vähemalt kuus kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Puhkeaeg : 24-tunnise ajavahemiku jooksul peab töötaja saama 12 tundi järjestikust puhkeaega. Seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab töötaja saama 48 tundi järjestikust puhkeaega ja summeeritud tööaja arvestuse puhul 36 tundi järjestikust puhkeaega. Palk: on tasu, mille tööandja maksab töötajale tehtud töö eest, vastavalt töölepingu või õigusakti alusel Hea raamatupidamistava: Eesti hea raamatupidamistava eesmärgiks on võimaldada eelkõige väiksematel ja keskmise suurusega ettevõtetel koostada mõistlike kulutustega IFRSi põhimõtetel tuginevaid aruandeid. Seega koos rahvusvaheliste standardite arenguga tuleb paratamatult edasi arendada ka Eesti head raamatupidamistava. Eesti hea raamatupidamistava ongi koostatud lühikokkuvõttena rahvusvahelistest standarditest, kirjutatud ümber võimalikult arusaadavalt kõikidele majandusarvestusega tegelevatele inimestele.
Puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad ja puhkused. Palk: on rahaline või aineline tasu, mida töö andja maksab töö tegijale töö eest vastavalt töölepingule , samuti muudel seadusega või pooltevahelise lepinguga kokku lepitud juhtudel. Palka võib arvestada ja välja maksta mingi perioodi (tund, päev, kuu,aasta) tasuna. Palgamäär ja selle arvestamise alused määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Hea raamatupidamistava: Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega, Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri määrustega ning mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna soovitused. Tööaeg: on aeg, mida isik kasutab töö tegemiseks. Siia kuulub nii tasustatava kui mittetasustatava töötamise (nt talutöödeks kuluv või vabatahtlikuna tehtav) aeg.
RAAMATUPIDAMISE KÜSIMUSED STINA REBECCA PETTAI 25.05.2015 1.Raamatipidamiskohustuslaseks on? Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. 2. Eesti hea raamatupidamistava on? Eesti hea raamatupidamistava on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis
vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali · kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist · kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe · Eesti hea raamatupidamistava rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava · tegevjuhtkond raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus) · kõrgem juhtorgan seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle
Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada arvestust lihtsustatud korras ja kassapõhiselt. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Eesti raamatupidamiskohustuslastel on võimalik valida, kas rakendada: 1) Eesti head raamatupidamistava või 2) rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega (RS) ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega (RTJ) (riigi raamatupidamiskohustuslaste puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirjaga). Raamatupidamise Toimkonna juhendid: RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted;
tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v.a omanike tehtud sissemaksed omakapitali kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v.a omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; kasum Tulud ületavad kulud kahjum kulud ületavad tulud Eesti hea raamatupidamistava - rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava kõrgem juhtorgan seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu) Majandusaastaks on kalendriaasta/12 kuud, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti
1) vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; 2) kohustus raamatupidamiskohustuslase rahaline võlg; 3) omakapital (netovara) varade ja kohustuste vahe; 4) tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine . 5) kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine . 6) kasum (kahjum) aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; 7) Eesti hea raamatupidamistava rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava 8) rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ning avalik-õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid; 9) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS ingl international financial reporting standards) Rahvusvahelise
välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; 5) kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; 6) kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; 7) Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste, kelle üle eelnimetatud isikutel on otseselt või kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all
5. Varude arvestusmeetodid esmasel arvelevõtmisel, soetusmaksumuse arvestusmeetodid ja arvestusmeetodid edasisel kajastamisel 6. Mis on konsignatsioonikaubad ja millise ettevõtte bilansis neid kajastatakse? 3 2. RTJ 4 "VARUD" ÜLESEHTUS 2.1. Eesmärgid ja koostamise alused Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 4 ,,Varud" eesmärgiks on sätestada reeglid varude kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Juhend RTJ 4 lähtub SME IFRSi peatükkidest 13 ,,Varud" (,,Inventories"), 25 ,,Laenukasutuse kulutused" (,,Borrowing Costs") ja 27 ,,Varade väärtuse langus"
vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; KASUM (KAHJUM) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; EESTI HEA RAAMATUPIDAMISTAVA rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava. TEGEVJUHTKOND raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus); KÕRGEM JUHTORGAN seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle
põhjendatud juhtudel võib juhendis ette näha erisusi . Riigi raamatupidamise korraldamise erisused ·Riigi raamatupidamist ja finantsaruandlust ning Eesti Vabariigi ees seisvate rahvusvaheliste raamatupidamis- ja finantsaruandluskohustuste täitmist korraldab Rahandusministeerium. ·Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslaste raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks kehtestab rahandusminister üldeeskirja, mis lähtub Eesti hea raamatupidamistava ja rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standarditest. · Rahandusministeerium koostab riigi majandusaasta koondaruande ning avaliku sektori ja valitsussektori koondaruande vastavalt seaduse nõuetele. Muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused ·Kohaliku omavalitsuse üksuse raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena vastava valla või linna eelarve täitmise aruannet. ·Eesti Pank ei ole kohustatud koostama rahavoogude aruannet.
Kirjendama algdokumentide või Kontoplaani rakendamise nende põhjal koostatud juhised koonddokumentide alusel kõiki Maksuseadused oma tehinguid Riigi poolt kehtestatud maksude raamatupidamisregistrites arvestamine ja tasumine Koostama ja esitama (tulumaks, sotsiaalmaks, perioodilisi ja aastaaruandeid käibemaks jt.) 10.1.13 Mai Takkis 15 Hea raamatupidamistava Hea raamatupidamistava Majandustehingute nõuab : kirjendamist raamatupidamisregistrites; Raamatupidamise alg või nende põhjal korraldamist tagamaks koostatud koond aktuaalse, olulise, objektiivse dokumentide alusel; ja võrreldava info saamise;
rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti registreeritud era- ja avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud äriühingu filiaal (RPS §2 lg2) · · Raamatupidamistava · Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas: · raamatupidamise seaduses sätestatud nõuete ja alusprintsiipidega, ning vähemalt ühega järgmisest kahest raamatupidamistavast: · Eesti hea raamatupidamistava; · rahvusvahelised finantsaruandluse standardid.(RPS § 17 lg 1) · · Raamatupidamise seadusest tulenevad raamatupidamiskohustuslase kohustused
Raamatupidamine Infotarbijad Sisetarbijad Ettevõtte tegevjuhtkond Teised otsustajad ettevõttes Keskastme juhid Töötajad Välistarbijad Investeerijad ( aktsonärid) Raamatpidamiskohustlaseks on: a) Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik- b) füüsilisest isikust ettevõtja. c) Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal. Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse kesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse paragraaf 32 lõikel 1 väljaantavad raamatupidamise toimkonna juhendid. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodied on ? a) Ainult tekkepõhine b) Ainult kassapõhine c) Kassapõhine ja tekkepõhine d) Kulupõhine Tekkepõhine raamatupidamine tähenab, et---
8 AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti hea raamatupidamistava kohaselt. Eesti hea raamatupidamistava on IFRS standarditele, kui rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele, tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. AS Näidis kasutab kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse 2. lisas toodud kasumiaruande skeemi nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides.
vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; Eesti hea raamatupidamistava rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikele 1 väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka toimkonna juhendid) ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike
rahavoogudest. Esitamise kord Alates 01.01.2010 peavad äriühingud , mittetulundusühingud ja sihtasutused esitama majandusaasta aruande elektrooniliselt. Alternatiivina on võimalik esitada majandusaasta aruanne paberkandjal ja see tuleb sel juhul esitada notari kaudu. Aruandluskeskkonnas XBRL-formaadi-peavad esitama aruanded need raamatupidamiskohustuslased, kes koostavad aruande Eesti hea raamatupidamistava nõuete kohaselt ja peavad esitama konsolideerimata aruande. Ülejäänud raamatupidamiskohustuslased esitavad majandusaasta aruande aruandluskeskkonnas elektrooniliselt PDF-vormingus. Raamatupidamiskohustuslane esitab kõigi esindusõiguslike isikute poolt allkirjastatud majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate dokumentide ärakirja notarile elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal notaribüroos kohapeal. Elektrooniliselt esitatud aruanne peab olema esitaja poolt
printsiip; jätkuvuse printsiip; arusaadavuse printsiip; olulisuse printsiip; järjepidevuse ja võr- reldavuse printsiip; tulude ja kulude vastavuse printsiip; objektiivsuse printsiip; konservatiivsuse printsiip; avalikustamise printsiip; sisu ülimuslikkuse printsiip. 6 27. september 2013 3. Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas: 1) Eesti hea raamatupidamistava; 2) Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. (RpS § 17 lg 1) 7 27. september 2013 Finantsaruannete sisu selgitamine: 1.Tegevusvaldkonna hindamine 2.Avalikustamise printsiibi järgimine (lisa 1) 3.Finantsinformatsiooni suunamine: • Sisemised infotarbijad (nt: töötaja, juhatus, aktsionär) • Välised infotarbijad (nt: konkurent, riik, klient, tarnija,
SELGITUS LISA 3 NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil) LISA 4 NÄIDIS OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 2 "Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes " eesmärgiks on sätestada reeglid finantsinformatsiooni esitamise viisi kohta ning reeglid seotud osapoolte määratlemiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. 2. Juhend RTJ 2 lähtub SME IFRSi peatükkidest 2 ,,Põhimõtted ja alusprintsiibid" (,,Concepts and Pervasive Principles"), 3 ,,Finantsaruannete esitus" (,,Financial
valitsussektori ja avaliku sektori aruandluse tagamine. Üldeeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Üldeeskirjas kirjeldatud 4 arvestusmeetodid tulenevad Raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (edaspidi IPSAS). Üldeeskiri selgitab ja täpsustab Eesti hea raamatupidamistava nõudeid a) riigi, b) kõigi ministeeriumide, c) Riigikantselei koos oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning d) põhiseaduslike institutsioonide Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja Riigikohtu suhtes ning on riigi raamatupidamise siseeeskirjaks. Riigiraamatupidamiskohustuslane kehtestab vastavuses üldeeskirja nõuetega omaraamatupidamise sise-eeskirjas täiendavad arvestuse ja aruandluse nõuded nii
4. Finantsarvestus a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid: – majandusüksuse printsiip – jätkuvuse printsiip – arusaadavuse printsiip – olulisuse printsiip – tulude ja kulude vastavuse printsiip c. Raamatupidamisarvestuse hea tava – on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele (2002) raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele[1] ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuetega. d. Finantsarvestuse ülesanded:
raamatupidaja. 4 1.1 Konsolideerimisgrupi struktuur 5 2. RAAMATUPIDAMINE XXXX raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas riigi raamatupidamise üldeeskirja ka Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja alusprintsiipidest järgides Eesti head raamatupidamistava. 2.1 Raamatupidamise sise-eeskiri XXX raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on XXXX raamatupidamise ja finantsaruandluse ühtse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine. Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamise tavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning riigi raamatupidamise üldeeskirjast. Linna majandusaastaks on eelarveaasta
nende põhjal koostatud (tulumaks, sotsiaalmaks, koonddokumentide alusel kõiki töötuskindlustusmakse, oma tehinguid käibemaks jt.) raamatupidamisregistrites Koostama ja esitama perioodilisi ja aastaaruandeid 2/9/2015 Mai Takkis 12 4 Hea raamatupidamistava Hea raamatupidamistava Majandustehingute nõuab : kirjendamist Raamatupidamise raamatupidamisregistrites; korraldamist tagamaks alg- või nende põhjal aktuaalse, olulise, objektiivse koostatud koond- ja võrreldava info saamise; dokumentide alusel; Oma majandustegevuse Raamatupidamisregistrite
- toodangu liigid, tegevusvaldkonnad, - tähtsündmused, olulisemad muutused - firma struktuur, tütarettevõtted - firma finantspoliitika Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud nõuete ja printsiipidega ning olema kooskõlas kas Eesti hea raamatupidamistavaga või rahvusvaheliste finants- aruandluse standarditega. Hea raamatupidamistava nõuab: - raamatupidamisarvestuse korraldamist tagamaks aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise majandustehingute kohta; - kõikide majandustehingute dokumenteerimist; - alg- või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel majandustehingute kirjendamist raamatupidamisregistrites; - raamatupidamisregistrite kokkuvõtete põhjal raamatupidamisaruannete koostamist lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusprintsiipidest; - dokumentide säilitamist;
käigus, üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse, turustuskulud. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude soetusmaksumuse viimine vastavusse neto realiseerimismaksumusega vastab arvestusprintsiibile, mille kohaselt vara ei tohi olla arvel kõrgema väärtusega, kui loodetakse saada tulu selle müügist. Hea raamatupidamistava kohaselt peaks allahindlus toimuma individuaalselt erinevate kaupade või toodete lõikes. Allahindluse põhjused ja summad tuleb korrektselt dokumenteerida. Kui kahju selgub alles siis, kui väärtust kaotanud varu madala hinnaga müüakse maha või veetakse prügimäele, tuleb kahju näidata tekkepõhiselt perioodil, mil see tegelikult tekkis. 4.1 Varude arvestussüsteemid 4.1.1 Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad:
