liigitada registrisse. DOK. REGISTREERIMISNUMBER- number, mis antakse registreerides DOK. REGISTREERIMINE-õigusaktides ette nähtud ja / või arhiivimoodustaja poolt kindlaks määratud dokumendi metaandmete kandmine dokumendisüsteemi. Dok. saab registrinumbri registreerimiseks, kantakse registrisse. DOKUMENDI REGISTER- KOV asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt digitaalselt peetav andmekogu DOKUMENDI JA TEAVIKU ERINEVUS- teavik on mitteametlik dokument. DHP- dokumendihaldus programm. DOKUMENDISÜSTEEMI OMADUS Dokumendisüsteemid peavad toetama dokumente, mis on autentsed, usaldusväärsed ja kasutatavad. Neid iseloomustavaiks omadusteks peaksid olema usaldusväärsus, terviklikkus, vastavus õigusaktidele, kõikehõlmavus, süsteemsus. RISO- riigiinfosüsteemi osakond EDHS- elektrooniline dokumendihaldussüsteem DVK- dokumendivahetuskeskus AJALUGU- Esimesed dokumendid 15000e.KR- Lascaux koopamaalingud. 8000 e.kr- savist zetoonide kasutamine arvepidamiseks
Aineprogramm Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine
1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest.
hallata Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente. 1574 Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ja kommunikatsiooniministeerium.
See on osa rahvuslikust kultuuri- pärandist ning seda säilitatakse püsivalt. Avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud arhivaal antakse üle RA. Arhivaar- isik, kes töötab arhiivis ja korraldab arhivaale Asjaajamine- dok loomine, registeerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleviimiseni arhiivi. Tegevused isiku v organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks. Asjaajamiskord- alusdokument asutuse asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamiseks. Asutuse dokumendiregister - digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dok registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Asutuse dokumentide loetelu - asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dok haldamiseks dok loetelu, mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi.
Sisu vastas Vabariigi Valitsuse määruse ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused" 1. peatüki § 4-le. 1.3 Veterinaar- ja Toiduameti asjaajamiskord Asjaajamiskord on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti direktori käskkirjaga 06.01.2009. Asjaajamiskord koosneb 35 leheküljest ja on jaotatud 13. peatükiks ja need omakorda alapeatükkideks. Ameti asjaajamisperioodiks on kalendriaasta 1.jaanuarist-31.detsembrini. Asjaajamises kasutatakse elektroonilist dokumendihalduse programmi. Paberkandjal dokumentide kõrval kasutatakse asjaajamises ka skaneeritud ja muul viisil saadud või loodud digitaalsel kujul dokumente. Ametil ja töötajatel on asjaajamiseks kasutatav ametlik elektronposti aadress. Kolmandas peatükis on toodud vormindusnõuded dokumendiplankidele (vapid, turvaelemendid, lehekülje veerised jne), samuti kasutusel olevad plangi liigid (üld-, kirja-alkoholiregistri otsuse plank jne)
1. Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt. · Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema kehtestatud teatud reeglid, korrad, mis aitavad hallata dokumendiga teostatavaid toiminguid.
11 Dokumentide liigitusskeem asutuse funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu ning raamistik tema dokumentide hõlmamisel ja haldamisel. Liigitusskeem peab sisaldama: asutuse nimetust, funktsiooni nimetust ja selle tähist, sarjade nimetusi ja nende tähiseid. Liigitusskeem kehtestatakse dokumentide loetelus. Liigitusskeemi tasandid: funktsiooni tasand ja sarja tasand. Funktsioonipõhiline liigitamine! Dokumentide loetelu on dokumendihalduse alusdokument, mille abil saab planeerida ja ohjata dokumendi tervet elukäiku. Dokumentide loetelu-rühmitamine sarnaste tunnuste põhjal. Loetelu peab sisaldama kõik asutuse funktsioonid ja nende täitmise käigus tekkivad dokumendisarjad sõltumata andmekandjast. Dokumendi loetelu on vajalik. *süstematiseerimiseks sarjadesse, *dokumentide indekseerimiseks, *ülesleidmiseks, * säilitustähtaegade määramiseks
Kõik kommentaarid