Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dokumendisüsteem (0)

1 Hindamata
Punktid
DOKUMENDISÜSTEEM
Dokumendisüsteemi organisatsioonis moodustavad
  • dokumendid
  • dokumentide haldamise toimingud dokumentidega
  • dokumentide haldamisel osalevad inimesed e süsteemi kasutajad
  • dokumentide haldamisel kasutatav tehnoloogia

Dokumendisüsteemis kehtestatakse dokumentide haldamiseks selged reeglid, mis pannakse kirja
organisatsiooni dokumendihalduse alusdokumendis (asjaajamiskord) ja sellest juhinduvad kõik
dokumendisüsteemi kasutajad.
NB Sõnad “dokumendisüsteem” ja “dokumendihaldussüsteem” ei ole samatähenduslikud.
Dokumendihaldussüsteem tähendab mõnda spetsiaalset dokumendihalduse tarkvarasüsteemi :
Webdesktop, Amphora , GoPro, Postipoiss, Delta, Directo , Axapta.
Peamised organisatsiooni dokumentide haldamise toimingud on
  • dokumentide loomine ja saamine
  • dokumentide liigitamine
  • dokumentide registreerimine
  • dokumentidele säilitustähtaja määramine
  • dokumentide säilitamine
  • dokumentidele juurdepääsu tagamine
  • dokumentide kasutamise jälgimine
  • dokumentide hävitamiseks eraldamine või arhiivi üleandmine

DOKUMENTIDE LOOMINE JA SAAMINE
  • Dokumendid luuakse organisatsioonis tööprotsessi käigus.
  • Tihti valmib dokument läbi mitme mustandversiooni, mida organisatsiooni dokumendisüsteemi ei hõlmatagi.
  • Organisatsiooni dokumendisüsteem saab loodud või saadud dokumendist “teadlikuks”

alles dokumendi registreerimisel.
  • Organisatsiooni saabunud dokumendid sisenevad dokumendisüsteemi registreerimise teel.

DOKUMENTIDE LIIGITAMINE
  • Dokumendisüsteemis hallatakse dokumente rühmiti, mis võimaldab dokumente tõhusamalt leida ja hallata.
  • Dokumentide liigitamine toimub liigitusskeemi (dokumentide loetelu ) järgi
  • Dokumente võib liigitada erinevate tunnuste alusel, levinumad on:

  • funktsioonipõhine liigitamine
  • struktuuripõhine liigitamine
  • temaatiline liigitamine
  • dokumendiliikidel põhinev rühmitamine
    Funktsioonipõhine liigitamine
    • Organisatsioonil on oma kindlad funktsioonid – ülesanded, mille täitmiseks ta on loodud.

    Iga dokument tekib mingi kindla funktsiooni täitmise käigus. Funktsioonid jagunevad:
    põhifunktsioonid (igal org-l erilised) ja tugifunktsioonid (kõikidel org-del sarnased)
    • Rahvusarhiivi poolt enim soositud dokumentide liigitussüsteem

    Näit. Funktsioon 1 Raamatupidamise arvestamine
    1.1 Raamatupidamise ja aruandluse korraldamine
    1.2 Eelarvestamine
    Funktsioon 2 Töö- ja teenistussuhted
    2.1 Personali planeerimine, värbamine, arvestus
    2.2 Personali arendamine ja koolitamine
    Funktsioon 3 Järelevalve korraldamine
    3.1 Mälestiste järelevalve
    3.2 Muinsuskaitsealade järelevalve
    Struktuuripõhine liigitamine
    • Organisatsioonid jagunevad osakondadeks, jaoskondadeks, talitusteks, divisjonideks või

    muudeks allüksusteks. Iga üksus saab ja loob ise dokumente ja haldab neid.
    • Struktuuripõhise liigituse puhul on liigitusskeemi jaotisteks organisatsiooni struktuuriüksused ja nende osad

    Näit. 1. Juhtkond
    2. Üldosakond
    2.1 Asjaajamistalitus
    2.2 Haldustalitus
    2.3 Personalitalitus
    2.4 Infosüsteemide talitus
    Organisatsiooni struktuur muutub sagedamini kui tema funktsioonid. Igal struktuurimuutusel tuleb muuta ka liigitusskeemi.
    Temaatiline liigitamine
    • Liigitamine temaatilise tunnuse põhjal – tehakse organisatsiooni tegevuse kohta märksõnastik ja organisatsiooni dokumendid rühmitatakse selle põhjal

    Näit. 1. Aruandlus
    2. Koolitus
    3. IT
    Temaatilist liigitust ei poolda arhiiviasutused, sest kaduma võivad minna dokumentide vahelised
    seosed, mis põhinevad asutuse tegevusel.
    Dokumendiliikidel põhinev dokumentide rühmitamine
    • Väikesed organisatsioonid, kus on vähe funktsioone ja vähe dokumente rühmitatakse dokumente nende liikide järgi.
    • Dokumendiliikide järgi rühmitamise korral on iga dokumendiliigi jaoks oma toimik

    Näit. 1. Kirjad
    2. Käskkirjad
    3. Protokollid
    4. Aktid
    5. Isiklikud toimikud
    DOKUMENTIDE REGISTREERIMINE
    • Dokument hõlmatakse organisatsiooni asjaajamises dokumendisüsteemi
    • Selle käigus luuakse dokumenti kirjeldavad andmed e metaandmed
    • Registreerimise kaudu seotakse dokument vastava funktsiooniga, mille täitmise käigus ta tekkis ning teiste dokumentidega
    • Dokumendi registreerimine tõestab dokumendi olemasolu
    • Paberdokumente on registreeritud aegade jooksul registreerimisraamatutes
    • Elektroonilises süsteemis on dokumendi registreerimine möödapääsmatu, muidu ei leia hiljem

    dokumenti üles
    • Registreerimine pole ühekordne toiming, vaid protsess. Registriandmeid täiendatakse vastavalt asja lahendamise käigule, näit. täitmismärge lisatakse alles siis, kui asjaajamine on

    lõpetatud.
    • Organisatsioon määrab kindlaks, missuguseid andmeid iga dokumendi kohta kindlasti registreeritakse. Tavaliselt on iga dokumendi kohta märgitud:

  • dokumendi autor
  • pealkiri
  • koostamise kuupäev
  • registreerimise või saamise kuupäev
  • viit e dokumendi järjekorranumber
    • Registreerimisel seostatakse dokument liigitusüksusega, millesse ta registreeritakse. Seda seost väljendab viit.

    Näit. 12-6-3/117, kus
    12 on funktsiooni tähis
    6 on dokumendi sarja tähis
    3 on struktuuriüksuse tähis
    117 on dokumendi järjekorranumber
    8.2-1/133, kus
    8 on struktuuriüksuse tähis
    2 on struktuuriüksuse allüksuse tähis
    1 on dokumendi sarja tähis
    133 on dokumendi järjekorranumber registris
    DOKUMENTIDELE SÄILITUSTÄHTAJA MÄÄRAMINE
    • Säilitustähtaja määramise eesmärk on tagada, et dokumente hoitakse alles nii kaua kui neid vajatakse.
    • Säilitustähtaja määramiseks analüüsitakse dokumendi väärtust organisatsiooni jaoks sh

    võimalikku kasutamist
    • Säilitustähtaeg määratakse kõikidele organisatsiooni dokumendiliikidele
    • Säilitustähtaeg võib tuleneda õigusaktist (raamatupidamisseadus, töölepinguseadus)
    • Säilitustähtaeg määratakse täisaastates
    • Vahel seotakse säilitustähtaeg mingi kindla sündmusega ( näit. 10 a peale lepingu tähtaja lõppemist)
    • Organisatsiooni kõige olulisematele dokumendiliikidele antakse alatine säilitustähtaeg st

