50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mursik
Õppematerjali autor
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut RAHVUSARHIIVI FOTODE, FILMIDE, HELI- NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE Koostanud: Kirke Põldsamm Maarja-Liis Tahk Gerda-Linda Heinsalu Tallinn 2015 SISUKORD rahvusarhiivi fotode, filmide, heli- ning videosalvestiste säilitamine.........................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 rahvusarhiivi ülevaade................................................................................................................4 Hoiustamine................
1. Säilitamise üldküsimused 1) Kultuur Inimesele kui bioloogilisele liigile on iseloomulik kultuuri olemasolu. Kultuur on mõiste, mida kasutatakse humanitaar- ja sotsiaalteadustes väga laialdaselt. Kultuuridefinitsioone on sadu. Neist ühe varaseima on loonud inglise antropoloog E. B. Tylor 1871. aastal. Tema sõnul on kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses kui kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse, kombestiku ning iga muu võime/harjumuse, mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud. Kultuuris on alati vähemalt 3 komponenti: mida inimesed mõtlevad, kuidas käituvad ja milliseid materiaalseid objekte nad valmistavad. Kultuurile on ka omased terve rida tunnuseid: kultuur on ühine, õpitud, ajalooline protsess, tähenduste ja sümbolite süsteem, mis kandub põlvest põlve. Lühiajaline, vaid ühele indiviidile omane käitumine ei ole kultuuriline. Materiaalne kultuur on
Programm võib vahetada infot välismäluseadmetega. Kuna viimased töötavad aeglaselt, siis juhtseade võib vahepeal peatada programmi täitmise seniks kuni lõpeb andevahetus. 3 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost Esimene elektronarvuti ENIAC loodi 1945.a. Arvutid, mis ehitati möödunud sajandi 1945- 50.a. olid suured seadmed, mis olid realiseeritud elektronlampidel ning võtsid enda alla terveid ruume, maksid ränka hinda ning olid kättesaadavad ainult suurtele rikastele firmadele ja riiklikele teadusasutustele. (Näiteks arvuti ENIAC oli realiseeritud 18.000 elektronlambil, tegi 5000 operatsiooni sekundis, kaalus ~50 tonni, ning tarbis elektrivõimsust ~50 kW). Seoses kaasaegse tehnoloogia arenguga elektroonika valdkonnas muutusid ka arvutite gabariidid ja nende tehnilised näitajad. Transistori leiutamisega 1948.a
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere
Näiteks kui füüsika annab meile informatsiooni Universumist läbi loodusseaduste, siis antud valdkond näitab seda, et millisena Universum üldse välja näeb. Millised objektid Universumis eksisteerivad. Sellised paigad, mida fotodelt näha on, peaks iga inimene oma enda silmadega reaalselt näha saama. Selles see Holograafia mõte seisnebki. See on ka Maailmataju üheks keskseimaks olemuseks näha oma enda silmadega Universumit, mitte vahendatult. Esitatud fotod ( õigemini fotode teemad ) on hierarhilises järjekorras. See tähendab seda, et fotodel esitatud Universumi objektid on alustatud kõige suurematest ja lõpeb väikseimate astronoomiliste objektidega. Pilte Universumist on kokku 112: galaktikatest on 23 pilti, udukogudest aga 30, tähtedest 18, mustadest aukudest 7 ja planeetidest 34. Holograafias välja toodud fotosid on kahte liiki: on kahemõõtmelised ja kolmemõõtmelised fotod. Vaata järgmist skeemi:
Maailmataju ,,vaimne" osa Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem
printsiibist. Maailmataju „vaimne“ osa Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus – see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid