Valu taandub koormuse lõpetamisel vähem kui 10 minutiga. Stenokardia vormid 1. Stabiilne stenokardia stenokardiahood esinevad reeglipäraselt/ teatud kindlatel tingimustel ja alluvad hästi nitraatidele. 2. Ebastabiilne stenokardia valu tekib väiksemal pingutusel. Valu kestab kauem, esineb sagedamini. Nitro- glütseriin ei aita nii hästi kui varem. DIAGNOSTIKA Mitme riskifaktori olemasolu EKG rahulolekus 50% normaalne, Isheemia tunnused koormusel: ST- joone depressioon Valu kaob nitroglütseriini toimel Veres kolesterooli tõus Hgb aneemia süvendab stenokardiat HOLTER monitooring Ravi eesmärgid ja vahendid Ravi eesmärgiks on valu kõrvaldamine, infarkti tekke vältimine ja elukvaliteedi, võimete ning prognoosi parandamine. Tähtsaim on riskifaktorite vähendamine: suitsetamisest loobumine kõrge vererõhu ravi füüsiline treening kehakaalu normaliseerumine
Seminar 2 1. Millistel juhtudel on organismis ülekaalus parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus Parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus on ülekaalus energiavarude taastumisel rakkudes ning assimilatsiooni intensiivistumisel(organismi aktiivsuse vähenemise perioodil ja puhkuse perioodil, rahulolekus, magades, toidu seedimisel, urineerimisel) 2. Millistel juhtude on sümpaatilise närvisüsteemi ärritus ülekaalus? Sümpaatiline NS ärritus on ülekaalus kui energia kulu on suurenenud (intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu korral ja mõningate emotsionaalsete seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3. Parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionides on mediaatoraineks ... a) adrenaliin b) noradrenaliin c) dopamiin d) atsetüülkoliin 4
Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus "ärritajale". Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. 3. Milliste meetoditega uuritakse aju tänapäeval? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? Tänapäeva meetodid võimaldavad hämmastava täpsusega kindlaks määrata, milline aju osa on aktiivne mingi konkreetse ülesande lahendamise puhul. 1. Elektroentsefalograafia EEG Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. 2. Kompuutertomograafia CAT Kitsas röntgenikiir suunatakse läbi uuritava isiku pea ning ajukihi taga paikneva detektori abil mõõdetakse
60-70 lööki minutis 35. Frank-Starlingi seadus südame kohta kõlab nii: mida suurem on venoosne juurdevool, seda tugevam on südamelihas 36. Arteriaalse baroretseptorite funktsiooniks on reageerida: rõhu muutustele veresoontes 37. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjul toimub südametegevuse kiirenemine ja kokkutõmbejõu tugevnemine. Sarnast mõju avaldavad südamele ka: adrenaliin ja noradrenaliin 38. Täiskasvanud inimese hingamismaht on rahulolekus 0,4-0,6 liitrit 39. Ekspiratoorseks reservmahuks nimetatakse õhu hulka, mida on võimalik välja hingata pärast: normaalset väljahingamist 40. Väljahingatavast õhust moodustab hapnik umbes: 15% 41. Hingamiskeskuse talitlust ei mõjuta oluliselt: kopsualveoolide väljavenituse aste 43. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse suurenemine: stimuleerib seedenõresid produtseerivate näärmete talitlust 44. Kuigi sapp ei sisalda seedeensüüme, on ta väga vajalik:
Diastol – lihase lõõgastumine. Südame lõtvumine, laienemine; süda täitub verega. 4. Südame löögisagedus ehk pulss. Rahuoleku näitajad ning muutused kehalisel tööl Pulss- erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Pulss=siinusrütm (Väike elektrijaam toodab impulssi ja tänu sellele toimub pidev kontraktsioon) Normväärtus: - Terve täiskasvanud inimene rahulolekus 60-70 x min. - Treenitud sportlane 40-60 x min, - Kerge keh. töö 110-130 x min. - Raske keh. töö 160-190 x min. ¤ N/M: Naistel on kõrgem pulss, kui meestel ¤ Eluviisid: Suitsetamine tõstab pulssi.. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on EKG? Mida see näitab? Elektrokardiogramm- EKG - elektriliste potentsiaalide registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke,
Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, eessagar, kesksagar, tagasagar Kuulmiskeskus? Otsmikusagaras, kuklasagaras,kiirusagar ,oimusagar Neerus üleminek juhadele? Karikas, vaagen, ..., … Kilpnäärme H?türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin, parathormoon Veres glükoosi vaja peamiselt? Erütrotsüütidele, lihasele, leukotsüütidele, … Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 6-8, 12-16, 20-26, … O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi, südame löögi tugevust,…,… Hingamiskeskuse töö intensiivistub? O2 vähenemisel, Co2 kontsentratsiooni suurenemisel,…,… 1g hemoglobiini seob O2? 1,39 ml , 20, 22 mooli, … erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus, suurem närvirakus, aeglasem kui närvis ja lihases, … mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat? Lipiid, süsvesik, valk, … hüpoglükeemia
vähemagi kehalise pingutuse korral või valud ka rahulolekus Spontaanne valu tekib hommikupoole ööd rahulolekus
Aparaat mõõdab nii vererõhku kui ka pulsisagedust. 3. Mehaaniline vererõhuaparaat .Vererõhu mõõtmiseks peab ise ballooni abil mansetti piisavalt rõhku pumpama. Siis tuleb avada ballooni ventiil ja langetada rõhku mansetis. Samal ajal tuleb stetoskoobi abil kuulata pulsilööke küünarliigese sisepinnalt. Mehaanilise aparaadiga ei ole võimalik mõõta pulsisagedust. Mõõtmisel peab olema käsi südame kõrgusel ja inimene peab olema rahulolekus. Hapniku manustamine hapnikumaski- ja vuntsidega. Eesmärk – parandada organismis varustatust hapnikuga. (hüpokseemia vähendamine). Ninakateeter/hapnikuvuntsid - pannakse ninasõõrmetesse, fikseeritakse hapnikusüsteem (süsteemivoolik viiakse kõrvade tagant läbi ja tuuakse lõua alla ning fikseeritakse seal reguleerijaga). Kasut. kui hapniku pealevoolu kiirus ei ületa 5l /min Mask (reservuaariga või ilma) - hapniku manustamiseks täpsemas kontsentratsioonis
- Verehulk on seda väiksem, mida suurem on veresoonte vastupanu vererõhule. NB! Vererõhk sõltub veresoonte laiusest ja pikkusest. Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv) Q = Pa – Pv : R See suhe määrab: - Üldist verevoolu VERE LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD - Verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek) - Vere joonkiirus (cm/sek) - Vere kesmine joonkiirus: Kui pikk on see aeg kui vereosake teeb täisringi veresoonkonnas - Rahulolekus 21sek- 23sek - Kehalisel tööl 15sek – 8sek VERERÕHK – rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas - Erinevates veresoonkonna osades erinev Jaguneb: Süstoolne e ülemine- (110 – 120mm Hg-elavhõbedasammast) Diastoolne e alumine Normväärtused: Normotooniline süstoolne vererõhk 100 – 139Hg Hüpotooniline alla 100 mmHg Hüpertooniline ple 139 mmHg Vererõhuravi eesmärk- on kaitsta olulisi organeid, et vältida neis
Automatism. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes(siinusrütm). Sõltub: vanus, sugu, eluviis, kehaline aktiivsus, emotsionaalne seisund, keha asend. Automatism koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. · Südame tsükkel. Südame tsükkel koosneb: süstol ja diastol. Süstol-kontraktsioon Diastol lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli. · Südame löögisagedus ja selle muutused kehalisel tööl. Rahulolekus: 60-70 x minutis. Sõltub vanusest. Kehaline töö. Sõltub töö intensiivsusest, töö kestvusest, max 220 (miinus) vanus. SÜDAME LÖÖGISAGEDUS E. PULSS erutuse tekkimise rütm siinussõlmes (siinusrütm). Sõltub: · vanusest · soost · eluviisidest · kehalisest aktiivsusest · emotsionaalsest seisundist · keha asendist. SIINUSARÜTMIA südametsüklite ajaline erinevus.
hingamisharjutuste abil. (Mustajoki jt 2001.) Postoperatiivse valu adekvaatne ravi o võimaldab füsioloogilisi toiminguid (köhimine, sügav hingamine, liikumine, soolestiku motiilsus jne), kiiremat mobilisatsiooni, rehabilitatsiooni (füsioteraapia) o vähendab südame-, kopsu- ja infektsioonikomplikatsioone o takistab valu krooniliseks muutumist. Valu tugevuse määramiseks küsitakse patsiendilt valu esinemise ja intensiivsuse kohta nii rahulolekus, köhides kui liikudes. Valuvaigistamise eesmärgiks on rahulolekus valu alla 3 ja köhides või liikudes alla 6 palli. Visual Analogue Scale (VAS) visuaalne, patsient paneb joone valuskaalal õigesse kohta; Verbal Rating Scale (VRS) sõnaline, patsient valib skaalal valu iseloomustava numbri. 0 = valu puudub............10 = valu on väljakannatamatu Põhiravimina kasutatakse regulaarselt Paratsetamooli p.o. või NSAID p.o., i/m, pöörates tähelepanu vastunäidustustele
Deformeeriva osteoartroosi ravi põhimõtted: liigesekõhre taandarenemise pidurdamine (sealhulgas riskitegurite kõrvaldamine) valude ja liigesesiseste põletike vähendamine liigese töövõime parandamine Ravivõimalused füsioteraapia sanatoorne ravi endoproteesimist (kunstliigeste paigaldamine) Haiguse kulg. krooniline aeglaselt progresseeruv märkamatu hommikune liigesejäikus on kuni 30 minutit mehaaniline valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahulolekus valu on iseloomult tuim ja tugevneb päeva teisel poolel haiguse arenedes muutuvad valud püsivaks, tugevneb krigin liigestes (krepitatsioonid) Liiges deformeerub põhiliselt luuliste vohandite arvel. Riskitegurite püsimine ja sagedased põletikulised episoodid liigestes (aktiveeritud artroos e. sekundaarne sünoviit e kondrolüütiline episood) kiirendavad liigeste deformeerumist, jäigastumist ja funktsionaalse puudulikkuse suurenemist. Gonartroos ehk põlveliigese artroos
Pärilikkus ja infarktid perekonna anamneesis Koronaalembrol, spasm Stenokardia vormid On stabiilne stenokardia ja ebastabiilne stenokardia Stabiilsed stenokardia hood: Esinevad kindlatel tingimustel või reeglipäraselt Alluvad hästi nitraatidele Valu kaob puhates Tekivad füüsilisel pingutusel, stressist, külma ilmaga On kõige sagedasem vorm Ebastabiilne stenokardia Sagedus, raskus ja kestus suureneb Valu võib tekkida ka rahulolekus, nitroglütseriin ei aita nii hästi kui enne Esineb stenokardiline valu Valu avaldub äkki, ei ole alati tugev, aga on ebameeldiv või kandub edasi Ataki ajal on pulss kiirenenud Stenokardia diagnostika ja ravi Kõige olulisem on inimese kaebused tüüpilisele valule rinnus Informatsiooni annab ka ataki ajal tehtud elektrokardiogramm Lisauuringuna kasutatakse südame ultraheli ehk ehhokardiograafiat Veloergomeetria Koronarograafia
aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises · Ühised sümptomid · Erisused · Valu: puusaliigeses, kiirgub · Liikumisel tekib liigeses krudin ja valulikkus põlve, kubemesse · Põletiku tunnused · Valu tekib liigese koormamisel ja kaob rahulolekus · Deformatsioonid liigestes · Valu ägeneb päeva teisel poolel · Väsimus, nõrkus · Esinevad nn. Stardivalud · Liigestevaevused · Liigespinna servades tekivad · Häiritud liikumine luukasvised · Haigestuvad sagedamini naised Reuma on streptokokkallergiline haigus, mis võib kahjustada südant, liigeseid, KNSi, nahka ja nahaalust kudet
Aeglustavad südame löögisagedust ja parandavad kontraktiilsust. Paraneb vatsakeste funktsioon ja vähenevad SP sümptomid. 6. Mida kujutab endast südame isheemiatõbi ja millised on selle erinevad vormid? Isheemiatõbi – koronaararterite verevarustuse häire. * Pingutusstenokardia (stabiilne stenokradia) – tekib kindlatel tingimustel. Kaob puhates, vaibub nitroglütseriini manustamisel. * Äge koronaarsündroom (ebastabiilne stenokardia, müokardiinfarkt) – tekib rahulolekus, kestab kauem, ei allu nitroglütseriinile. 7. Mida soovitakse südame isheemiatõve korral ravimitega saavutada? Mis on ravi eesmärk? Suurendavad müokardi verevarustust ning vähendavad müokardi O2 vajadust. Ravi eesmärk: ennetada reinfarkti, parandada elulemust nendel, kellel on olnud infarkt. 8. Milliseid ravimeid kasutatakse südame isheemiatõve ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad (nitraadid, beeta-blokaatorid, Ca-kanali blokaatorid)?
PEENIS · Suguti koosneb ja sugutipeast, sugutikehast · Peenis on kaetud õhukese liikuva nahaga, mis moodustab tipus eesnaha · Sugutipea (eriti selle servad) on tundlikum kui sugutikeha · Suguti ülesandeks on uriini ja seemnevedeliku kehast väljajuhtimine PEENISE SUURUS · Hell teema, sest paljud noormehed leiavad, et nende suguti on väiksem kui teistel. See on vähe tõenäoline · Meeste suguti kuju ja suurus võivad küll erineda, aga mitte oluliselt · Rahulolekus tõmbub suguti tavaliselt kokku, samuti külma või ärevuse korral · Mida suurem on suguti lõdvenenult, seda vähem suureneb ta erutudes. Ning vastupidi · Sulle võib näida, et Sinu suguti on väiksem, sest näed seda ülaltvaates Suguti tundub suurem, kui vaatad seda peeglist. · Täiskasvanud mehe suguti pikkus on lõdvenenult tavaliselt 610 cm ja jäigastunult umbes 13 cm · Kõvastunult on mehe suguti läbimõõduks 34 cm. · Suguti mõõtmed ei sõltu
Vere voolamise mahtkiirus oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Määravad: a) rõhk , mida kõrgm rõhk, seda rohkem vedelikku liigub b) takistus: mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest, elastsusest ja diameetrist. Mida suurem takistus, seda suurem rõhk. Vere joonkiirus on üksikute vereosakeste kiirus (cm/ sek).Kesksmine vere joonkiirus täisring vereringe aeg ~ˇ20sek rahulolekus ja 15-8 sek aktiivolek .Vere hulk (Q)= (Pa-Pv)/ R (rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa)ja venoosses lõpposas (Pv) vereringe takistus (R)) See suhe määrab:• Üldise verevoolu suuruse organismis• Üksikute organite verega varustamise. Vere liikumist iseloomustavad:• verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek)* vere joonkiirus (cm/sek) *vere keskmine joonkiirus– rahuolekus 21sek - 23 sek – kehalisel tööl 15 sek - 8 sek 13
Lisaks eeltoodule sõltuvad toitumisviis ja toiduvalik ka inimese isiksusest, intellektist ja haridustasemest. Puudujäägid või liialdused toitumises põhjustavad varem või hiljem häireid organismi töös. Valgud: Valkude kogus toidus peab olema piisavalt suur, et oleks tagatud lämmastiku tasakaal organismis. Teoreetiliselt on minimaalse valgu vajaduse piiriks niisugune valgu hulk, mis tagab veel organismi lämmastiku saamise ja eritumise tasakaalu rahulolekus. Optimaalne valgu vajadus on siiski ligi poolteist korda suurem, kuna võtab arvesse kudede uuenemise, kasvu, lihastöö ja muud tingimused. Hea aminohappelise koostisega on loomsed valgud: liha-, kala-, piima- ja munavalgud. Kahjuks on paljude kõrgkvaliteetset valku sisaldavate toiduainete rasvasisaldus suur. Rasvad: Rasvad on süsivesikute kõrval organismi tähtsad energia allikad. Rasvad sisaldavad ka rasvas lahustavaid vitamiine ning on vajalikud nende imendumiseks.
kutsealane hingeldus. on võimalik pääseb alveooli ekspositsioon haiguse haiguse kiiret suhteliselt hästi, (töötamine edenedes tekib süvenemist kuid väljapääs on saastatud õhuga hingeldus ka pidurdada ning raskendatud. keskkonnas rahulolekus. patsiendi Kuna alveoolide näiteks möldrid, Lisaks seisundit 4 vaheseinad on lihvijad jne) hingeldusele kergendada. hävinud, on 4.pikaaegne võib esineda ka
kutsealane hingeldus. on võimalik pääseb alveooli ekspositsioon haiguse haiguse kiiret suhteliselt hästi, (töötamine edenedes tekib süvenemist kuid väljapääs on saastatud õhuga hingeldus ka pidurdada ning raskendatud. keskkonnas rahulolekus. patsiendi Kuna alveoolide näiteks möldrid, Lisaks seisundit 4 vaheseinad on lihvijad jne) hingeldusele kergendada. hävinud, on 4.pikaaegne võib esineda ka
Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. · Enamik sünapse on keemilised. Närvirakkude jätkete vahel on väike pilu, mis takistab elektriimpulsi liikumist ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Kui eritatakse piisavalt palju mediaatorit, siis muutub teise närviraku seisund . Rahulolekus närvirakus tekitab mediator närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub aga impulsi alla. Taolisel ärritamis- ja pidurdamisefektil põhineb informatsiooni töötlemine närvisüsteemis. Närvisüsteem. Närvisüsteemis on närvirakud ühendatud keerukasse võrku, mis jaguneb: kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. · Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. · Piirdenärvisüsteemi moodustavad peaaju- ja seljaajunärvid koos
Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks . Nende stimulatsioon on antagonistlik (vastandlik), kui üks kiireneb, teine aeglustub. Autonoomne närvisüsteem ei allu otseselt inimese tahtele, ajukoor ei saa anda otseselt käske siseelunditele. Sümpaatiline (keha on pingeolukorras kiirele reageerimisele reguleeritav) ja parasümpaatiline (aitab rahulolekus taastada kasutatud ressursse). 6. VIRGATSAINED. Mis on virgatsaine? Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Kuidas virgatsained ajus toimivad? Virgatsaine on keemiline aine, mis vabaneb aksonist rakkusevahelisse ruumi ning mõjutab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali. Toimimine: närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad või pärssivad Atsetüülkoliin (ACh) - õppimine, mälu, ärkvelolek
reguleeritav ja oleme erinevad juba närvisüsteemi tasandil z parasümpaatiliseks osaks { Haiguslikud seisundid häirunud (parasympathetic division), mis aitab psüühiliste protsesside taga on rahulolekus taastada ärakasutatud kaasasündinud või elu jooksul välja ressursse. kujunenud närvitegevuse häired Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon
Uuritava isiku peanahale, vahel ka aju pinnale või isegi ajju (loomade uurimisel) asetatakse elektroodid, mis registreerivad aju toodetavaid elektrilaineid. Saadakse elektroentsefalogramm e EEG. Võnkesageduse järgi jagatakse aju elektrilained: · deltalained () - sagedus 0,5-3 Hz · teetalained () - sagedus 4-7 Hz · beetalained () - sagedus 14-30 Hz · alfalained () - sagedus 8-13 Hz Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. Aju bioelektriline aktiivsus kujuneb lõplikult välja puberteedieas ja on isikuti erinev. Kasutatakse langetõve, ajukasvajate, teadvushäirete uuringuteks. Saab teadmisi une-ärkveloleku kohta, inimese vaimse funktsioneerimise kohta
Hormoon, mis reguleerib organismi veresuhkru taset. 10. MIS ON KEHAMASSI INDEKS? Näitab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. Kehamassiindeksi saamiseks jagatakse inimese kahakaal (kg) pikkuse (m) ruuduga MBI=Kehakaal (kg) : Pikkus (m)2 11. MIS ON KALOR? 1kilokalor on energiahulk, mis on vajalik 1 liitri vee soojendamiseks 1 kraadini, seda saab mõõta ja arvutada: Soovitud kalorihulk päevas: Põhiainevahetus= kehakaal (kg) * 24 Põhiainevahetus energiakulu, mida organism vajab rahulolekus Kerge töö tegija= kehakaal (kg) * 35 Füüsilise töö tegija= kehakaal (kg) * 45 12. MISSUGUSED ON HEAD ALAD ÜLEKAALULISTELE? Ujumine, vesivõimlemine, kepikõnd, jalgrattasõit, võimlemine 13. MILLISED SPORDIALAD ON PARIMAD RASVAPÕLETAJAD? Kepikõnd, jooks, rattasõit, uisutamine 14. MILLISES JÄREKORRAS RASVKUDE VÄHENEB? Naistel- nägu, käed, rinnad; kõhu ülaosa, sääred; reied; puusad, tuharad, kõhu alaosa
Need tunnused ilmnesid katsealustel, kes ei tarbi iga päev kohvi. Olulised on sportlaste individuaalsed harjumused ja kuidas kofeiin võib mõjutada nende isiklikku suutlikkust. Praktiliseks kasutuseks on treeneril ja sportlasel kohustus välja selgitada mis koguses ja kas üldse sobib kofeiini tarvitada. Koffeiin ja hüdratatsioon On laialdaselt levinud teadmine, et kofeiini kasutamine tekitab akuutse dehüdratsiooni seisundi. Kuid siiski kofeiini tarbimine rahulolekus ja treeningu ajal annab kaks täiesti erinevat tulemust. Kofeiini põhjustatud diureesi puhkuse ajal ei tohi samastada sportliku sooritusvõimega. Del Coso kolleegidega uuris mõõduka kofeiini annuse effekti püsival jalgrattasõidul, 60% VO2 max tarbimisel. Seitse vastupidavussportlast tarbisid iga katse ajal (120 minutit kestvus): vett, süsivesikute elektrolüütide lahust, lisaks kofeiini 6 mg / kg kapsli kujul. Tulemused olid
Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne. Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle organismi laiali. Südamelihaste kokkutõmmet nimetame südamelöögiks. 1. Kojad tõmbuvad kokku ja suruvad vere vatsakestesse: PKK (poolkuuklapid) suletud ja HK (hõlmased klapid) avatud. 2. Vatsakesed tõmbuvad kokku ja suruvad vere arteritesse: PKK avatud, HK suletud. 3. Rahulolekus on nii kodade kui vatsakeste lihased lõtvunud ja veri voolab kodadesse: PKK suletud, HK suletud. Südame tööd kiirendab raev, rõõm, ehmatus ja füüsiline koormus; südame tööd aeglustab äkiline ja tugev külmaärritus. Südame treenimine on kasulik, et inimene ei väsiks nii kiiresti ära. Sportlase süda võib 35 liitrit või rohkemgi verd minutis. Liiga sageli, pikalt või intensiivselt treenides võib tekkida südame ülekoormus, eriti kui
Laps on nakkusohtlik 3-4 päeva või kuni palaviku kadumiseni. Kuidas kõripõletikku ära tunda? (1) äkiline algus, tavaliselt öösiti haukuv köha kähe hääl sissehingamisraskus (striidor) võib eelneda nohu ja/või kurguvalu Kõripõletik jagatakse: kerge, keskmine ja raske Kerge kõripõletik: haukuv köha Striidor vahelduv (nutmisel või köhimisel) Laps heas üldseisundis Keskmine kõripõletik haukuv köha kähe hääl püsiv striidor rahulolekus, hingamisel võib kasutada abilihaseid (roidevahemikes on hingamisel näha sissetõmbeid) üldseisund häiritud Raske kõripõletik e. Krupp - tugev striidor hingamise abilihaste kasutamine nahavärvi muutus laps on raskes üldseisundis: rahutu ja väga erutatud või apaatne ja loid. Kuidas aidata kõripõletikuga last? rahusta last palaviku alandamine inhalatsioon (oluline on niiske õhk) õhu vahetus (soojast jahedasse) piisav jook istuv või poolistuv asend
Kiire sihtmotoorika sujuvuse tagamine Väikeaju funktsioonid Väikeaju uss kontrollib kehahoiakut, lihaste toonust, tugimotoorseid liigutusi ja kehatasakaalu Ussi abil täpsustatakse kogu aeg mittetahtelisi (automaatseid) liigutisi, väikeaju poolkerade abil aga tahtelisi liigutusi Väikeaju talitluse häired Asünergia – võimetus täpselt doseerida lihaste kontraktsioonijõudu liigutustegevusel Tegevus- ehk intentsionaaltreemor, mis ei avaldu rahulolekus, vaid ilmub tahteliste liigutuste korral Lihaste alanenud ehk hüpotoonus Nüstagm ja kõnehäired Suuraju ehk otsaju Inimese suuraju jaguneb kaheks mõhnkehaga ühendatud poolekeraks, mis koosnevad motoorikat juhtivatest põhimiktuumadest, haisteajust ja mantlist Poolkerad moodustavad ca 4 / 5 kogu peaajust Suuraju poolkerade pind liigendub sagarateks ja sagarikeks (lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagarad) Haisteaju asub laubasagara alumisel küljel (10000 lõhna)
Selline väike kogus valku sisaldub juba ühes kanamunas. 3) Inimese veebilanss Tavaliselt saame me kuni 2/3 veest joogiga ja 1/4 toiduga. Teatud osa veekaost on vältimatu, sest ainevahetuse jääke saab uriinist eemaldada üksnes lahustunud kujul. Higistamise korral toodab organism soolast vedelikku, et hoida kehatemperatuuri. Kuumal päeval või füüsilise pingutuse korral kaotame me seetõttu higistamisega rohkem vett kui rahulolekus. Juhul kui me midagi ei joo, püüab organism hoida veebilanssi sellega, et toodab vähem ja kontsentreeritumat uriini. Neerud toodavad alati ühepalju esmasuriini. Antidiureetilise hormooni hulgast veres sõltub, kui palju vett esmasuriinist tagasi imatakse ja kui palju vett organismist eemaldatakse. Keha 13 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo
soost – meeste süda lööb aeglasemalt, sest südamelihas on tugevam ja võimaldab rohkem verd välja pumbata. Hormoonide erinev konsentratsioon. eluviisidest – valesti toitudes südame töö raskeneb; väsimus: süda taob kiirelt kehalisest aktiivsusest – vormis inimese süda lööb aeglasemalt emotsionaalsest seisundist – adrenaliin tõstab löögisagedust keha asendist – lamades lööb süda aeglasemalt kui püsti olles Rahulolekus: 60-90 korda minutis. Sõltub ka vanusest, sest vastsündinul rahulolekus 130- 160 lööki/min Kehalise töö ajal sõltub südame löögisagedus töö intensiivsusest ja kestvusest. Liiga kiire südametöö tulemusena pumpab süda tühja ning võib oma funktsioonid hüljata. Max südame töö inimesel võib olla 220 lööki/min – vanus 5.Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab?
oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,3kcal) 1g etanooli 29,7 kJ(2,95kcal) Päevasest energiatarbest tuleks 55-60% katta süsivesikud, 25-30% lipiidid, 10-15% valgud. Organismi energiavajadus sõltub: vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest. PAV põhiainevahetuseks kuluv energia on see minimaalne energiahulk, mis kulub rahulolekus kehal toimetulekuks. Valkude tähtsus toitumisel. Täisväärtusliku valgu mõiste. Põhilised valguallikad ja nende valik. Valkude ehk proteiinidega on seotud kõik organismi elutähtsad protsessid (struktuuride loomine- valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine põhil ehitusmaterjaliks; valdav komponent ensüümide koostises; kaitsefunktsioon; elutähtsate ainete transport organismis)
MANUSTAMINE "NÕUDMISEL" VÄLDITUD VALU PUUDUB MITTEADEKVAATNE AINULT PEALE VALURAVI RAVIMI MANUSTAMIST ("VALU EI OLE") ("VALU ON") ANAES Conference de Consesnsus. Text court. 1997 RAVIMI MANUSTAMINE "Vajadusel" Rahulolekus = VAS >3 Liigutamisel = VAS > 4 Kui valu tugevust hinnatakse 10-pallise skaala järgi MANUSTAMISE VIIS Valida i/v või enteraalne manustamisviis i/m manustamine ainult erandjuhtudel Üleminek i/v-lt - p/o (p/r) manustamisele esimesel võimalusel PATSIENDI POOLT KONTROLLITUD ANALGEESIA (PCA) Patsiendi poolt kontrollitud analgeesia võttis kasutusele 1968 a. Philip H. Sechzer (13.09.1914 26.09.2004) Esimest korda kirjeldas 1971 a. (1, 2)
......22 2 PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Mati Maasikas on 65- aastane mees, kes satub haiglasse oma KOKi ägenemisega (emfüseem). Anamneesis hüpertensioon, mis on kontrollitud tab. Enalapriliga viimased kuus aastat. Viimasel kolmel aastal põdenud igal talvel pneumooniat. Patsient on suitsetaja, suitsetab ca 2 pakki päevas viimase 38 aasta jooksul. Patsient on kahhektiline. Hingamisraskused ka rahulolekus, tüüpiline asend istudes. Patsiendi köha on produktiivne, eritub tihedat kollakas-rohelist röga. Patsient on ärritatud ning ärev, ta kaebab unetust ning väidab ennast tundvat väsinuna kogu aeg. Elulised näitajad: AVR 162/84 mmHg, fr 124x', HS 36x', temp. 38.9oC, SaO2 88%. Arstlikud korraldused: · Dieet vastavalt toidutaluvusele · Abi voodist väljumisel · O2 läbi ninakanüüli et saavutada SaO2 93% · Sol. Glükoosi I/V 50 ml/hr 500,0
" Ja veel: "Seda juhtub kõigiga ja igas vanuses. Aga spordi ajal tõenäoliselt seetõttu sagedamini, et süda saab suuremat koormust." Surm, mis niidab poolelt sõnalt Äkki haarab inimene rinnust kinni, ütleb: "Ma enam ei jõua," ja ongi läinud. Kusjuures lause juures "ma enam ei jõua" võib inimese süda olla juba seiskunud. "Niidab jala pealt. Sõna pealt," ütleb Voitk. Äkksurma peamiseks põhjustajaks on südame rütmihäired. Lahti seletades: rahulolekus tõmbuvad südamelihase osad kokku kindlas järjekorras ja omavahel sünkroniseeritult. Eluohtliku rütmihäire tekkides see sünkroonsus kaob, rütmihäire läheb üle südamelihaskudede kaootilisteks tõmblusteks, mis lõpuks seiskab südame. Eestis juhtub kardioloog Jüri Kaigi andmetel äkksurma 300 korda aastas. Voitk ütleb, et kui inimene kokku kukub ja keegi talle oskuslikult kohe kunstlikku hingamist hakkab tegema, saab haiget veel päästa. Nimelt ei
Kudedes, kus hapniku osarõhk on väike, annab veri kiiresti hapniku ära. Kopsudes, kus on allveolaarõhus on hapniku osarõhk kõrge, küllastub veri peaaegu 100% hapnikuga. Hemoglobiini ehitus-Molekulis on 4 alamühikut, millest igaüks sisaldab heemi ja globiini. Iga heemi tsentris on Fe aatom, Fe'd on hemoglobiinis kokku 2,5g. Mitu O2 molekuli suudab hemoglobiin siduda-4 molekuli Kuidas toimub sisse-ja välja hingamine rahulolekus-O2 hingatakse sisse, see jõuab meie alveoolide kapillaaridesse, sealt liigub hapnik edasi pulmonaarveenidesse, läbib südant ning liigub arterite kaudu kudedesse, kus toimub gaasivahetus. Hapnik antakse ära, ning CO2 võetakse vastu. See liigub mööda veene pulmonaararterisse, liigub südamesse ning südamest läheb läbi ja jõuab alveooli kapillaaridesse ning sealt hingatakse CO2 jälle välja. Daltoni seadus-iga gaas avaldab gaasisegus osarõhku, mis vastab selle gaasi osale koguruumalas
Naised, kcal päevas 19-30 60 (±)10 23 1950(±)200 2050(±)250 2500(±)250 2750(±)300 31-60 60 (±)10 22,5 1900(±)150 2000(±)150 2450(±)200 2700(±)200 Üle 60 60 (±)10 20,5 1700(±)150 1850(±)150 2200(±)200 2450(±)200 PAV - põhiainevahetuse energiakulu Seda minimaalset energiahulka, mis inimestel kulub rahulolekus (lamades, puhates) kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame ja näärmete tööks, nimetatakse põhiainevahetuseks (PAV). PAV-iks kuluv energia sõltub east, soost, kehaehitusest, organismi üldisest füüsilisest seisundist. Meestel on see 10% suurem kui naistel. Inimese ööpäevane energiatarve võrdub: E = PAV (põhiainevahetus) + EVT (energiatarve tegevusteks) Olenevalt kehlisest koormusest jagatakse tööalad 5 rühma.
lõtvumised (diastol), mis toimuvad kindlas järjekorras. Esimeses faasis kontraheeruvad üheaegselt mõlemad kojad, veri läheb kodadest vatsakestesse, mis lõõgastunud (0,1 s). Teine faas algab vatsakeste üheaegse kontraktsiooniga; kojad lähevad sel ajal üle lõõgastumisseisundisse (0,3 s). Kolmandas faasis algab vatsakeste lõõgastumine; ka kojad on samal ajal lõõgastunud (üldine paus 0,4 s). Kõik kolm faasi moodustavad südame töö ühe tsükli. Rahulolekus südame kontraktsioonide sagedus 60-80 vahel. Füüsilise koormuse korral muutub südame töö intensiivsemaks. Füüsiliselt treenitud inimesel tugevneb südame töö peamiselt kontraktsioonide jõu suurenemise, vähem sagenemise arvel. Treenimata inimestel on vatsupidi. Südame löögi sagedus (SLS) sõltub ka east: vastsündinu süda lööb umbes 140 korda minutis, SLS sagenemist täheldatakse sageli ka raukadel. Kõrge temperatuuriga kaasnevate
rakkudes spontaanset depolarisatsioon kriitilise läveni. Ühesõnaga aktsioonipotentsiaali teke töömuskulatuuri ja erutusjuhtesüsteemi rakkudes on erinev. Üheks põhjuseks on erinev teatud tüüpi K+ kanalite geenide ekspressioon rakus. Näiteks sinuatriaalsõlme ja atriventrikulaarsõlme sammuandja rakkudel ei esine kaaliumi sissevoolu alaldi kanaleid ning seeõttu on nende membraanipotentsiaal rahulolekus rohkem depolariseerunud kui mitte sammuandja rakkudes1. K+ kanaleid võib jagada funktsionaalselt mööduvateks väljapoole, hilinenud (ülikiireteks, kiireteks ja aeglasteks) alaldi ja sissepoole alaldi kanaliteks. Sissepoole alaldi K + kanalid jagunevad veel omakorda lekekanaliteks, atsetüülkoliinist-sõltuvateks ja ATP-sõltuvateks kanaliteks1. K+ kanaleid võib grupeerida ka vastvalt stiimulile, mis põhjustab nende avanemist
need ravimid antud olukorras teha saavad (AKEI, beeta-blokaatorid, digoksiin)? AKEI - parandavad elulemust, sümptome, füüsilise koormuse taluvust Beeta-blokaator - neile, kellel süstoolne funktsioon on vähenenud Digoksiin - kui kaasneb kodade virvendusarütmia, ei paranda elulemust 6. Mida kujutab endast südame isheemiatõbi ja millised on selle erinevad vormid? Südame verevarustuse probleemid. Pingutusstenokardia - pingutusel Äge koronaarsündroom - tekib rahulolekus 7. Mida soovitakse südame isheemiatõve korral ravimitega saavutada? Mis on ravi eesmärk? Suurendada müokardi verevarustust, vähendada müokardi hapnikutarvet, vähendada sümptomeid 8. Milliseid ravimeid kasutatakse südame isheemiatõve ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad (nitraadid, beeta-blokaatorid, Ca-kanali blokaatorid)? BB - vähendavad müokardi hapnikutarvet, vähendavad sümptomeid Kaltsiumkanali blokaatorid (KKB) - tõstavad müokardi hapnikuga varustatust
toime (eriti epinefriin).Viimase kontsentrats.tõus veres stimuleerib retikulaarformatsiooni rakkusid ajutüves (mõju kaudne), siiski kutsub epin. esile kõrgenenud ärkveloleku, tugeva psüühilise erutuse,jne. .*Np säsi talitl.reg. on sümpNS kontrolli all,reliseerub sisusenärvi harude kaudu. Emotsionaalsel erutusel stimuleeriv toime, tõuseb kiiresti katehhoolamiinide tase veres Sümpato- adrenaalsüsteem: neerupealise hormoonide sekrets. regulatsioon rahulolekus ja..stressiseisundis. Np säsi + sümpNS moodustavad sümpato-adrenaalsüsteemi, see kindlustab emots. stressi situatsioonides ja kehal. pingutusel kattehhoolamiinide kiire verre eritumise. Kiirus oleneb, et produts.epinefriin deponeeritakse neerupealise rakkudes. Epinefriini ja norepinefriini taseme tõusu veres stimul. ka glükoosi kontsentr.langus veres. Kattehhoolamiinide sekr. ühekordse puhangu mõju org. talitlusele on lühiajaline (kaotavad ruttu oma biol.aktiivsuse)
Veri voolab sirgjooneliselt Arterid - kõige paksema seinaga veresooned; Süstoli ajal venib sein välja ja diastolis omandab algse kuju Vere voolamisel eristatakse: 1) Joonkiirust - osakeste liikumiskiirus piki versoont; cm/s või m/s; suurim kiirus veresoone keskel; kapillaarid - aeglane, aort - kiire 2) Mahtkiirus - vere hulk, mis läbib elundit, kudet ajaühikus; ml/s või ml/min; suurem rahulolekus; iseloomustab elundi funktsionaalset seisundit Veenid - õhukesed seinad, sisepinnal klapid; Vere liikumise tagavad: 1) Veene ümbritsevate lihaste kokkutõmme 2) Klappide olemasolu veeni sisepinnal 3) Neg. rõhk südameõõntes diastoli ajal 4) Neg. rõhk rindkereõõnes sissehingamise faasis Pikka aega passiivses asendis jäsemes võib tekkida venoosne seisak - "sureb ära" Vasoaktiivsed ained - vereringet veresoontes mõjutavad ained, mis toimivad veresoone
9. Uimastite mõju virgantsainete ainevahetusele. Sünaps. Kõrgeim juhtorgan on peaaju, koosneb miljarditest närvirakkudest e. neuronitest, millest igaüks koosneb rakukehast, dendriitidest, aksonist ja närvilõpmetest. Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt- närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st. membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potensiaalide vahe. Rahulolekus rakus on see vahe 70 millivolti. Kui närviraku ärritaja on küllalt tugev ja põhjustab membraanipotentsiaali järsu alanemise 50 mV-ni , vallandub aktsioonipotentsiaal. Kogu aktsioonipotensiaal kestab 1-2 millisekundit. Dendriidid kannavad potensiaalide vahe muutust, so. närvierutust, rakukeha poole, akson aga viib närvierutuse teiste närvirakkudeni tavaliselt närvilõpmete kaudu. Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni
sissepuhumisel kata suuga lapse suu ja ninasõõrmed kasuta 15-20 sissehingamist minutis puhu õhku kopsudesse vaid niipalju, et lapse rindkere tõuseks vastsündinu puhul kasuta ainult 1-2 sõrme, väikelapse elustamisel vaid üht kätt surumisel kasuta sellist jõudu, et rinnak liiguks sissepoole 1-2 cm ja väikelapsel 2-3 cm 35. Õige rühi kujundamine. Rüht- kehahoid-harjumuslik kehaasend rahulolekus, istumisel, liikumisel. Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, areneb lapse füüsilise arengu protsessis, sõltudes skeleti seisundist, närvi-ja lihassüsteemist, eluolustikulistest tingimustest ja üldisese füüsilisest arengust. Rühi kujunemine langeb põhiliselt koolieelsesse perioodi. Et tagada kehahoiu nn. koolivalmidus, peab laps aktiivselt liikuma iga päev vähemalt 60 min. Kõige tähtsam on rahuldada laste liikumissoovi mängimisega.
o 3 supilusikatäit rosinaid Suurte füüsiliste koormuste korral on vedelikukaotus suur ja selletõttu tuleb juua iga 10 -15 minutilise liikumise järel 100 - 200 ml (1 - 2 dl) vedelikku, milleks kõige sobivamad on süsivesikuid sisaldavad joogid nagu: o 100% naturaalne mahl o sportlaste jõujook o 2 dl (200 ml) naturaalset mahla + 1 supilusikatäis suhkrut + 8 dl (800 ml) vett o morss: 1 osa mahla + 2 osa vett Süstimiskoha valik ja insuliini süstimine füüsilise koormuse puhul Rahulolekus imendub insuliin kõige kiiremini kõhunaha alla süstitult, liikumise ajal aga sellest piirkonnast, kus lihaste töö on aktiivne. Enne füüsilist koormust on turvaline süstida insuliini piirkonda, kus lihased ei ole aktiivses töös. Füüsilise koormusega organismi energiakulu suureneb seoses sellega võib veresuhkur liigselt langeda . Liikumise intensiivsust, tugevusest ja ajalisest kestusest sõltub, kui palju on vajalik
Paljajalu käimine soodustab loomulikku arengut Uuringutega on tõestatud, et varases eas paljajalu käimine soodustab beebi jalgade õiget arengut ning samuti üldist lihaste kasvu ja arengut. Seda eelkõige põhjusel, et varvastel on piisavalt vabadust loomulikke haaramisliigutusi teha, mis muudavad beebi jalad tugevamaks ja parandavad nende kordinatsiooni. Tegelikult peaks beebi kandma sobivaid jalanõusid ainult siis, kui ta väljas kõnnib. Rüht = kehahoid = harjumuslik kehaasend rahulolekus, istumisel, liikumisel. Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, areneb lapse füüsilise arengu protsessis, sõltudes skeleti seisundist, närvi- ja lihassüsteemist, eluolustikulistest tingimustest ja üldisest füüsilisest arengust. Õige rüht Tagab sirutaja-painutajalihaste omavahelise tasakaalu ja pinge lülisamba hoidmisel õiges asendis. Tasakaal on saavutatav keha raskuse õige paiknemisega toetuspinnal.
hallutsinatsioone. Uimastite toime neurofüsioloogia · Inimese käitumise kõrgeim juhtorgan on peaaju. Aju koosneb miljarditest närvirakkudest e. neuronitest, millest igaüks koosneb rakukehast, dendriitidest, aksonist ja närvilõpmetest. · Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt- närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st. membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potensiaalide vahe. · Rahulolekus rakus on see vahe 70 millivolti. Kui närviraku ärritaja on küllalt tugev ja põhjustab membraanipotentsiaali järsu alanemise 50 mV-ni , vallandub aktsioonipotentsiaal. Kogu aktsioonipotensiaal kestab 1-2 millisekundit. · Dendriidid kannavad potensiaalide vahe muutust, so. närvierutust, rakukeha poole, akson aga viib närvierutuse teiste närvirakkudeni tavaliselt närvilõpmete kaudu. · Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni
toime (eriti epinefriin).Viimase kontsentrats.tõus veres stimuleerib retikulaarformatsiooni rakkusid ajutüves (mõju kaudne), siiski kutsub epin. esile kõrgenenud ärkveloleku, tugeva psüühilise erutuse,jne. .*Np säsi talitl.reg. on sümpNS kontrolli all,reliseerub sisusenärvi harude kaudu. Emotsionaalsel erutusel stimuleeriv toime, tõuseb kiiresti katehhoolamiinide tase veres Sümpato- adrenaalsüsteem: neerupealise hormoonide sekrets. regulatsioon rahulolekus ja..stressiseisundis. Np säsi + sümpNS moodustavad sümpato-adrenaalsüsteemi, see kindlustab emots. stressi situatsioonides ja kehal. pingutusel kattehhoolamiinide kiire verre eritumise. Kiirus oleneb, et produts.epinefriin deponeeritakse neerupealise rakkudes. Epinefriini ja norepinefriini taseme tõusu veres stimul. ka glükoosi kontsentr.langus veres. Kattehhoolamiinide sekr. ühekordse puhangu mõju org. talitlusele on lühiajaline (kaotavad ruttu oma biol.aktiivsuse)
verega täitumise aega. FONOKARDIOGRAMM (FG) registreerib helilisi nähtusi, mis tekivad südame talitlusel. 10. Südame löögimaht ja minutimaht ja selle muutused kehalisel tööl. Südame löögimahuks e. süstoolseks mahuks nim. vere hulka, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljastab. Löögimahu suurus sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja kontraktsioonijõust. Vatsakeste süstoli lõppedes jääb nende õõnde veel teatud vere hulk, mida nim. jääkmahuks. Rahulolekus on südame löögimaht 60-80 ml, kehalise töö ajal 100-140 ml (üksikjuhtudel isegi rohkem). Südame löögimaht sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht vere hulk, mida süda väljutab ühes minutis. See näitaja iseloomustab südame töövõimet ja organismi verega varustamise intensiivsust. Südame minutimahu suurus on individuaalselt väga erinev. Keskmiselt loetakse löögimahu suuruseks 60-80 ml ja minutimahu suuruseks 5-6 liitrit.
tagavad ühesuunalise verevoolu nii südames kui kogu vereringes. Südametoonide tekitatavad võnked kanduvad rindkerele ja on kuulmispiirkonnas. Pumbafunktsioon realiseerub järjest korduvate tsüklite käigus. Tsükkel koosneb diastolist, mille käigus müokard lõõgastub ning südameõõn täitub ja süstolist, mille käigus müokard kontrakteerub ja veri väljub õõnest. Iseloomustavad parameetrid: - FREKVENTS ehk südametsükli sagedus. Normaalses rahulolekus 70 tsüklit minutis. - LÖÖGIMAHT ehk vatsakesest süstoli käigus väljutatud vere maht. Normaalselt 70 ml. -vatsakese MINUTIMAHT ehk MAHTKIIRUS Q=V*fc, kus V on löögimaht ja fc on südametsükli sagedus e löögisagedus minutis. Normaalselt 5 l/min (70*70=4900ml) Kumbki vatsake pumpab ajaühikus sama koguse verd. Pumbad on järjestikku, seega mahtkiirus on ühest vatsakesest minutis väljutatud vere ruumala.
annaabi.ee 