    org-n hoiab neid dokumente alles oma tegevuse lõpuni.
    • Kui avalik arhiiv hindamise käigus leiab, et mõned dokumendid võivad huvi pakkuda ka

    aastasadade pärast, antakse neile dokumentidele nn arhiiviväärtus ja neid dokumente ei
    tohi kunagi hävitada.
    DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KASUTAMINE
    • Dokumentide säilitamise eesmärk on tagada, et dokumendid on füüsiliselt kasutatavad ja nende sisu loetav nii kaua kui dokumenti vajatakse
    • Dokumentide säilitamine sõltub dokumendi tüübist ja andmekandjast
    • Paberdokumentide kõige suuremad vaenlased on: liigniiskus , liiga kõrge või liiga madal temperatuur, tolm, otsene päikesevalgus.
    • Digitaaldokumentide säilimise olulisteks mõjuriteks on magnetvälja tase, vibratsioon
    • Dokumentide säilimiseks seatakse sisse spetsiaalne arhiiviruum, kuhu koondatakse pikema

    säilitustähtajaga dokumendid, mida vahetus asjaajamises enam tihti ei vajata.
    Arhiiviruumis 15-20 C, suhteline õhuniiskus 30-50%, temperatuur ja õhuniiskus on stabiilsed,
    ruum on kaitstud sissetungide, tule-, vee jt õnnetuste vastu.
    DOKUMENTIDELE JUURDEPÄÄSU TAGAMINE
    • Üldjuhul on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste dokumendid algusest peale avalikud ja

    kõik võivad huvi korral nendega tutvuda.
    • Juurdepääsu ohjamise viisiks on dokumentide jagamine rühmadeks vastavalt tegevustele,

    mille käigus dokumendid luuakse (personalidokumendid, riigihangete dokumendid)
    • Dokumentidele turvaklasside omistamine. Turvaklassid on hierarhilised, mis kajastavad dokumentidele kehtestatud juurdepääsu piirangu ranguse taset. Juurdepääs ei ole üksnes isikute dokumentide kättesaamise õigus, vaid ka praktiline võimalus dokumente kätte saada.

    DOKUMENTIDE KASUTAMISE JÄLGIMINE
    • Dokumendisüsteemis peab kontrolli all olema dokumentide ja toimikute asukoht ja

    dokumendist tulenevate ülesannete täitmine. Selleks registreeritakse süsteemis dokumentide edastamine , toimikute laenutamine, dokumendist tuleneva ülesande täitja ja täitmise tähtaeg.
    • Dokumentide asukoha ja ülesannete täitmise jälgimine tagab organisatsiooni asjaajamise korrektse ja tõrgeteta toimimise ja hoiab ära dokumentide võimaliku kaotsimineku.

    DOKUMENTIDE HÄVITAMISEKS ERALDAMINE VÕI ARHIIVI ÜLEANDMINE
    • Hävitamine on dokumendi elutsükli mingi etapi lõppemine
    • Iga asjaajamisperioodi lõpul eraldatakse asjaajamisest väljunud dokumendid (suletud toimikud) aktiivsetest dokumentidest
    • Vajadusel viiakse dokumendid hoidmiseks organisatsiooni arhiivi
    • Säilitustähtaja ületanud dokumendid eraldatakse hävitamiseks
    • Arhiiviväärtusega dokumendid antakse üle avalikku arhiivi

    DOKUMENDISÜSTEEMI KASUTAJAD
    • Iga inimene, kes puutub kokku organisatsiooni dokumentidega ja sooritab nendega mingeid toiminguid, on dokumendisüsteemi kasutaja
    • Dokumendisüsteemi kasutajad jagatakse rühmadesse selleks, et neile omistada

    nende tegevusalale vastavad dokumendid haldamise ning neile juurdepääsu õigused
    • Kõige ulatuslikumad on dokumendisüsteemis dokumendihaldurite ülesanded:

    - organisatsiooni liigitusskeemi koostamine
    - terve dokumendisüsteemi käigushoidmine
    - teiste kasutajate tehtud vigade parandamine
    • Üks kasutaja võib olla mitmes dokumentide haldamise rollis: näiteks osakonnas on tal dokumentide vaatamise õigus, kuid mõnes projektis haldab ta selle projekti kõiki dokumente
    • Juurdepääsuõiguste andmine põhineb sellel, kas dokumendid on piiranguta või esineb neile

    Juurdepääsupiiranguid. Näit. personalihalduse dokumente näevad ainult personalitöötajad ja
    riigihanke pakkumise dokumente selleks õigust omavad töötajad.
  • Vasakule Paremale
    Dokumendisüsteem #1 Dokumendisüsteem #2 Dokumendisüsteem #3 Dokumendisüsteem #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-06-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Dokumendi halduse eksamiks
    31
    docx

    Dokumendi halduse eksamiks

    Info jaguneb: Objektiivne ­ reaalselt meie ümber Subjektiivne ­ objektiivse keskkonna kirjeldus oma nägemuse järgi Sense making ­ liigub objektiivse ja subjektiivse info vahel Nt: väljas sajab, panen kummikud jalga Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv info on salvestatud kodeerit

    Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
    Rahvusarhiivi juhised
    152
    pdf

    Rahvusarhiivi juhised

    4.3 Dokumendihalduse normatiivne keskkond 16 4.3.1 Üldist 16 4.3.2 Seadused 16 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused 17 4.3.4 Ministri määrused ja käskkirjad 17 4.3.5 Standardid 17 4.3.6 Hea tava juhised 18 5 Dokumendisüsteem 19 5.1 Üldist 19 5.2 Dokumendid ja muud teaberessursid 20 5.3 Dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid 22 5.4 Kasuajad: vastutuse ja pädevuse tasandid 23 5.4.1 Üldist 23 5.4.2 Juhtkond 23 5.4

    Rahvusarhiivi juhised
    ASJAAJAMINE
    19
    docx

    ASJAAJAMINE

    või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumendihaldus ­ on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa astvatud ametitegevuste ja ­toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja teabe registreerims ja korraldusprotsessidega. Dokumendisüsteem ­ infosüsteem, mille otsatarbeks on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Arhivaal Dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhiiv Asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. Asjaajamise korraldamine

    Asjaajamise alused
    Dokumendihaldus
    7
    docx

    Dokumendihaldus

    ANDMED- inimesele või masinale arusaadaval kujul vormindatud info esitusviis, mida saab kasutada suhtlemiseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötlemiseks. (Info esitamise viis inimesele arusaadaval kujul) INFORMATSIOON- fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teetud kontekstis eritähendus. (Andmed millel on teatud kontekstis tähendus minule. Inf. On tavaliselt kodeeritud kujul, kokkulepe saaja ja saatja vahel. Inf. on edasi antud teadmus.) TEADMUS- informatsioon ja oskused, mis on omandatud läbi kogemuse või hariduse. (Andmed>Informatsioon>Teadmus) DOKUMENT- on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (dok. On registreeritud teavik) DOKUMENT (record) ­organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äritegevuse käigus loodu

    Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
    Dokumendihalduse alused
    12
    docx

    Dokumendihalduse alused

    ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega, sh organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega 4. Dokumendihaldussüsteem Elektrooniline tarkvara ­ dokumentide haldamine, kontrollimine ja neile juurdepääsu tagamine Dokumendihaldussüsteemid: Amphora, Webdesktop, Postipoiss, Delta (Alfresco põhine arendus), Sharepointi põhised arendused jt 5. Dokumendisüsteem Infosüsteem - dokumentide haldamine, hõlmamine ja neile pideva juurdepääsu tagamine (kogu nende elukaare jooksul) 6. Dokumendiliik Nimetus, mis tähistab ühesuguste tunnustega (otstarve, tähendus, vormistus) dokumente Käsikiri, leping, käskkiri, volitus 7. Dokumendi elukaar (e. -käik) Toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutusse üleandmiseni 8. Infohaldus

