsioonid on järjestatud nii, et juhtimis- ja tugifunktsioonid on eespool ning põhifunktsioonid tagapool. Sarjad on moodustatud vastavalt dokumendiliigile (nt sari volikirjad ja garantiikirjad), kirjavahetus vastavalt teemale. Funktsioonid, allfunktsioonid ning sarjad on tähistatud vastavalt Rahvusarhiivi dokumendi- ja arhiivihalduse juhisele. Sarjadele on määratud ka säilitustähtajad. Tähtsamatele sarjadele alatine (nt ülikooli istungite protokollid, nõukogu määrused, rektori käskkirjad, pikaajalised koostöölepingud, töötajate andmebaas, majandusaasta aruanne jne). Raamatupidamisalaste dokumente säilitustähtaeg on enamasti 7 aastat. Kirjavahetuse säilitustähtajad on enamasti 5 või 10 aastat. Arhiivinimistute säilitustähtaeg on alatine
Asjaajamise üleandmine Seadusega on sätestatud avalik-õiguslike organisatsioonide asjaajamiskord. Eesti Haridusinfosüsteemis säilitatakse andmeid 75. aastat. Asjaajamise õiguslik keskkond Dokumentide täthtsuse tõttu reguleeritakse ja juhendatakse nende haldamist: Riiklike dokumendihalduse normdokumentidega Seadustega Vabariigi Valitsuse määrustega Standarditega Riigikantselei juhendmaterjalidega Rahvusarhiivi juhistega Arhiivieeskiri: ...juhtnöörid dokumendite liigitamise, neile säilitusaegade määramise, alalhoidmise ja säilitamise, juurdepääsu võimaldamise, korraldamise ja kirjeldamise, hävitamise ja avalikku arhiivi üle andmise kohta Asutus peab ka oma dokumendite haldamisel koostama dokumentide loetelu, arhivaalide loetelu, hävitamisakt jm. Asjaajamiskorra ühtsed alused ..
krundile(Pullerits,2005). Plasku ja Tasku keskus laiuvad vana Bussijaama territooriumil, uusi üksikuid hooneid on ehitatud Vanemuise ja Vallikraavi tänava vahelisele alale, nt SEB pangahoone. Uusehitiseks on veel Tartu Kaubamaja hoone.Tänase päeva suurim muutus Kesklinna piirkonnas on Vana Kaubamaja lammutamine Riia tänava alguses (Masing-Jugaste, suuline allikas, 2014). Ülevaade ajaloolisest kaardimaterjalist Konkreetseid kaarte leiab kõige paremini Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemist. Tartu kohta on väga palju kaarte 18.- ja 19. sajandist , ent paljud on digitaliseerimata. Kaarte on nii saksa, kui vene keelseid. Paljud vanemad kaardid kujutavad endast nn Kesklinna piirkonda peamiselt vaadet Toomemäest Emajõeni. Kokkuvõte. Tartu on olnud läbi oma ajaloo üks tähtsaimaid Kagu- Eesti linnu, eelkõige on see linn tuntud kui Hansalinn ja Ülikoolilinn. Tihti on siit üle käinud laastavad sõjaretked ja tulekahjud. Alles
Pärast sõda jätkas 1944 jätkas ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Arhiivide Talitus tööd ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Arhiivide Osakonnana.1946. aastast ENSV Siseministeeriumi Arhiivide Osakonnana, millele allusid kõik riiklikud arhiivid. 1960 reorganiseeriti ENSV Ministrite Nõukogu juures asuvaks Arhiivide Valitsuseks. 1981. aastast Arhiivide Peavalitsus. 1990 reorganiseeriti Arhiiviametiks. 1996 Riigikantselei arhiivide osakonnaks, mis likvideeriti 1999 seoses Rahvusarhiivi loomisega.Sõja järgselt jätkasid tegutsemist riiklikud keskarhiivid: Riigiarhiivist sai ORKA, Riigi Keskarhiivist RAKA. Uue struktuuriüksusena tekkis juurde Parteiajaloo ja Parteiarhiivide süsteem, üleliidulise tsentrumiga Moskvas. Seda juhiti NLKP KK juures asuvast marksismileninismi instituudist. Filiaalideks parteiajaloo instituudid Eestis, mille alla kuulus parteiarhiiv.1944-50 oli ENSV RAKA direktoriks Voldemar Miller.1950. aastatel tehti arhiivides ideoloogilist puhastustööd
• Digitaalallkirja seadus • Haldusmenetluse seadus • Isikuandmete kaitse seadus • Keeleseadus • Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus • Riigivapi seadus • Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus • Vabariigi Valitsuse seadus Määrused: • Arhiivieeskiri • Asjaajamiskorra ühtsed alused Kust leida vastused ja õppida: *) Dokumendi- ja arhiivihaldus. Rahvusarhiivi juhised. [P. Noodapera, T. Tarandi, H. Vares]. Tartu: Rahvusarhiiv, 2009. *) Standard EVS-ISO 15489-1:2004. Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1, Üldnõuded. Eesti Standardikeskus. [Tallinn]: Eesti Standardikeskus, [2004]. *) Kutsestandard Dokumendihaldur, tase 6 (2014-2019). http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10541427/pdf/dokumendihaldur- tase-6.6.et.pdf (Leidub ka ÕIS-is õppematerjalide juures) *) Eelmise Lisa 1: "Kutsestandardis kasutatud mõisted
Avalik õigus ja Eraõigus. Sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid, ühe riigi sunninormide kogumik. ÕIGUSAKT juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus ja mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Õigusakti liigid: üldakt ja üksikakt ARHIIV-asutuse või isiku dokumentide terviklik kogum. Arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasut. AVALIK ARHIIV on arhiiviasutus Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tähenduses; ARHIIVIMOODUSTAJA on asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale. SÄILIK on korrastusüksus arhivaalide haldamiseks. Säiliku võib moodustada: ühte sarja kuuluvatest kokku rühmitatud (toimik, mapp, karp jms) arhivaalidest; üksikarhivaalist (kiri, foto jne). Paberdokumentide füüsilise haldamise üksus avalikus arhiivis (toimik, mapp vms) NIMISTU on arhiivikirjelduste kogum
Asutuse dokumendiregister - digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dok registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Asutuse dokumentide loetelu - asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dok haldamiseks dok loetelu, mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi. Avalik arhiiv - arhiiviasutus Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tähenduses; Avalik teave - mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Digitaalallkiri - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga.
tulenevalt «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest» 31. Mida kujutab endast Dokumendivahetuskeskus (DVK)? Dokumendivahetuskeskus (DVK) on erinevatele dokumendihaldussüsteemidele (DHS) ja teistele dokumente käsitlevatele infosüsteemidele ühine keskset dokumendi- ja infovahetusteenust pakkuv infosüsteem. Loodi 2006.a. 32. Missuguse ministeeriumi haldusalas on arhiivindus? Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas. 33.Nimeta Rahvusarhiivi juhiseid ning mida need vastavalt reguleerivad. (http://www.ra.ee/et/juhised-4) Ohuplaani koostamine - Arhiivides, muuseumides, raamatukogudes jt asutustes säilitatavad kultuuriväärtused on erinevate looduslike ja inimtekkeliste ohtude (tuli, suits, veeõnnetused jne) tõttu kergesti kahjustatavad. Selleks, et avariisid ja õnnetusi ära hoida või nendega kaasnevaid kahjustusi ja kulusid vältida või vähendada, on maailmas
isiku dokumentide arhiiviväärtusega korrastamisel ning terviklik kogum dokumente. hoidmisel peab asutus Avalik arhiiv- kasutama materjale, arhiiviasutus tooteid, vorminguid ja Rahvusarhiivi ja kohaliku tehnoloogiaid, mis omavalitsuse arhiivi tagavad arhivaalide tähenduses. võimalikult pikaajalise säilivuse ja kasutusea. Asutus hoiab ja kasutab
.................................. 88 7 MÕISTED Magistritöös kasutatavad mõisted pärinevad hädaolukorraks valmisoleku seadusest, arhiiviseadusest, avaliku teabe seadust, Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusest nr 308 "Arhiivieeskirja kinnitamine", Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusest nr 252 "Infosüsteemide turvameetmete süsteem" ning Rahvusarhiivi juhisest "Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus", Siseministeeriumi poolt väljatöötatud "Ministeeriumi valitsemisala hädaolukordade riskianalüüsi ajakava ja metoodika 2007". Õigusaktide ja standardite vahel esineb vastuolusid. Selletõttu on lähtutud töös mõistete valikul just õigusaktidest ja juhenditest. Andmekandja ese või materjal, millele on teave jäädvustatud (nt paber, magnetlint, CD).
Maksekohustuslase arved- 7a väljastamine/saamise päevast Töölepingud- 10a Riskianalüüsi tulemused- 55a Tööõnnetused- 55a Lõppenud juriidilise isiku dokumendid- 10a 2. Millised asutused lähtuvad oma tegevuses arhiiviseaduse ja arhiivieeskirja nõuetest, kellele kehtivad dokumendihalduse standardid Riigi asutused ja kohalikud omavalitused, avalik-õiguslik juriidilised isikud, eraõiguslikud organsatsioonid ja üksikisikud 3. Rahvusarhiivi tegevused hindamise läbiviimisel (kes on arhiivimoodustaja, kuidas selgitatakse välja arhivaalid) Arhiivimoodustaja on asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale. Arhiivimoodustaja esitab dokumentide liigitusskeemi rahvusarhiivile kooskõlastamiseks, ja tema dokumentidest selgitatakse välja arhivaalid., need dokumendid mis saavad arhiiviväärtuse antakse üle rahvus arhiivile. 4
Juhiste koostamisel on eelkõige silmas peetud seda, et asutustes ja erakätes tekkiv oluline, huvitav ja arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid jõuaks rahvusarhiivi kvaliteetselt nii, et seda saaks kasutada veel sadade aastate pärast. Juhised hõlmavad järgmisi dokumendi- ja arhiivihalduse valdkondi: Dokumendi- ja arhiivihaldus: dokumendisüsteemi väljatöötamine, liigitamine, dokumentide kasutatavuse tagaine. Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine: säilitustähtaja määramine, hävitamine. Arhivaalide hoid, säilitamine ja füüsiline korrastamine: hoid, ohuplaani koostamine, üleandmine.
1) funktsioonipõhine liigitamine 2) struktuuripõhine liigitamine 3) temaatiline liigitamine 4) dokumendiliikidel põhinev rühmitamine Funktsioonipõhine liigitamine Organisatsioonil on oma kindlad funktsioonid – ülesanded, mille täitmiseks ta on loodud. Iga dokument tekib mingi kindla funktsiooni täitmise käigus. Funktsioonid jagunevad: põhifunktsioonid (igal org-l erilised) ja tugifunktsioonid (kõikidel org-del sarnased) Rahvusarhiivi poolt enim soositud dokumentide liigitussüsteem Näit. Funktsioon 1 Raamatupidamise arvestamine 1.1 Raamatupidamise ja aruandluse korraldamine 1.2 Eelarvestamine Funktsioon 2 Töö- ja teenistussuhted 2.1 Personali planeerimine, värbamine, arvestus 2.2 Personali arendamine ja koolitamine Funktsioon 3 Järelevalve korraldamine
helikassettide puhul – hoida vertikaalselt ja vältida magnetväljade mõju. HELIPLAATIDE JA –LINTIDE HOIUTINGIMUSED KESKKOND HELIPLAADID VIDE JA HELILINDID Temperatuur 15 - 20℃ 15 - 23℃ Õhuniiskus 25% - 45% 25% - 55% Temperatuuri mitte üle 2℃ mitte üles 4℃ muutus Õhuniiskuse mitte üle 5% mitte üle 20% muutus Kasutatud kirjandus Rahvusarhiivi juhised, Fotode, filmide, heli- ning videosalvestiste säilitamine. 2003
heaks maareformiseadus, millega kaotati baltisaksa mõisnike maaomand. 15. juunil 1920 kinnitati Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu tegutses kui parlament, kõigi viie istungjärgu protokollid koos lisade ja registritega avaldati viies köites aastail 1919-1920. 1990. aastal andis Eesti Muinsuskaitse Selts välja dokumentide kogumiku ,,Asutav Kogu 70". Maanõukogu ja Asutava Kogu tähtsamad dokumendid on avaldatud ka Rahvusarhiivi seerias ,,Ad Fontes" ilmunud kogumikus ,,Eesti Vabariigi sisepoliitika 1918-1920" (2008) ja Ago Pajuri ,,Eesti riikluse alusdokumendid 1917-1920 (2008). 2008. aastal tehti Maanõukogu ja Asutava Kogu istungite protokollid kättesaadavaks Rahvusraamatukogu andmebaasis BIE. Põhiseadust rikkudes panid 12. Märtsil 1934 üleminekuvalitsuse juht Konstantin Päts (1874- 1956) ja kindral Johan Laidoner (1884-1953) toime sõjaväelise riigipöörde ning haarasid
Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused 1. Rahvusarhiiv, selle struktuur, põhilised ülesanded. Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu – dokumentaalse kultuuripärandi – säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. 2. Õigusaktid, mis reguleerivad arhiivihaldust. Asutuste ja organisatsioonide dokumendi- ja arhiivihaldust ning teabega ümberkäimist
järelevalve ja haldusjärelevalve korra; 3) vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Arhiiviseadus- seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tegevuse alused. Haldusmenetluse seadus- on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korral loomise teel. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus- sätestab salastamise alused, salastatuse muutmise, salastatud teabekandjate kaitse korra ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus sätestab
koostada, muinsuskaitselist järelevalvet teostada ning mälestist konserveerida, restaureerida ja remontida. Muinsuskaitseameti projektdokumentide arhiiv, mis asub Tallinnas Pikk 2 III korrusel, on moodustunud kultuurimälestiste kaitset, haldamist, uurimist, konserveerimist, restaureerimist ja rekonstrueerimist käsitlevatest dokumentidest, mis kätkevad endas ajaloolisi õiendeid, uurimusi, eritingimusi, tööjooniseid, asendiplaane jne. Arhiivimaterjalide andmebaas on kättesaadav ka Rahvusarhiivi andmebaasist AIS. Muinsuskaitseameti raamatukogu ülesandeks on toetada vajaliku teabe saamisel Muinsuskaitseameti töötajaid nende igapäevases töös ning kõiki inimesi, kes puutuvad kokku muinsuskaitsealaste küsimustega. Raamatukogu komplekteerimise peasuunad: kultuurimälestiste kaitse, arheoloogia, eesti arhitektuuri- ja kunstiajalugu, eesti ajalugu ja kodu-uurimine, üld- ja erialased teatmeteosed, sõnastikud, leksikonid. Eelpool nimetatule
-lehed nummerdatakse -koostatakse lehtede arvu kinnitav kirje (kinnituskirje) -vormistatakse säiliku kaas. Dokumentide kadumise ja toimikust hõlpsa eemaldamise vältimiseks paigutatakse nad arhiivipüsivast materjalist arhiivikaante või mappide vahele. Säiliku algusesse (esileheks) ja lõppu pannakse puhas paberileht. Säilikus olevate eriti oluliste dokumentide kohta on otstarbekas koostada sisukord, mis paigutatakse säiliku algusesse. Arhiivipüsivate materjalide soovitusloetelu vaata Rahvusarhiivi veebilehelt www.ra.ee Dokumentide kinnitamisel mapis või kaante vahel tuleb jälgida, et tekst jääks loetavaks. Kui dokumendi äär on liiga kitsas, tuleb kleepida serva külge pabeririba, mille kaudu kinnitatakse dokument. Selliselt kinnitatakse näiteks suureformaadilised tabelid A3, mis säilitatakse kokkumurtult. Dokument tuleb kokku murda selliselt, et kasutamisel oleks dokumenti lihtne lahti keerata.
Keelati talupoegade teotöö raharendisuhted.Riigistati ja müüdi maha kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad.Likvideeriti tsunftid vaba ettevõtlus. Sisetollide kaotamine.Meetermõõdustik.Kultuur:Kultuurivarade hävitamine: kirikute, losside, kloostrite rüüstamine, nt Notre Dame ja St Denis' katedraalid, Versailles' loss. Raamatukogude, arhiividokumentide hävitamine.Riikliku kaitse korraldamine: Louvre kunstimuuseumiks, avalike raamatukogude, rahvusarhiivi asutamine.Uute koolide ja kõrgkoolide asutamine.Tiitlite kaotamine. Kodanik, proua, härra. Puhvpükste asemel pikad püksid. Parukad moest, lihtne juus. Antiigi jäljendamine. 16. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? Suur Prantsuse revolutsiooni Positiivne- Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Vabariikliku riigikorralduse väljakujunemine. Uus riigilipp, hümn "Marseljees" Senise seisusliku süsteemi lagundamine. Aadlikud
see on jälg dokumentidega tehtud haldustoimingutest :* tagada infoobjektide autentsus, usaldusväärsus, kasutatavus ja terviklikus läbi aja ning võimaldavad nende haldamist ja mõistmiset. 5) Asjaajamist reglementeerivad riiklikud normdokumendid(eesmärk, kasutusala) (seadused, määrused) Dokumentide tähtsuse tõttu reguleeritakse nende haldamist riiklike normdokumentidega(seadused, Vabariigi Valitsuse määrused ja standaridid); Riigikantselei juhendmaterjalidega; Rahvusarhiivi juhistega. Seadused: Arhiiviseadus(1998) loob Eesti arhiivisüsteemi, reglueerib arhivaalide kogumist, hindamist, arhiveerimist, säilitamist ning nendele juurdepääsu korraldamist, märgukirjade ja selgitustaotlusele vastamise seadus(2004) selgitab isiku vastuvõtmise ja vastamisest keeldumise ning loobumise korda, avaliku teabe seadus(2000) riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud anmda kodanikule tema nõudel
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Andmekogude seadus Haldusmenetluse seadus Avaliku teenistuse seadus Töölepinguseadus Keeleseadus Äriseadustik Vabariigi valitsuse määrused Arhiivieeskiri Asjaajamiskorra ühtsed alused Muud Ministri määrused Ministeeriumi käskkirjad Standardid EVS-ISO 15489-1:2004 üldnõuded EVS-ISO 15489-2:2004 juhised Muud juhendmaterjalid Rahvusarhiivi juhised Riigikantselei juhendmaterjalid Organisatsiooni dokumendisüsteemi loomine: süsteemi hõlmatavate dokumentide kindlaksmääramine asjaajamiskord – esitab nõuded orgi-i dokumentide haldamisele alates nende loomisest või saamisest kuni eraldamiseni arhiiviasutusse või hävitamiseni, kasutajate ülesanded dokumentide haldamisel dokumentide loetelu – kehtestab dokumentide liigitamise skeemi ja säilitamise tähtajad. Dokumendid toimikutes vastavalt loetelule. Kontroll dok
Dokumentide hoidmine on üks asutuse asjaajamise korraldamise osa. Dokumente hoitakse asutuses dokumendi elukäigu lõpuni. Asjaajamisperioodi vältel koondatakse dokumendid toimikutesse registraatoritesse ehk moodustatakse toimikud vastavalt dokumentide loetelus märgitud sarjale. Toimiku seljale märgitakse: · pealkiri e sarja nimetus vastavalt dokumentide loetelule (kajastab toimikusse koondatud dokumentide koosseisu ja sisu; · indeks asjaajamises (tuleneb Rahvusarhiivi dokumentide loetelust, sisaldab funktsiooni, sarja ja autori tähist); · aastaarv; · vajadusel toimiku number. Toimikus hoitakse reeglina ühe asjaajamisperioodi dokumente. Kui vastava sarja dokumente lisandub vähe, võib toimikus hoida maksimaalselt kolme aasta dokumente. Peale asjaajamisperioodi lõppu valmistatakse toimikud ette säilitamiseks. Selleks kontrollitakse toimiku nõuetekohast vormistamist, vajadusel eemaldatakse koopiad ja mittearhiiviaines.
aruanded, seletused, selgitused vastavalt õigusaktidele või vajalikud menetluses oleva asja lahendamiseks muud õigusaktides ettenähtud dokumendid arved 6. Millised dokumendid ei kuulu registreerimisele? suulised pöördumised Reklaam Kirjad märgiga „isiklik“ perioodika rämmpost 7. Loetlege dokumendi elukäigu kestel dokumendiga tehtavad dokumendihalduse tegevused (Rahvusarhiivi juhise järgi) Loomine Saamine Registreerimine Hoidmine ja kasutamine Eraldamine Hävitamine Üleandmine 8. Mis on e-teenus? E-teenusteks nimetatakse kõikvõimalikke teenuseid ja kasutajale lisaväärtust loovaid toiminguid elektroonses keskkonnas. 9. Millised tasemed on e-teenustel? I. E-teenuse taseme hindamise skaala ( Tallinna avalike teenuste andmekogu põhimäärus p.3 §70)
dokumentatsioon. Nõuded elektrooniliste dokumendihaldussüsteemidele Dokumentide näidisloetelud Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1:Kiri. Rahvusarhiivi juhised www.ra.ee Mittetulundusühingute arhiivide korrastamine Organisatsioonid peavad olema teadlikud vajadusest Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus luua dokumendid seaduste kohaselt Dokumendihalduse ABC
Hilisemal ajal ilmub üks väga oluline ajaloo-kultuuriajakiri Tuna (1998. aastast). Senisest suurem arhiiviallikate publitseerimine. Eestvedajaks tollane arhiivisüsteem, Riigiarhiiv. Asutatakse eraldi sari Adfontes. Avalikkuse ette tuuakse palju julgeolekuorganite arhiivimaterjale. Teisenes arhiivisüsteem, arhiivid avati, juurdepääsukeelud likvideeriti. Desovetiseerimine toimus kiiresti ja tulemuslikult. 1999. aastal ühendati kõik Eesti varasemasse riiklikku süsteemi kuuluvad ühtse Rahvusarhiivi alla. Olulisim tulemus oli süsteemi avatuks tegemine. Eesti on ainuke endine NSVL vabariik, kus ei ole säilinud enam ühtegi eriarhiivi. Lisaks hakkas Rahvusarhiiv jõuliselt tegelema teaduse ja publitseerimisega, tänaseks on see Rahvusarhiivi üheks elementaarsemaks ülesandeks. Väga lühikese ajaga suudeti reorganiseerida üldhariduskoolide ajaloo õpetamine ja koostada uued ajalooõpikud. Eesti oli Läti ja Leeduga võrreldes tunduvalt edukam. Kaasaja uurimiskeskused:
katusorganisatsioon - koondab endasse Riigiarhiivi, Filmiarhiivi ja Ajalooarhiivi - lähiajaloo seisukohalt kõige olulisem Riigiarhiiv. Kui Ajalooarhiivis enamus materjale on varasema perioodi kohta, siis tegelikult leidub selles ka hilisema perioodi materjale, nt nõukogude aegse Tartu ülikooli materjalid. Ajalooarhiiv oluline ka mitmete väliseesti kogude seisukohalt. Üldises plaanis kõige olulisem on Riigiarhiiv, millesse on sisse lülitatud ka endine parteiarhiiv. Lisaks Rahvusarhiivi arhiivikollektsioonile on oluline ka Tallinna Linnaarhiiv just Tallinna ajaloo seisukohalt, teatud küsimuste puhul pakub see ka laiemat informatsiooni - tänapäeval Eestis olemas ainult 1 ametlik linnaarhiiv. Tallinna Linnaarhiiv on ametlikult linnaasutus, ei kuulu Rahvusarhiivi koosseisu. Selle linnaarhiivi juures tasub meeles pidada, et need dokumendid on lülitatud rahvusarhiivi otsingumootorisse. Nende suuremate arhiivide kõrval on olemas ka ametkondlikud
Lidia Feklistova 9 Kasutatud infoallikad [1] Tiiu-Reet Kõrven ,,Asjaajamine", Tallinn 2005 [2] Tiiu-Reet Kõrven ,,Dokumendihaldus", Külim 2006 [3] Jelena Rootamm-Valter "Asjaajamine", Vastus 2000 [4] Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, Plankide vormid (online), http://www.ekk.edu.ee/uldinfo/avalik-teave/plankide-vormid, (24.09.2008) [5] Rahvusarhiiv, Rahvusarhiivi juhis. Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus (online), http://www.ra.ee/juhised/auditjuhis.pdf, (24.09.2008) [6] Rahvusarhiiv, Rahvusarhiivi juhised. Dokumendi- ja arhiivihaldus (online), http://www.ra.ee/juhised/dhjuhis.pdf, (24.09.2008) [7] Rahvusarhiiv, Dokumendihalduse ABC (online), http://www.ra.ee/abc, (24.09.2008) 80
annaabi.ee 
