Kultuuripärandi säilimist tagavad seadusandlikud aktid (0)

Kultuuripärandi säilimist tagavad seadusandlikud aktid
Seadus
Terminoloogia
Kogumispõhimõtted
Säilitamispõhimõtted
Muinsuskaitse
Mälestis - riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline , etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks.
Muinsuskaitse alla käivad kõik alad või asulad, mis omavad mingisugust kultuurilt väärtust. Samuti on ka olemas ajutise kaitse all olevaid asulaid. Muinsuskaitse alla saadavaid alasid, saavad nad lugeda kui teatud ala on otsustatud Vabariigi Valitsuse vastutava ministri ettepanekul. Muinsuskaitsealaks määratakse põhimääruse alusel.
Mälestise hävitamine või rikkumine on keelatud.
Mälestise omanik või valdaja vastutab mälestise säilimise eest. Mälestise omanik või valdaja on kohustatud:
- mälestist hooldama ;
- mälestist remontima, kui see on vajalik mälestise säilimise tagamiseks;
Arhiiviseadus
Dokument - mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks.
Arhivaal – dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse.
Avalikku ülesannet täitev asutus või isik annab arhivaalid üle Rahvusarhiivile, kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt kümme aastat pärast dokumendi loomist või saamist ning kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
Arhivaale tuleb hoida nõuetekohastes tingimustes, hoides ära nende lubamatu kasutamise, kahjustumise ja hävimise.
Arhivaalis sisalduvat teavet võib üle kanda teisele teabekandjale, kui teabe hoidmine teisel teabekandjal on põhjendatud.
Arhiivieeskiri
Arhiiv – asutuse või isiku dokumentide terviklik kogum
Avalik arhiiv- arhiiviasutus Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tähenduses.
Kogutakse arhiivi ainult arhiiviväärtusega dokumente.
Arhivaalide loomisel, korrastamisel ning hoidmisel peab asutus kasutama materjale, tooteid, vorminguid ja tehnoloogiaid , mis tagavad arhivaalide võimalikult pikaajalise säilivuse ja kasutusea. Asutus hoiab ja kasutab dokumente selliselt , et see ei kahjusta nende seisundit ega ohusta nende autentsust, usaldusväärsust ja terviklikkust.
Muuseumiseadus
Muuseum – ühiskonna ja selle arengu teenistuses alaliselt tegutsev kultuuri- ja haridusasutus, mis ei taotle majanduslikku kasumit, mis on üldsusele avatud ning mille ülesanne on koguda, säilitada, uurida ning vahendada inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalselt kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.
Muuseumid võtavad enda kogusse ainult kultuuriväärtusega esemeid ning mis vastavad muuseumi koostatud kogumispõhimõtetest. Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korra kehtestab kultuuriminister määrusega. Määruses nähakse ette rakendatavad nõuded jne.
Muuseumi andmekoguga liitunud muuseum märgistab iga museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja ning tagab selle säilimise. Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega.
Sundeksemplar
Sundeksemplar – raamatukogudele tasuta loovutatav trükise, auvise ja elektroonilise teaviku eksemplar.
Saavad 6 Eesti raamatukogu: RR, TÜR,TAR,TLÜAR ja TTÜ.
Sundeksemplari saaja peab tagama sundeksemplari säilitamise, sihipärase kasutamise ja kättesaadavuse teadustöö ning kunstiloome eesmärgil.
Tabeli kokkuvõte:
Kui vaadata erinevaid objekte, mis käivad eeltoodud seaduste alla, võib öelda, et Eesti Vabariik teeb väga suurt tööd selle nimel, et Eesti oleks vajalik hulk kultuuriliselt väärtuslikke objekte ning need oleksid õigesti säilitatud, samuti kontrollitakse seadustega nende kogumist. Eelpool on ka ära toodud erinevaid objekte, mida kaitstakse (nagu näiteks dokument või muinsuskaitse ala) ja kogutakse. Samuti on ära toodud nende terminid, nende kogumispõhimõtted ja säilitamispõhimõtted. Iga objekti, eelkõige kultuuriliselt väärtusliku objekti kogumine ning säilitamine peab toimima täpselt seaduse järgi. Näiteks ei saa ükski kirjanik avaldada raamatut ilma, et ei peaks sundeksemplari seaduse tõttu loovutama oma osa raamatutest. Samamoodi ei saa ka mitte ükski ala niisama muinsuskaitse alla minna ja samamoodi ei saa muuseum varustada enda arhiivi objekte, mille ohustamine on suur risk mingi osa Eesti kultuuri hävinemisele. Rääkimata säilitamisest, ei saa ükski eeltoodud asutus nagu muuseum või arhiiv, rääkimata riik, hävitada kultuuriliselt väärtuslikke objekte ilma väga mõjusa põhjuseta ning seadusliku aluseta. Et tuua välja sarnasused ja erinevused, siis tegin väikse loetelu .
Sarnasused:

• Iga kultuuriliselt tähtsat objekti tuleb säilitada täpselt nii nagu seaduses on kirjas
  
• Iga kultuuriliselt tähtsat objekti tuleb koguda ja saab koguda kindlate määruste alusel, mis on määratud ministri poolt
  
• Iga kultuuriliselt tähtsat objekti tuleb säilitada täpselt nii, et antud objekti oleks võimalusel ka võimalik kasutada
  

Erinevused:

• Sundeksemplari seadus ja arhiiviseadused on ainukesed, kus objektide omanikud on sunnitud vähemalt ühe eksemplari loovutama raamatukogudele või arhiividele.
  
• Muinsuskaitse seadus on ainuke, mille kultuuriliselt väärtusliku objekti alla kuulub asula või territoorium.
  
• Muinsuskaitse seadus on ainuke, mis ei märgista oma asulat või territooriumit kindla märgisega (teised seadused teevad templeid või kindla märgise, et ära tundma, mis asjaga on tegemist- arhiivis arhiivimärgis ja sundeksemplaril sundeksemplari tempel)
  

Kokkuvõte:
Kõik, mis tuleb kogumisse ja säilitamisse, on tihedalt seotud seadustega ja määrustega. Mitte ükski asutus, kelle üheks või peamiseks ülesandeks on kultuuriliselt väärtusliku objekti haldamine , ei saa tegutseda ilma seaduslikku loa ja käsuta. Iga objekti kogumine ja säilitamine ning mistahes haldamisega, peab käima seadusega kooskõlas. Pole vahet, kas objektiks on lihtlabane 20 lausega dokument või terveid kilomeetreid pikk maa-ala, seaduste eesmärk nende objektide kaitsmisel on alati üks ja see sama – et antud objekt säiliks heades tingimustes ja kaua.