    Dokumendihaldus
    Arhiivindus
    10
    docx

    Arhiivindus

    Juhiste koostamisel on eelkõige silmas peetud seda, et asutustes ja erakätes tekkiv oluline, huvitav ja arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid jõuaks rahvusarhiivi kvaliteetselt ­ nii, et seda saaks kasutada veel sadade aastate pärast. Juhised hõlmavad järgmisi dokumendi- ja arhiivihalduse valdkondi: Dokumendi- ja arhiivihaldus: dokumendisüsteemi väljatöötamine, liigitamine, dokumentide kasutatavuse tagaine. Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine: säilitustähtaja määramine, hävitamine. Arhivaalide hoid, säilitamine ja füüsiline korrastamine: hoid, ohuplaani koostamine, üleandmine. Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus: seire, eraldamine, auditeerimine. Erinevad korrastussüsteemid. Eri aegadel on arhiivide korrastamiseks ja kirjeldamiseks kasutatud erinevaid süsteeme. Nõukogude perioodil lähtuti arhiivikorrastamisel kronoloogiapõhimõttest. Kõik asutuses tekkinud dokumendid kirjeldati nimistutes kas vastavalt nende

    Ajalugu
    Dokumendihalduse mõisted
    3
    docx

    Dokumendihalduse mõisted

    KUJUL: Mõiste- definitsiooni (allika viide) + selgitav kommentaar Administraator ­ süsteemi kasutajaroll, mille ülesandeks on dokumendisüsteemi konfigureerimine ja toimimise tagamine. (Kasutatakse ka ,,haldur") Ainuidentifikaator ­ süsteemi poolt loodud, dokumenti unikaalselt identifitseeriv, tavaliselt numbriline tunnus. Asi ­ üksikküsimus asutuse asjaajamises, millega seotud asjaajamistoimingute (asja algatamine, lahendamine, täitmine või lõpetamine) käigus tekivad dokumendid. Asjaajamine ­ organisatsiooni ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpne ja küllaldane dokumenteerimine; dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise tagamine neile kehtestatud säilitustähtaja jooksul; dokumentide menetlemise, nende ringluse, sisemise kooskõlastamise ja tähtaegse täitmise kontrolli korraldamine; teabele juurdepääsu, asjaajamise üleandmise jms korraldamine (AÜA põhjal) Autentsus ­ dokumendi omadus, mille puhul saab kindlaks teha järgmist: a) dokumen

    Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
    Dokumendihalduse eksam
    16
    doc

    Dokumendihalduse eksam

    EKSAMIKS 1. ORGANISATSIOONI DOKUMENDIHALDUSE KORRALDAMINE Põhimõisted Dokument – on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on saadud või loodud asutuse või isku käigus. Tõestusväärtus – võime kajastada funktsioonide täitmist või tehingute läbiviimist, dokument on autentne või usaldusväärne. Teabeväärtus – dokumendis sisalduvad andmed sündmuste, isikute jms kohta. Dokumendiga seotud isikud – autor (organisatsioon), adressaat/saaja, koostaja(annab sisu), vormistaja, allkirjastaja, dokumendisüsteemi haldur. Metaandmed – dok. kirjeldavad andmed, mis luuakse dokumendi süsteemis. Andmed dok registreerimise ja haldamise ajaloo kohta. Dokumendi liik – tuleneb dokumendi sisu ehitamise viisist ja vormielementide kasutmisest (nt kiri, protokoll, avaldus) Dokumendi elukäik – kõik tegevused dokumendiga alates tema loomisest või saamisest kuni hävitamiseni või säilitamisele eraldamisele Etapid: 1. planeerimine 2. loomine või saamine 3.

    Dokumendihaldus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun