Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Digitaalse info hoidmine CD-Ril (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida teha kui optiline andmekandja tundub loetamatu?
Digitaalse info hoidmine CD­
Ril 
Optiliste  andmekandjate 
perekond
CD­ROM – Compact Disc Read Only  Memory
CD­R ­ Compact Disc Recordable
CD­RW – Compact Disc ReWritable
DVD­ROM – CD­ROMi analoog
DVD­R, DVD+R – DC­Ri analoog
DVD­RAM, DVD­RW, DVD+RW – korduvkirjutatavad DVD, CD­RW analoog
MO  ­ Compact Disc MagnetoOptical
Optiliste andmekandjate kasutamine digitaalse 
info säilitamiseks ja arhiveerimiseks
Igapäevaste varukoopiate tegemisel omab tooriku kvaliteet ja salvestamise 
protsess suurt tähtsust.
Tehnoloogia praegusel arenguetapil tuleb lugeda kõige sobivamaks 
autonoomseks digitaalse info säilitamise meediumik ühekordseks 
salvestamiseks mõeldud CD­Ri.
DVD  mahutab  lgikaudu  seitse  korda rohkem infot kui CD.
Rahvusarhiiv  ei soovita andmete arhiveerimiseks kasutada DVDsid.
Soovitused:
1.
SOOVITUS:
Planeerige digitaalse info arhiveerimist
Arhiveerimine = info korrastamine + selle kirjeldamine
Planeerimist tuleks alustada info hulga ja säilitamisaja väljaselgitamisest.
2. SOOVITUS
Korrastage arhiveeritav info
Arhiveerimine eeldab info korrastamist.
Digitaalse info korrastamisel tuleb lähtuda arhiivieeskirjas sätestatud nõuetest:
Faili vormingule
Tekstifailide märgikoodile
Andmeväljade pikkusele tabelites
Avaliku arhiivi üleandmiseks ei tohi arhiveeritav info olla tihendatud ja 
krüpteeritud. 
3. SOOVITUS
Kirjeldage arhiveeritav info ja lisage kirjeldus samale andmekandjale
Korrastamine ja kirjeldamine on põhilised arhiveerimistoimingud.
Arhiveeritava info kohta tuleb koguda teatud hulk lisateavet, mida nimetatakse 
metaandmeteks.
Rahvusarhiivil on kavas lähiaastatel koostada ja välja anda juhised digitaalsete 
dokumentide erivormingute jaoks.
4. SOOVITUS
Kasutage  standarditele vastavaid failinimesid
Tuleb kasutada ISO 9660:1988 standardit, mis määrab CD­ROMi ja CD­Ri 
failisüsteemi  vormingu .
Esimene tasand määrab nn 8.3­süsteemi, kus failinimi koosneb kaheksast 
tähemärgist, punktist ja kuni kolmest tähemärgist faili  laiendi  osas.
Teine tasand lubab kasutada failinimes 64 tähemärki.
5. SOOVITUS
Valige parim  andmekandja   toorik
Toodetakse ka spetsiaalseid arhiveerimiseks mõeldud toorikuid ( lisanimi  gold), 
mis on kallimad.
Sobivad ka hõbedast peegelkihiga toorikud.
6. SOOVITUS
Veenduge, et teie poolt valitud toorik sobib teie kirjutusseadmega.
7. SOOVITUS
Hoolitsege andmekandja pindade eest
Andmekandjat võib hoida ja puudutada ainult servadest või mittesalvestatavast 
kiirkonnast, võimalusel kasutada puuvillaseid kindaid.
8. SOOVITUS
Kaitske andmekandjat
Andmekandjat tuleb hoida  pimedas  jahedas ruumis, püstiasendis, plastmassist 
ümbrises.
9. SOOVITUS
Ärge kasutage arvutit andmekandja salvestamise ajal
10. SOOVITUS
Salvestage andmekandjale infot väiksel kiirusel
11. SOOVITUS
Ärge salvestage andmekandjale rohkem kui standard ette näeb.
12. SOOVITUS
Salvestage andmekandjale kogu info korraga.
13. SOOVITUS
Kasutage salvestustarkvara failide koosseisu kontrolliks.
14. SOOVITUS
Kontrollige, kas andmekandjale salvestatud failid avanevad.
15. SOOVITUS
Tehke alati kaks arhiiviketast ja kasutage kasutusketast!
16. SOOVITUS
Indekseerige ja tähistage  andmekandjad .
17. SOOVITUS
Hoidke  arhiivikettaid hoidlas.
Pärast salvestamist ja kontrollimist viiakse andmekandja kohe säilitusruumi ja 
neid hoitaksegi seal!!!
Ei tohi segi ajada kasutusketast ja arhiiviketast!!!
18. SOOVITUS
Mida teha, kui optiline andmekandja tundub loetamatu?
Innovaatilisematele kasutajatele võivad Rahvusarhiivi soovitused optiliste 
andmekandjate käsitsemise kohta tunduda ajast mahajäänutena ja 
igapäevainfot CD­Rile kopeerides ei jõua  nendest  soovitustest rangelt kinni 
pidada, aga kui on tegu arhiveerimisega ja seda tahetakse säilitada pikaks 
ajaks, siis tuleb jäädvustamisega seotud küsimustesse tõsiselt suhtuda!
Tänan tähelepanu eest!

Document Outline

  • Slide 1
  • Optiliste andmekandjate perekond
  • Slide 3
  • Slide 4
  • 2. SOOVITUS
  • 3. SOOVITUS
  • 4. SOOVITUS
  • 5. SOOVITUS
  • 6. SOOVITUS
  • 8. SOOVITUS
  • 11. SOOVITUS
  • 14. SOOVITUS
  • 17. SOOVITUS
  • Slide 14
  • Slide 15
Vasakule Paremale
Digitaalse info hoidmine CD-Ril #1 Digitaalse info hoidmine CD-Ril #2 Digitaalse info hoidmine CD-Ril #3 Digitaalse info hoidmine CD-Ril #4 Digitaalse info hoidmine CD-Ril #5 Digitaalse info hoidmine CD-Ril #6 Digitaalse info hoidmine CD-Ril #7 Digitaalse info hoidmine CD-Ril #8 Digitaalse info hoidmine CD-Ril #9 Digitaalse info hoidmine CD-Ril #10 Digitaalse info hoidmine CD-Ril #11 Digitaalse info hoidmine CD-Ril #12 Digitaalse info hoidmine CD-Ril #13 Digitaalse info hoidmine CD-Ril #14 Digitaalse info hoidmine CD-Ril #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkritu Õppematerjali autor
Info selle kohta kuidas hoida digitaalset infot CD-Ril. Soovitused.

Sarnased õppematerjalid

Videostandardite referaat ja võrdlus
4
docx

Videostandardite referaat ja võrdlus

VHS Üldiselt VHS on videomagnetofonide salvestus- ja taasesitusstandard, mis pärineb aastast 1976. VHS on tarbia taseme analoogse salvestamise videokassett, mis on standardselt aretatud Jaapanis poolt. 1970. aastad oli periood, kui videosalvestamine muutus suureks toetajaks televisiooni tööstuses. Nagu paljud teised tehnoloogilised innovatsioonid, iga mõnest ettevõttest üritas luua televisiooni salvestus standardi, mida suurem osa maailmast kasutaks. Selle kõige tipus oli koduvideote tööstus kaasahaaratud videoklipi formaadi sõdades. Kaks nendest formaatides, VHS ja Betamax, said kõige rohkem paljastust. Lõppudelõpuks VHS võitis selle sõja ja sellega domineeris koduvideote formaadi kuni videoteibi formaadi perioodi lõpuni. 1980. ja 1990. aastatel oli VHS üldine standard mis on nüüdseks asendumas DVD- formaadiga. Lindi laius: 12.70 mm Lindi kiirus: 3.335 cm/s NTSC.le, 2.339 cm/s PAL.ile Salvestus aeg: Kuni 6 tundi kasutades peenemat linti. Keskmine lint salvestab mak

Arvutite lisaseadmed
Mälu
10
doc

Mälu

.....................................................6 CD (Compact Disc) ehk laserketas on ketas, mis sisaldab optiliste meetoditega loetavaid digitaalandmeid. Laserplaatidel liigub tänapäeval enamus programme, entsüklopeediaid, andmebaase jm. CD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema CD-ROM seade. Ühele laserkettale mahub sama palju infot nagu keskmisele kõvakettale, umbes 600 MB. Lugemine CD-lt on kiirem kui flopidelt. Laserkettalt lugemise kiirus on võrreldav kõvaketta lugemiskiirusega. Info kirjutamine CD-plaadile ei ole aga tavalise CD-ROM-seadmega võimalik. Laserketastele salvestamiseks nagu näiteks kõvakettast varukoopia tegemiseks on olemas eriseadmed...................................................................................................................... 7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Pildid............................................................

Arvuti õpetus
Arvuti välised salvestusseadmed
3
doc

Arvuti välised salvestusseadmed

salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. 1969 ­ leiutas IBM is töötav Alan Shugart magnetandmekandjal 200 mm flopi. Diskett mahutas 79,75 kB informatsiooni ning oli ainult kettasseadmes lugemiseks. Magnetketas oli paigutatud õhukesest plastikust ümbrikusse. Info lugemisava oli kaitseta. Pildil 1.44MB disket. 4.CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Laserketas, millele mahub kuni 74 minutit digitaalset Hi-Fi stereoheli. 1983.a. esmakordselt müügile tulnud CD kujutab endast 120 mm diameetriga 1,2 mm paksust läbipaistvast plastist ketast, mille ühele poolele on pressitud spiraalne soon digitaalse heliga. Kompaktketaste materjalina kasutatakse polükarbonaati ning tehnoloogiana survevalu

Informaatika
Andmekandjad ja NETIKETT
27
ppt

Andmekandjad ja NETIKETT

seda, et ta peaks olema lohakas. Kui su sõnad on sedavõrd tähtsad, et kirja panna, siis on nad ka nii tähtsad, et kirjutada arusaadavalt. Näiteks e-posti kasutamisel · Lisa piisavalt informatsiooni. Kui sa küsid midagi, millele ootad ka vastust, siis vaata üle, kas sa oled lisanud piisavalt infot, et vastamine ikka võimalikuks teha. Kui sa näiteks saadad matemaatika õpetajale ainult kirja, et sul on probleem koduse ülesandega, siis sellise info põhjal pole õpetajal sulle midagi tarka vastata. Kui küsid kelleltki oma probleemi lahendamiseks abi, siis anna ka selle võimalikult täpne kirjeldus. Näiteks e-posti kasutamisel · Ära looda oma kirjale momentaalset vastust. See, kui sa ei saa kelleltki vastust kümne minutiga, ei tähenda veel, et ta sind ignoreeriks ega anna põhjust solvumiseks. Elektrooniline kirjavahetus pole nii vahetu ja sa saad vastuse kohe, kui see võimalik on.

Informaatika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun