VHS Üldiselt VHS on videomagnetofonide salvestus- ja taasesitusstandard, mis pärineb aastast 1976. VHS on tarbia taseme analoogse salvestamise videokassett, mis on standardselt aretatud Jaapanis poolt. 1970. aastad oli periood, kui videosalvestamine muutus suureks toetajaks televisiooni tööstuses. Nagu paljud teised tehnoloogilised innovatsioonid, iga mõnest ettevõttest üritas luua televisiooni salvestus standardi, mida suurem osa maailmast kasutaks. Selle kõige tipus oli koduvideote tööstus kaasahaaratud videoklipi formaadi sõdades. Kaks nendest formaatides, VHS ja Betamax, said kõige rohkem paljastust. Lõppudelõpuks VHS võitis selle sõja ja sellega domineeris koduvideote formaadi kuni videoteibi formaadi perioodi lõpuni. 1980. ja 1990. aastatel oli VHS üldine standard mis on nüüdseks asendumas DVD- formaadiga. Lindi laius: 12.70 mm Lindi kiirus: 3.335 cm/s NTSC.le, 2.339 cm/s PAL.ile Salvestus aeg: Kuni 6 tundi kasutades peenemat linti. Keskmine lint salvestab mak
.....................................................6 CD (Compact Disc) ehk laserketas on ketas, mis sisaldab optiliste meetoditega loetavaid digitaalandmeid. Laserplaatidel liigub tänapäeval enamus programme, entsüklopeediaid, andmebaase jm. CD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema CD-ROM seade. Ühele laserkettale mahub sama palju infot nagu keskmisele kõvakettale, umbes 600 MB. Lugemine CD-lt on kiirem kui flopidelt. Laserkettalt lugemise kiirus on võrreldav kõvaketta lugemiskiirusega. Info kirjutamine CD-plaadile ei ole aga tavalise CD-ROM-seadmega võimalik. Laserketastele salvestamiseks nagu näiteks kõvakettast varukoopia tegemiseks on olemas eriseadmed...................................................................................................................... 7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Pildid............................................................
salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. 1969 leiutas IBM is töötav Alan Shugart magnetandmekandjal 200 mm flopi. Diskett mahutas 79,75 kB informatsiooni ning oli ainult kettasseadmes lugemiseks. Magnetketas oli paigutatud õhukesest plastikust ümbrikusse. Info lugemisava oli kaitseta. Pildil 1.44MB disket. 4.CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Laserketas, millele mahub kuni 74 minutit digitaalset Hi-Fi stereoheli. 1983.a. esmakordselt müügile tulnud CD kujutab endast 120 mm diameetriga 1,2 mm paksust läbipaistvast plastist ketast, mille ühele poolele on pressitud spiraalne soon digitaalse heliga. Kompaktketaste materjalina kasutatakse polükarbonaati ning tehnoloogiana survevalu
seda, et ta peaks olema lohakas. Kui su sõnad on sedavõrd tähtsad, et kirja panna, siis on nad ka nii tähtsad, et kirjutada arusaadavalt. Näiteks e-posti kasutamisel · Lisa piisavalt informatsiooni. Kui sa küsid midagi, millele ootad ka vastust, siis vaata üle, kas sa oled lisanud piisavalt infot, et vastamine ikka võimalikuks teha. Kui sa näiteks saadad matemaatika õpetajale ainult kirja, et sul on probleem koduse ülesandega, siis sellise info põhjal pole õpetajal sulle midagi tarka vastata. Kui küsid kelleltki oma probleemi lahendamiseks abi, siis anna ka selle võimalikult täpne kirjeldus. Näiteks e-posti kasutamisel · Ära looda oma kirjale momentaalset vastust. See, kui sa ei saa kelleltki vastust kümne minutiga, ei tähenda veel, et ta sind ignoreeriks ega anna põhjust solvumiseks. Elektrooniline kirjavahetus pole nii vahetu ja sa saad vastuse kohe, kui see võimalik on.
Kõik kommentaarid