TALLINNA ÜLIKOOL Digitehnoloogiate Instituut Piret Gilden Arhiivihaldus FILMIARHIIV Referaat Õppejõud: Liivi Aarma Tallinn 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................3 Filmiarhiivi ajalugu............................................................................................................................3 Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil
Zinkernagel. Arhiivi korralduse osas sai valitsevaks ja üldtunnustatuks pertinentsiprintsiip iga arhivaal on unikaalne teavik, mille korrastamise ja kirjeldamise aluseks on selles leiduva teabe iseloom. Ühe kuulsama arhiivindusliku mõtte arendaja Jakob von Rammingeni (16.saj), kes vaatles arhiivi riigiaparaadi iseseisva osana, järgi koosnes riigiaparaat 3 osast: 1) Riigi kantselei ja kohtud 2) Finants- ja sh fiskaalsüsteem (majandus) 3) arhiiv ehk Registratuur süsteem kõige selle juhtimiseks. Rammingen kasutas praktilis-induktiivset1 arhiivisüsteemi: 1. Maahärra asjad (Causae domini) 2. Alamate asjad (Causae subditorum) 3. Välisküsimused (Causae extraneorum) Kõik kolm jagunesid veel 2 alaliiki: a) Realia (kogu reaalne elu ja olu, mis persoonide alla ei mahu), b) Personalia 17. sajandil riigid tugevnesid, ühes nendega ka riigiaparaat, sh arhiivid. Sel ajal eraldub üldisest asjaajamise ja kantselei teooriast arhiiviteooria
Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel ja kirjeldamisel peab lähtuma arhivaalide ladestumisest ja kinnistama nende tekkekonteksti. Mida vähem on toimunud muudatusi dokumentide asjaajamises ladestumise ja arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise vahel, seda selgema ülevaate annab arhiiv asutuse tegevusest ja seda kergemini on ta kasutatav uurijate poolt. Kindlasti tuleb silmas pidada kahte põhimõtet: päritolu- ehk provenientsiprintsiipi. Kasutusel alates 1789, koosnes fondidest, mis ütlses, et ühe arhiivimoodustaja dokumendid ei kuulu kokku teise moodustaja materjalidega. Arhivaalide kuuluvus arhiivi ja nende päritolu peab olema selgesti jälgitav ja eristatav. Niimoodi tagatakse arhiivi kadudeta säilimine
Väheaktiivne Dokumentides sisalduva teabe kasutamissagedus on kahanenud. Dokumente säilitatakse arhiiviruumis Mitteaktiivne Dokumentides sisalduva teabe kasutamissagedus on väga väike või puudub üldse. Dokumendid kas hävitatakse või antakse üle arhiiviasutusele Dokumendihalduse ajalugu 15 000 e.Kr Lascaux koopamaalingud, Lõuna-Prantsusmaal 8 000 e.Kr savist zetoonide kasutamine arvepidamiseks viljasaagi ja karja üle vanas Mesopotaamias. 2400 e.Kr Ebla arhiiv, mis koosneb rohkem kui 15 000 süsteemselt paigutatud savitahvlist. 950 e.Kr hakati kasutama kirjutusmaterjalina nahka 500 e.Kr esimesed sekretärid Ateenas Vana-Egiptuses ja Babüloonias olid olemas valitsuse ametnikud, kelle ülesanne oli dokumente luua ja hallata Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente. 1574 Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis
Dokumendi- ja arhiivihaldus 3 Terminid ja määratlused Peatükk esitab juhises kasutatud põhilised erialaterminid ja nende määratlused. Määratlused ei kujuta endast legaaldefinitsioone (v.a seal, kus näidatud), vaid aitavad tekstist paremini aru saada. autentsus dokumendi algsete omaduste (sisu, struktuur ja kontekst) säilimine läbi aja andmekogu tarkvaraliste vahenditega loodud korrastatud andmete kogum arhiiv arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum arhiiviasutus arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamise võimaldamisega (avalik arhiiv) tegelev asutus arhiivihaldus dokumentide haldamise tegevused, mille hulka kuuluvad säilitus tähtaja määramine, säilitamine, hävitamiseks eraldamine, arhiivi
teadusuuringuteks. Seetõttu tuleb informatsioon koostada ja korrastada nii, et kasutaja juurdepääs sellele oleks võimalikult lihtne. Kvaliteetse veebirakenduse väljatöötamiseks vajalike meetmete hulka loetakse väljuvate infovoogude kooskõlastamist. Kultuuriüksuses on vaja luua mitmesugused suhtluskanalid, samuti kontrollida veebirakenduse kaudu avalikustatava informatsiooni intellektuaalomandi õigusi ja privaatsustaset. Seetõttu on soovitatav luua kultuuriüksuste veebirakenduste arhiiv. 9 2. Veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused Heatasemelise veebisaidi tunnusjooned ja hädavajalikud omadused saab kindlaks teha sisu juurdepääsetavuse ja veebirakenduse kasutatavusega seotud üldpõhimõtete analüüsimise teel. Juurdepääsetavus ja kasutatavus on need eesmärgid, mis tuleks veebisaidi kvaliteedi tagamiseks ennekõike saavutada.
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Kõik kommentaarid