Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS ON PEENISE SEES?

MEHE SUGUELUNDITE 
EHITUS JA TALITLUS
Madis Veskimägi
TÕSTAMAA TERVISEKESKUS
2005
 
 
TÄNASE KOHTUMISE 
EESMÄRGIKS ON
• Ülevaate andmine mehe suguelundite 
ehitusest ja talitlusest
• Anda enesekindlust noorukile­ kõik on 
korras
• Saada teadmisi põhilistest seisunditest, 
millal peab pöörduma  arstile
• Hügieenireeglid: miks ja kuidas 
 
 
SUGUELUNDID ­
NEED ERISTAVAD KAHT 
SUGUPOOLT, OLLES 
ESMASEKS  
SOOTUNNUSEKS
 
 
MEHE TEISESED SOOTUNNUSED:
MURDEEAS  TEKKIVAD  
MUUTUSED KEHA EHITUSES JA 
TALITLUSES
• Häälemurre
•  Habeme  ja karvade kasv 
• Suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht
• Suurem ettevõtlikus, uudishimu,  ratsionaalsus , agressiivsus
 
 
 
 
MURDEIGA
• Vanus 12­19 eluastani
• Lapsepõlve lõpp ja sirgumine 
täiskasvanuks
• Kiire kehalise kasvu ja arengu ajajärk
• Koolitarkuste omandamine ja kutsevalik
•  Armumine
 
 
MEHE SUGUELUNDID
•  Suguti  ehk  peenis
•  Munandidmunandimanus  ja 
munandikott
• Eesnääre
•  Seemnejuhad , seemnepõiekesed
 
 
 
 
SUGUTI  e. PEENIS
• Suguti koosneb ja sugutipeast,  sugutikehast 
• Peenis on kaetud õhukese liikuva nahaga, 
mis moodustab  tipus  eesnaha
•  Sugutipea  (eriti selle  servad ) on tundlikum 
kui sugutikeha
• Suguti ülesandeks on uriini ja 
seemnevedeliku kehast väljajuhtimine
 
 
PEENISE SUURUS
• Hel  teema, sest paljud  noormehed  leiavad, et 
nende suguti on väiksem kui teistel. See on vähe 
tõenäoline
• Meeste suguti kuju ja suurus võivad kül  erineda, 
aga mitte oluliselt
• Rahulolekus tõmbub suguti tavaliselt kokku, samuti 
külma või ärevuse korral 
 
 
• Mida suurem on suguti lõdvenenult, 
seda vähem suureneb ta erutudes. Ning 
vastupidi
• Sulle võib näida, et Sinu suguti on 
väiksem, sest näed seda ülaltvaates 
Suguti tundub suurem, kui vaatad seda 
peeglist.
 
 
• Täiskasvanud mehe suguti pikkus on 
lõdvenenult tavaliselt 6­10 cm ja 
jäigastunult umbes 13 cm
• Kõvastunult on mehe suguti 
läbimõõduks 3­4 cm. 
• Suguti mõõtmed ei sõltu 
seksuaalkogemusest ega 
spetsiaalsetest harjutustest. Tavaliselt 
on mehe suguti lõdvenenud ja ripub 
allapoole
 
 
MIS ON PEENISE SEES?
•  Sugutis  on kolm erilisest koest 
moodustunud osa
• Ülalpool paarilised, üksteise kõrval 
 
vahesei  nag
    a e
        ral
      datu
        d korgaskehad
• Peenise kehapoolses osas need 
lahknevad ja kinnituvad sidemetega 
vaagnaluudele
 
 
• Suguti  allosas  asub väiksem käsnkeha, 
mille sees kulgeb kusiti
• Käsnkeha moodustab suguti tipus 
sugutipea ehk sugutiluki, kehapoolses 
osas aga sugutisibula
• Käsn ja  korgaskeha  eriline omadus on 
täituda verega ja nii kutsuda esile suguti 
kõvastumise ehk  erektsiooni
 
 
  
                            
 
 
EREKTSIOON EHK SUGUTI 
JÄIGASTUMINE
• Erektsiooni ajal suguti jäigastub, muutub 
pikemaks ja  suuremaks  ning tõuseb kehast 
eemale, ülespoole
• Eesnahk erektsiooni tekkides pingutub ja 
libiseb üle suguti pea
• Kusiti avast võib erituda limast vedeliku, see 
on normaalne
• Jäigastunud suguti mõõtmed ei erine meestel 
oluliselt
 
 
• Erketsiooni kutsub esile 
psühhogeensed, sageli  tahtmatud  
mõjutused ja suguti vahetu erutamine
• Erektsioon esineb juba väikestel poistel, 
see võib tekkida tahtest sõltumata igas 
olukorras
• Suguti  rahuolekus  on tasakaalus korgas 
ja käsnkehasse arterite kaudu siseneva 
ja veenide kaudu väljuva verehulk
 
 
• Erektsiooni kutsub esile korgaskeha arterite 
laienemine, suureneb  verevool  korgaskeha 
kambrikestesse, suguti mõõtmed suurenevad
• Täitunud korgaskehad suruvad kinni peenist 
ümbritsevad  veenid , takistades veenoosset 
äravoolu,  
   su
     g
      u
      t
   i
    
   k
 
õvastub veelgi
 
 
  
                                            
                            
 
 
 
 
MUNANDID
• Munandid asuvad munandikotis, see on eraldatud 
vaheseinaga kaheks
• Munandikot   i suurus on erinev, seda mõjutab 
temperatuur, ärevus, hirm 
• Munandite suurenemine käivitab  murdeea , tõuseb 
 
meessuguhor    mo
               oni, testosterooni tootmine
• Normaalseks  talitluseks  on vajalik munandite madalam 
temperatuur, see on 4 C madalam kehatemperatuurist
 
 
•  Munand  on ehituselt keerukas, selles 
paikneb vaheseintega eraldatud 
kambrikestes seemnetorukesed, kokku 
250 meetrit
• Munandid  nooruki  arenedes hakkavad 
tootma seemnerakke, see toimub 
seemnetorukeste seinarakkudes
 
 
 
 
                                                                                        
 
 
 
 
MUNANDIMANUSED JA 
SEEMNEJUHAD
• Munandi peal paikneb pehmem osa, 
munandimanus
• Sellesse koonduvad seemnetorukesed 
ja algab  seemnejuha
• Seemnejuha on umbes 50 cm pikk, see 
kulgeb ümber häbemeluu kubemekanali 
kaudu vaagnasse ja ühineb eesnäärme 
sees purskejuhana kusitiga
 
 
 
 
LISASUGUNÄÄRMED
• Seemnejuha  ampull ­ laienenud seemnejuha 
osa enne eesnääret
• Seemnepõiekesed: toodavad enam kui poole, 
60% seemnevedelikust
• Kusepõie tagaosas ühinevad seemnejuhad ja 
seemnepõiekeste  juhad  ja moodustub 
purskejuha, see ühineb eesnäärmes kusitiga
• Eesnääre ümbritseb kusitit, selle nõre kuulub 
ka seemnevedeliku koostisse, moodustades 
selle mahust 30%
 
 
• Eesnäärme nõre stimuleerib 
spermatosoide, muutes need aktiivselt 
liikuvaks
• Cowperi nääre asub suguti  sibula  
läheduses (bulbouretraalnääre), selle 
aluseline nõre neutraliseerib kusiti 
happelise keskkonna
• Erektsiooni tekkides võib kusiti avast 
väljuda just Cowperi näärme nõret, see 
on läbipaistev limajas  eritis . See on 
normaalne
 
 
 
 
 
 
EESNÄÄRME RISTLÕIGE 
KUSITI LÄBIMISE TASANDIL
 
 
SEEMNEVEDELIK
• Seemnevedelik ehk  sperma  koosneb 
munanditest  pärinevatest seemnerakkudest 
ja lisasugunäärmete nõrest
• Sperma hulk on 3­5 ml ehk 1 teelusikatäis
• Välimuselt on see püdel, hallikasvalge 
ebaühtlane vedelik
• 1 ml spermas on u 100 miljonit 
seemnerakku, ehk spermatosoidi
 
 
 
 
SEEMNEPURSE JA 
ORGASM
• Seemnepurse võib toimuda iseenesest, 
tavaliselt öösel. Seda nimetatakse 
pollutsiooniks
• Seemnepurse leiab aset ka 
eneserahuldamisel ehk masturbeerimisel 
ehk onaneerimisel
• Seemnepurse toimub ka sugulisel 
vahekorral
• Seemnepurskega kaasnevat mõnutunnet 
nimetatakse orgasmiks
 
 
ENESERAHULDAMINE
• Kõvastunud suguti erutamine, mis vi b peagi 
seemnepurske  ja orgasmi tekkeni
• Eneserahuldamine on normaalne, see ei kahjusta 
kuidagi tervist või hilisemat seksuaalset võimekust
• Eneserahuldamisega kaasneb tihti rahulik või veidi 
unine enesetunne
• Eneserahuldamist võib teha kuid võib ka tegemata 
jätta, täpselt ni  nagu nooruk end paremini tunneb
 
 
HÜGIEEN
• Peale seemnepurset jääb osa 
seemnevedelikust eesnaha alla, nii tekib 
eesnaha võie ehk smegma
• Õitepea omab see ebameeldiva hapuka 
lõhna, mida märkavad ka kaaslased
• Õige on, et iga nooruk igal  hommikul  ja õhtul 
peseb sugutipea sooja vee ja  seebiga , nii 
nagu pestakse nägu ja hambaid
 
 
MIDA JÄLGIDA
• Munandite  asetsemine  munandikotis, neid 
peab olema 2
• Murdeea algus, see leiab aset 10­14 a 
vanuses. Kui mitte, on vajalik põhjuse 
selgitamine
• Munandi suurenemine,  punetus , tihkemate 
tükkide või väätide olemasolu. See võib olla 
mitme haiguse tunnuseks
 
 
• Rohke limane või mädane eritis kusiti 
avast ei ole normaalne, eriti kui see on 
tekkinud peale sugulist vahekorda. Tuleb 
pöörduda ki resti arsti vastuvõtule
• Munandite kontroll, kehalise arengu 
hindamine on osa arstlikust läbivaatusest, 
see peaks toimuma 1 kord aastas
 
 
TEADMISTE KONTROLL
Leia järgnevas tabelis sobivad vasted ja ühenda need 
joonega.
Mehe suguelundid
Ülesanne
Munandid
Säilitab seemnerakke
Munandimanus
Juhib seemnevedeliku 
sugutisse
Seemnejuha
Toodab vedelikku,  mil es 
seemnerakud  li gubav
Seemnepõieke
Väljutab seemnevedeliku 
organismist
Eesnääre
Toodab seemnerakke
Suguti
Toodab vedelikku,  mil es 
 
 
seemnerakud li gubav
TÄNAN TÄHELEPANU 
EEST !!!
KUI ON MURE, PÖÖRDUGE 
JULGESTI,  ARUTAME 
KOOS JA LEIAME 
LAHENDUSE
 
 
JA VEEL­ HEAL LAPSEL 
MITU NIME. MEHE 
SUGUELUNDITE 
NIMETUSED ERINEVATES 
MURRAKUTES
 
 
KABI (96);  KARA  (66); MUNN(46); 
TÜRA(46); KÕBJAS(45);  TILL (34); 
KÕRA(20); TILU(17); TITT(16); 
TILTS(9); NOKU(6); KÜRBÄ(4); 
KUIA(2); TOBI(2); NOLGUTI(2); 
HATELKA(1); JOMPER(1); 
JURKE(1); MAUKS(1); MULKU(1); 
NIBIKAS(1); NILGUDI(1); TOLAK(1)
 
 

Document Outline

  • MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS
  • TÄNASE KOHTUMISE EESMÄRGIKS ON
  • SUGUELUNDID- NEED ERISTAVAD KAHT SUGUPOOLT, OLLES ESMASEKS SOOTUNNUSEKS
  • MEHE TEISESED SOOTUNNUSED: MURDEEAS TEKKIVAD MUUTUSED KEHA EHITUSES JA TALITLUSES
  • PowerPoint Presentation
  • MURDEIGA
  • MEHE SUGUELUNDID
  • Slide 8
  • SUGUTI e. PEENIS
  • PEENISE SUURUS
  • Slide 11
  • Slide 12
  • MIS ON PEENISE SEES?
  • Slide 14
  • Slide 15
  • EREKTSIOON EHK SUGUTI JÄIGASTUMINE
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • MUNANDID
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • MUNANDIMANUSED JA SEEMNEJUHAD
  • Slide 27
  • LISASUGUNÄÄRMED
  • Slide 29
  • Slide 30
  • Slide 31
  • EESNÄÄRME RISTLÕIGE KUSITI LÄBIMISE TASANDIL
  • SEEMNEVEDELIK
  • Slide 34
  • SEEMNEPURSE JA ORGASM
  • ENESERAHULDAMINE
  • HÜGIEEN
  • MIDA JÄLGIDA
  • Slide 39
  • TEADMISTE KONTROLL
  • TÄNAN TÄHELEPANU EEST !!! KUI ON MURE, PÖÖRDUGE JULGESTI,  ARUTAME KOOS JA LEIAME LAHENDUSE
  • JA VEEL- HEAL LAPSEL MITU NIME. MEHE SUGUELUNDITE NIMETUSED ERINEVATES MURRAKUTES
  • KABI (96); KARA (66); MUNN(46); TÜRA(46); KÕBJAS(45); TILL(34); KÕRA(20); TILU(17); TITT(16); TILTS(9); NOKU(6); KÜRBÄ(4); KUIA(2); TOBI(2); NOLGUTI(2); HATELKA(1); JOMPER(1); JURKE(1); MAUKS(1); MULKU(1); NIBIKAS(1); NILGUDI(1); TOLAK(1)
Vasakule Paremale
MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #1 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #2 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #3 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #4 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #5 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #6 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #7 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #8 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #9 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #10 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #11 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #12 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #13 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #14 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #15 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #16 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #17 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #18 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #19 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #20 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #21 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #22 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #23 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #24 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #25 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #26 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #27 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #28 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #29 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #30 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #31 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #32 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #33 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #34 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #35 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #36 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #37 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #38 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #39 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #40 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #41 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #42 MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS #43
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 211947 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mehe suguelundkond ning mehe suguline areng
3
odt

Mehe suguelundkond ning mehe suguline areng

Mees suguelundkond.Poiste suguline areng Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsumine algab positel 9.-14. eluaastast ning kujuneb välja eluaastatel 12.-19.a. Mehe tunnused kujunevad, aga välja 2 kuni 5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tüdrukutest mõned aastad hiljem. Mudeea kõikumist vanuses põhjustavad mitmed asjad nagu näiteks: pärilikkus, rahvus, toitumine. Samuti ka suur kehaline koormus võib lükata murdeea algust edasi. Meheliku küpsemist soodustavad tegurid on sport ja liikumine. Samuti ka hoiduda mittesuitsetamisest ja kemikaalidest. Murdeeas tekivad muutused keha ehituses ja talituses,

Bioloogia
Urogenitaalsüsteem
17
doc

Urogenitaalsüsteem

parem ja vasak kusejuhasuue ja sisemine kusitisuue. Põie limaskestas on rohkesti närvikiude ja -lõpmeid, nende seas retseptoreid, mis reageerivad põiesisesele rõhule. nende ärritus kutsub esile urineerimisakti. Lihaskestal on kolm kihti: sisemine ja välimine on pikikiududest, nende vahele jääb ringlihaskiht. Viimane neist on kõige tugevam. Kusepõiekaela piirkonnas, sisemise kusitisuudme kohal, moodustab ringlihaskiht paksendi - kusepõiesulguri, mille talitlus meie tahtele ei allu. Kusepõie täitumisel tema sein venitatakse välja, kuid sulgurlihas on kokkutõmbunud olekus. Urineerimise ajal sulgur lõõgastub, aga põieseina lihaskest tõmbub kokku, mis tingibki põie tühjenemise. Kõhukelme katab ainult põietippu ja tagant põiekeha, ülejäänud osas on kusepõis kaetud sidekoelise kestaga (adventiitsiaga). Kusiti urethra Kusiti kaudu toimub kusepõie perioodiline tühjendamine.

Bioloogia
Seksuaalkasvatus
38
docx

Seksuaalkasvatus

Erituselundid: · 1.Neerudes toimub uriini valmistamine ( neerud filtreerivad 2000 l verest päevas välja mittevajalikud ained) · 2.Kusejuhad juhivad uriini põide · 3.Põis on uriinireservuaariks · 4.Kusiti kaudu väljub uriin perioodiliselt organismist. Koos suguelunditega moodustavad erituselundid kusesuguelundkonna. · Uroloog arst, kes tegeleb kusesuguelundkonna probleemidega. Mehe suguelundid I. Sisemised: 1.Munandid ( 2 ) paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein. · Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. · Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ühe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 2025 grammi, koosneb 3040 iseseisvast näärmest

Seksuaalkasvatus
Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös
53
docx

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös

) geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. Pilet 2. 1. Iseloomusta tervist tugevdavaid ja kahjustavaid tegureid. Näited. 2. Maks ja kõhunääre. Ülesanded, omapära, seos alkoholi ja suhkruhaigusega. 3. Nimeta kõik mehe suguelundid, nende ülesanded ja omapära. Intiimhügieen. 1.Regulaarne kehaline koormus. Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik- küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Ûha enam näeme ja kuuleme praegu inimeste

Meditsiin
Terve naine
67
doc

Terve naine

Menopaus saabub tavaliselt 47.- 52.a. vanuses, keskmiselt 50.eluaastal. Postmenopausiks nimetatakse perioodi, mis algab 1 aasta peale viimast menstruatsiooni. Seenium e. vanadus algab 60-aastaselt. Munasarjade hormonaalne funktsioon väheneb pidevalt. Täielikult ei kao östrogeenid naise organismist kunagi, kuna neid toodetakse androgeenide vahendusel ka neerupealistes ja perifeerse konversiooni teel rasvkoes. II Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia Looteperioodil on suguelundite areng mõlemal sugupoolel ühesugune kuni 6. embüonaalnädalani. Munasari ja testis hakkavad arenema ühesugusest diferentseerumata gonaadist (sugunäärmest). Diferentseerumisega algab ka välisuguelundite moodustumine, lähtega ühtsest algvormist. Meesuguhormoonide e. androgeenide toimel arenevad need maskuliinses (mehelikus) suunas, kui androgeene ei ole, siis kujunevad naisetüüpi välised suguelundid.Sisemised suguelundid hakkavad

Inimese õpetus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun