Riigiarhiivi referaat (0)

1 Hindamata

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Ametnikutöö osakond
Merilin Tamme
SR108
Riigiarhiiv
Referaat
Juhendaja: Helina Prints
Tallinn 2011

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.AJALINE AJALUGU 4
2.AJALUGU 4
3.STURKTUUR 5
3.1 Järelvalveosakond 6
3.2 Kogude osakond 6
3.3 Kasutusosakond 7
3.4 Säilitusosakond 7
3.5 Haldusbüroo 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

SISSEJUHATUS

Riigiarhiiv ehk inglise keeles State Archives on üks osa Rahvusarhiivist. Sinna on talletatud arhiiviallikad alates omariikluse tekkest kuni tänase päevani, seega moodustab riigiarhiiv olulise osa Eesti rahvuslikust mälust.
Riigiarhiiv alustas oma tööd 1. aprillil 1921. aastal ning aastakümnete jooksul on nende peaülesanneteks olnud Eesti ajalugu kajastavate dokumentide väljaselgitamine, nende kogumine, säilitamine ja kasutamise korraldamine.
Riigiarhiiv asub Tallinnas ja tegutseb kolmes majas, uurimissaal asub Madara hoones. Maneeži 2/4 arhiivimajas säilitatakse peamiselt nõukogude okupatsiooni aegsete riigiasutuste dokumentatsiooni. Aadressil Madara 24 säilitatakse materjale alates Eesti Vabariigi sünnist kuni aastani 1944. Arhiivihoones Tõnismägi 16 hoiame ENSV Siseministeeriumi, ENSV Riikliku Julgeolekukomitee, EKP ja sellega seotud organisatsioonide arhivaale.

AJALINE AJALUGU

1918. a - Riigiarhiivi asutamine oli päevakorras aga lükkus edasi Vabadussõja tõttu
1. aprill 1921 – Alustas tööd Riigiarhiiv aadressil Toompea 1
11. mai 1921 – Riigiarhiiv hakkab juhtima ametiasutuste registratuure
1925. a – Võeti Riigiarhiivi vastu ka filmidokumente
1930. a – Riigiarhiivi kogumistegevus soikus ruumipuudumise tõttu
1937. a - Valmis Toompea lossis uus viiekorruseline arhiivihoone
1944. a – Hävis Maneeži tänava hoone
1945. a – Loodi Riigi Keskarhiivis kino- foto- fonoosakond
1948. a - ENSV Ministrite Nõukogu määrus, mis kohustas arhiividesse üle andma kõik tsaari- ja Eesti iseseisvuse aegsed dokumendid
1958. a – Hakati ehitama Maneeži tänavale uut arhiivihoonet
1960. a – Viidi arhiivid Siseministeeriumi alluvusest Ministrite Nõukogu alluvusse
1965. a – Valmisid Maneeži tänava uue hoone tööruumid
1970. a – Valmisid Maneeži tänava uue hoone hoidlad
1989. a – Taastati nimetus Eesti Riigiarhiiv
1993. a – Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku I osa
1. Jaanuar 1999 – Moodustati riiklikest arhiividest Rahvusarhiiv, mille üheks struktuuriüksuseks sai riigiarhiiviosakond
2000. a – Augustis kinnitatud Rahvusarhiivi põhimäärus taastas Riigiarhiivi iseseisva arhiivina
2001. a – Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku II osa (kokku on ilmunud 13 väljaannet)

AJALUGU

Riigiarhiiv moodustab olulise osa meie rahvuslikust mälust. Arhiividokumendid alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni taasiseseisvumiseni. Võib öelda, et Eesti taasiseseisvumise protsess on tuginenud suures osas just Riigiarhiivis säilitatavatele dokumentidele, mida on kasutatud nii nõukogude okupatsiooni aegsete "valgete laikude" ja "mustade aukude" kõrvaldamiseks meie ajaloos.
Vabariigi Valitsus kinnitas 9. detsembril 1921. aastal Tartu Ülikooli professor A.R. Cederbergi juhitud Arhiivikomisjoni otsuse asutada Riigiarhiiv Tallinnasse ja ajalooline Riigi Keskarhiiv Tartusse . Riigiarhiiv alustas tegevust Riigikantselei alluvuses endise kubermangu-valitsuse arhiivi ruumides Toompeal. Riigiarhiivi esmaseks ülesandeks oli koguda kokku üle riigi järelvalveta laiali asuvad dokumendid ja võtta vastu Venemaalt re-evakueeritud arhivaalid. Riigikogu poolt kinnitatud põhimääruse järgi pidi Riigiarhiiv juhtima ametiasutuste registratuuride ja arhiivide korraldamist, vastu võtma riigiasutustest üle viie aasta vanuseid arhivaale, neid korraldama ja viisteist aastat säilitama ning siis üle andma Riigi Keskarhiivi.
Saksa okupatsiooni ajal nimetati arhiiv Eesti Omavalitsuse Tallinna Keskarhiiviks. Märtsipommitamise ajal hävis Maneeži tänava hoone.
Seoses Eesti taasiseseisvusega 1991. aastal ja sellega kaasnenud reformidega kasvas märkimisväärselt Riigiarhiivi poolt väljastatud omandi- ja sotsiaalõiguslike teatiste arv. Arhiivil tuli vastu võtta suurel hulga dokumente tegevuse lõpetanud nõukogudeaegsetest asutustest ja erastatud ettevõtetest , palju väärtuslikku materjali saadi Eesti pagulastelt.

STURKTUUR

3.1 Järelvalveosakond

Järelevalveosakonna põhiülesandeks on arhiivijärelevalve alla kuuluvate arhiivimoodustajate nõustamine, nende üle järelevalve teostamine , arhivaalide hindamine.
Järelevalveosakond annab arvamusi järelevalvealuste asutuste dokumentide loetelude kohta, viib läbi arhivaalide hindamist arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks, peab arvestust riigiarhiivi arhiivijärelevalve alla kuuluvate asutuste üle, koordineerib arhiivijärelevalvet ja hindamist riigiarhiivis, annab arhiivijärelevalve käigus nõu asjaajamist ja arhiivindust reguleerivate õigusaktide täitmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamisel, korraldab järelevalvealustele asutustele infopäevi arhiivi- ja dokumendihalduse küsimustes.

3.2 Kogude osakond

Kogude osakond tegeleb arhiiviväärtuslikuks hinnatud arhivaalide kogumise, vajadusel ka korrastamise ja kirjeldamisega. Enamus materjali jõuab arhiivi avalikke ülesandeid täitvate asutuste töö käigus tekkinud arhivaalidena, kuid arhiiviväärtuslikuks hinnatakse ka eraõiguslike asutuste ja eraisikute tegevuse käigus tekkinud materjali, kui see sisaldab ühiskonnale olulist dokumenteeritud teavet. Osakonna koosseisus on kolm talitust :
1. Riigiasutuste talitus kogub Riigiarhiivi kogumisallikate nimekirja kuuluvate riigiasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute põhitegevuse arhivaale; nõustab arhiivimoodustajaid ja -valdajaid arhiiviväärtuse saanud arhivaalide korrastamisel ja kirjeldamisel enne arhiivi üleandmist.
2. Teatmetalitus kirjeldab ja korrastab eeskätt Riigiarhiivi vastu võetud vanemaid dokumente, tegeleb arhiiviteatmestu arendamisega, veebipõhiste infosüsteemide täiendamise ja kontrollimisega.
3. Isikuarhiivide talitus nõustab eraõiguslikke asutusi arhiivinduslikes küsimustes, hindab ja kogub isikuarhiive ja tegevuse lõpetanud eraõiguslike asutuste ja organisatsioonide arhiive. Korrastab ja kirjeldab arhiivi vastuvõetud materjale, koostades nimistuid jt teatmestu koosseisu kuuluvaid dokumente, tagades nii juurdepääsu eraõiguslikes ja isikuarhiivides olevale teabele.

3.3 Kasutusosakond

Kasutusosakonna põhiülesanne on riigiarhiivis säilitatavale kultuuripärandile juurdepääsu korraldamine. Osakonna koosseisus on kolm talitust:
1. Teatiste talitus, mis väljastab asutustele ja eraisikutele arhiivis säilitatavate arhivaalide põhjal teatisi ja koopiaid .
2. Uurimissaalide talitus, mis korraldab uurijateenindust riigiarhiivis. Meie uurimissaalis on kõigil ajaloohuvilistel võimalus ise tutvuda meie kogudes säilitatavate arhivaalidega.
3. Publitseerimistalitus tegeleb allikmaterjalide publitseerimisega, koostab dokumendinäitusi ning osaleb ajalookultuuri ajakirja TUNA koostamisel, toimetamisel ja levitamisel.

3.4 Säilitusosakond

Säilitusosakonna põhiülesandeks on arhivaalide säilitamine, sobiva keskkonna tagamine ning arhivaalide konserveerimine ja digiteerimine. Osakonna alla kuulub kaks talitust:
1. Konserveerimistalitus, mille eesmärk on Rahvusarhiivi kultuuripärandi hoidmine, arhivaalides sisalduva info kasutatavuse ning arhivaalide säilimise tagamine. Konserveerimise prioriteediks on suure kasutusintensiivsusega materjalid, mistõttu peamiselt tegeletakse mikrofilmimisele või digiteerimisele minevate arhivaalide ettevalmistustöödega. Konserveerimistalitus osaleb aktiivselt riigiarhiivi näituste kujundamisel ja vormistamisel .
2. Hoiutalitus kannab hoolt arhivaalide füüsilise säilivuse eest, sealhulgas jälgib säilituskeskkonna tingimusi, kontrollib arhivaalide seisundit ja väljastab hoidlast arhivaale.

3.5 Haldusbüroo

Haldusbüroo on Rahvusarhiivi struktuurüksus. Haldusbüroo Tallinna üksus tagab riigiarhiivi haldusala arhiivihoonete, Filmiarhiivi ja piirkonna maa-arhiivide tuletõrje- ja valvesüsteemide ning tehniliste võrkude halduse, täidab töötervishoiu ja tööohutusalaseid ülesandeid ning varustab haldusala arhiive ja osakondi tööks vajalike vahenditega. Samuti kuulub haldusbüroo Tallinna töötajate ülesannete hulka serverite ja arvutivõrgu haldamine , riist- ja standardtarkvara juurutamine , arvutikasutajate nõustamine ning arvutikasutamisega seotud probleemide lahendamine oma teeninduspiirkonnas. Raamatupidajad tagavad haldusala raamatupidamislike ülesannete täitmise

KOKKUVÕTE

Riigiarhiiv on kogu Eesti rahvale tähtis, sealt saavad kõik kel vähegi soovi uurida Eesti ajaloo kohta. Riigiarhiivi hoidlariiulitel säilitatav annab hea läbilõike Eesti ajaloost, seda peatselt juba viimase saja aasta kohta, ning on ühtviisi vajalik nii riigiasutustele, ettevõtetele ja organisatsioonidele, teadusuurijatele kui ka tavakodanikule.

KASUTATUD KIRJANDUS

www.riigi.arhiiv.ee

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 81 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

britney Õppematerjali autor

riigiarhiiv arhiiv

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti Filmiarhiiv

TALLINNA ÜLIKOOL Digitehnoloogiate Instituut Piret Gilden Arhiivihaldus FILMIARHIIV Referaat Õppejõud: Liivi Aarma Tallinn 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................3 Filmiarhiivi ajalugu............................................................................................................................3 Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil

Dokumendi- ja arhiivihaldus

doc

Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused

Zinkernagel. Arhiivi korralduse osas sai valitsevaks ja üldtunnustatuks pertinentsiprintsiip iga arhivaal on unikaalne teavik, mille korrastamise ja kirjeldamise aluseks on selles leiduva teabe iseloom. Ühe kuulsama arhiivindusliku mõtte arendaja Jakob von Rammingeni (16.saj), kes vaatles arhiivi riigiaparaadi iseseisva osana, järgi koosnes riigiaparaat 3 osast: 1) Riigi kantselei ja kohtud 2) Finants- ja sh fiskaalsüsteem (majandus) 3) arhiiv ehk Registratuur süsteem kõige selle juhtimiseks. Rammingen kasutas praktilis-induktiivset1 arhiivisüsteemi: 1. Maahärra asjad (Causae domini) 2. Alamate asjad (Causae subditorum) 3. Välisküsimused (Causae extraneorum) Kõik kolm jagunesid veel 2 alaliiki: a) Realia (kogu reaalne elu ja olu, mis persoonide alla ei mahu), b) Personalia 17. sajandil riigid tugevnesid, ühes nendega ka riigiaparaat, sh arhiivid. Sel ajal eraldub üldisest asjaajamise ja kantselei teooriast arhiiviteooria

Ajalugu

docx

Arhiivinduse alused

Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel ja kirjeldamisel peab lähtuma arhivaalide ladestumisest ja kinnistama nende tekkekonteksti. Mida vähem on toimunud muudatusi dokumentide asjaajamises ladestumise ja arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise vahel, seda selgema ülevaate annab arhiiv asutuse tegevusest ja seda kergemini on ta kasutatav uurijate poolt. Kindlasti tuleb silmas pidada kahte põhimõtet: päritolu- ehk provenientsiprintsiipi. Kasutusel alates 1789, koosnes fondidest, mis ütlses, et ühe arhiivimoodustaja dokumendid ei kuulu kokku teise moodustaja materjalidega. Arhivaalide kuuluvus arhiivi ja nende päritolu peab olema selgesti jälgitav ja eristatav. Niimoodi tagatakse arhiivi kadudeta säilimine

Arhiivindus

docx

Dokumendi halduse eksamiks

Väheaktiivne Dokumentides sisalduva teabe kasutamissagedus on kahanenud. Dokumente säilitatakse arhiiviruumis Mitteaktiivne Dokumentides sisalduva teabe kasutamissagedus on väga väike või puudub üldse. Dokumendid kas hävitatakse või antakse üle arhiiviasutusele Dokumendihalduse ajalugu 15 000 e.Kr Lascaux koopamaalingud, Lõuna-Prantsusmaal 8 000 e.Kr savist zetoonide kasutamine arvepidamiseks viljasaagi ja karja üle vanas Mesopotaamias. 2400 e.Kr Ebla arhiiv, mis koosneb rohkem kui 15 000 süsteemselt paigutatud savitahvlist. 950 e.Kr hakati kasutama kirjutusmaterjalina nahka 500 e.Kr esimesed sekretärid Ateenas Vana-Egiptuses ja Babüloonias olid olemas valitsuse ametnikud, kelle ülesanne oli dokumente luua ja hallata Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente. 1574 Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

152

pdf

Rahvusarhiivi juhised

Dokumendi- ja arhiivihaldus 3 Terminid ja määratlused Peatükk esitab juhises kasutatud põhilised erialaterminid ja nende määratlused. Määratlused ei kujuta endast legaaldefinitsioone (v.a seal, kus näidatud), vaid aitavad tekstist paremini aru saada. autentsus dokumendi algsete omaduste (sisu, struktuur ja kontekst) säilimine läbi aja andmekogu tarkvaraliste vahenditega loodud korrastatud andmete kogum arhiiv arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum arhiiviasutus arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamise võimaldamisega (avalik arhiiv) tegelev asutus arhiivihaldus dokumentide haldamise tegevused, mille hulka kuuluvad säilitus tähtaja määramine, säilitamine, hävitamiseks eraldamine, arhiivi

Rahvusarhiivi juhised

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

159

doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

teadusuuringuteks. Seetõttu tuleb informatsioon koostada ja korrastada nii, et kasutaja juurdepääs sellele oleks võimalikult lihtne. Kvaliteetse veebirakenduse väljatöötamiseks vajalike meetmete hulka loetakse väljuvate infovoogude kooskõlastamist. Kultuuriüksuses on vaja luua mitmesugused suhtluskanalid, samuti kontrollida veebirakenduse kaudu avalikustatava informatsiooni intellektuaalomandi õigusi ja privaatsustaset. Seetõttu on soovitatav luua kultuuriüksuste veebirakenduste arhiiv. 9 2. Veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused Heatasemelise veebisaidi tunnusjooned ja hädavajalikud omadused saab kindlaks teha sisu juurdepääsetavuse ja veebirakenduse kasutatavusega seotud üldpõhimõtete analüüsimise teel. Juurdepääsetavus ja kasutatavus on need eesmärgid, mis tuleks veebisaidi kvaliteedi tagamiseks ennekõike saavutada.

Kultuurilugu

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused

Rohkem sarnaseid