VERERINGE (0)

VERERINGE

• Vasakul pool arteriaalne veri
  
• Paremal pool venoosne veri
  

SUUR- JA KOPSUVERERINGE

• Suur vereringe kannab hapnikuga rikastatud verd südamest enamikku keha kudedesse ja toob hapnikuvaese vere tagasi paremasse kotta.
  

• Kopsuvereringe kannab hapnikuvaese vere südamest kopsudesse ja toob hapnikuga rikastatud vere tagasi vasakusse kotta.
  

• Süda vajab samuti toitainetega ja hapnikuga varustamist. Suure vereringe eriline osa – südamevereringe – kannab hapniku südamelihasesse.
  

KAPILLAARID – seal toimub gaasivahetus (hapnik antakse ära hapnik ja vastu saadakse süsihappegaas ) ja toitainete ja jääkainete vahetus. Seinad koosnevad ühest ainsast lamedate rakkude kihist .
VEENID – mida mööda liigub veri kudedest südamesse. Olemas on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Seinad on pehmed ja õhukesed.
Hemodünaamika põhilised seaduspärasused
Vedelike vool torudes määratletakse kahe jõuga:

• Rõhuga, mille all vedelik liigub
  
• Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist
  

VERE HULK

• Vere hulk on seda suurem, mida suurem on vererõhk .
  
• Verehulk on seda väiksem, mida suurem on veresoonte vastupanu vererõhule.
  

NB! Vererõhk sõltub veresoonte laiusest ja pikkusest.
Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv)
Q = Pa – Pv : R
See suhe määrab:

• Ãœldist verevoolu
  

VERE LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD
- Verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek)
- Vere joonkiirus (cm/sek)
- Vere kesmine joonkiirus: Kui pikk on see aeg kui vereosake teeb täisringi veresoonkonnas

• Rahulolekus 21sek- 23sek
  
• Kehalisel tööl 15sek – 8sek
  

VERERÕHK – rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas

• Erinevates veresoonkonna osades erinev
  

Jaguneb:

• Süstoolne e ülemine- (110 – 120mm Hg-elavhõbedasammast)
  
• Diastoolne e alumine
  

Normväärtused:

• Normotooniline süstoolne vererõhk 100 – 139Hg
  
• Hüpotooniline alla 100 mmHg
  
• Hüpertooniline ple 139 mmHg
  

Vererõhuravi eesmärk- on kaitsta olulisi organeid, et vältida neis püsivate kahjustuste teket.
Vererõhk sõltub:

• Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) – mõjutab rohkem ülemist vereringet
  
• Vereringe perifeersest vastupanust (R) – mõjutab rohkem alumist vereringet
  

P= Q x R

• Vanusest
  
• Emotsionaalsest seisundist
  
• Kehalise töö intensiivsusest
  

NB! Mida väiksem on laps seda väiksem ka vererõhk, kuna pole suuremat perifeerset vastupanu, sest neil veresooned elastsed.
VERERÕHU MUUTUSED KEHALISEL TÖÖL

• Vererõhu suurus sõltub kehalisest aktiivsusest
  

VERE LIIKUMIS VERESOONKONNAS ISELOOMUSTAVAD

• Arteriaalne pulss – süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine
  
• Sfügmogramm – pulsilaine levikuüleskirjutis
  

VERERINGE KAPILLAARIDES

• Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel
  
• Jõudeolekus toimub ainult osa kapillaare
  
• Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb – tööpuhune hüpereemia
  
• Arterio – venoossed anostomoosid – otseteed arteritest kapillaaridesse
  

VERERINGE VEENIDES

• Suur venoosse süsteemi mahutuvus (2x)
  
• Vere liikumisel:
  

• Veri surutakse edasi raskustungi toimel
  
• Vere tagasiliikumist takistavad klapid
  
• Vere liikumist soodustab rindkere imav toime
  
• Lihaspump- lihaskontraktsioon korral surutakse veri venides välja
  

KOPSUVERERINGE
TÖÖPUHUNE HÜPEREEMIA

• Veresoonte laienemine
  
• Tsirkuleeriva vere üldmahu tõus
  
• Vere ümberpaiknemine