Ebatõenäoliselt laekuva arve kuluks kandmisel koostatakse lausend: D Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest K Ebatõenäoliselt laekuvad arved Vaatamata sellele, et ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks, kajastub ta nõudena laekumiseni või lootusetuks muutumiseni bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved kreeditsaldo näidatakse bilansi aktivas samanimelisel bilansikirjel miinusega. Hea raamatupidamistava eeldab ebatõenäoliselt laekuva arve kulukskandmist enne selle lootusetuks muutumist. Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada. Lootusetud nõuded tuleb bilansist maha kanda, st maha kanda nii laekumata kui ka ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest. Lootusetu nõude mahakandmisel bilansist koostatakse lausend: D Ebatõenäoliselt laekuvad arved K Ostjatelt laekumata arved
Töötukassa tegutseb töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste-ja toetuste seaduse, põhikirja ja muude õigusaktide alusel. Vahendid oma ülesannete täitmiseks saab töötukassa töötajate ja tööandja poolt tasutud töötuskindlustusmaksetest, riigieelarve eraldistest ja muudest tuludest. (Töötukassa... 2012) 3 1. Kas eelarve, raamatupidamine ja kontroll on läbipaistev ja kuluefektiivne? Aastaaruande koostamisel on järgitud Eesti hea raamatupidamistava , mida täiendab riigi raamatupidamise üldeeskiri. Aastaaruande koostamisel on kasutatud soetusmaksumuse meetodit, va. kaubeldavate väärtpaberite osas, mille puhul on rakendatud õiglase väärtuse meetodit. Raamatupidamine on täpne ja kontrollitav. On ära toodud kodulehel aastaaruanded alates 2002 aastast kuni 2011 aastani ja on kõigile kättesaadav, kes huvi tunnevad selle organisatsiooni raamatupidamise vastu. On lahti seletatud kõik raamatupidamises
suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; • kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; • Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikele 1 väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka toimkonna juhendid); • rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid;
eest varjatud reservide tekitamine; 9) avalikustamise printsiip raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate; 10) sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Rakendatav raamatupidamistava Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuete ja alusprintsiipidega ning 5 vähemalt ühega järgmisest kahest raamatupidamistavast: 1) Eesti hea raamatupidamistava; 2) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. (2) Krediidiasutuse, finants- või segavaldusettevõtja või kindlustusandja ja äriühingu,
omakapitali kirjetes selgitatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. [2] 10.5 Lisad Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama järgmist informatsiooni: · millisest raamatupidamise seaduse §-s 17 lubatud raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud (s.o kas IFRS või RT juhendites kirjeldatud Eesti hea raamatupidamistava); 31 · aastaaruande koostamisel kasutatud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjeldus; · täiendav informatsioon oluliste põhiaruannetes esitatud kirjete ning nende muutuste kohta aruandeperioodil (põhiaruanded tuleb varustada viidetega lisadele, mis selgitavad lähemalt põhiaruannetes esitatud andmeid); · muu informatsioon, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate andmiseks
avalikustamine laiemale avalikkusele. Töötukassa on avalikustanud oma 2012 a majandusaasta aruande oma kodulehel. Uurides töötukassa majandusaasta aruandeid märkas autor, et sõltumatu vandeaudiitori aruande osa on jäetud avalikustamata. Võrreldes teise avalik-õigusliku asutusega Tallinna Ülikooliga selgub, et Tallinna Ülikool on avalikustanud ka audiitori hinnangu. (Tallina Ülikool 2012). Aastaaruande koostamisel järgitud Eesti hea raamatupidamistava nõudeid, mida kinnitavad oma kontrollides auditid. Siseauditi funktsiooni täidab töötukassas auditinõunik ning vajadusel kaasatakse väliseid siseaudiitoreid. Siseauditi ülesandeks on anda töötukassa juhtorganitele kindlustunnet, et organisatsiooni tegevused on kooskõlas arengukava, strateegiatega ja seadustega. Samasuguseid asjaolusid kontrollib omakorda veel riigikontroll ja finantskontrolliosakond rahandusministeeriumist. (Eesti Töötukassa...2012:9)
soetusmaksumuses järgmise lausendiga: D Põhivara K Põhivara soetused Põhivara soetusmaksumus ei ole siiski alati üheselt määratletav, kuna soetatud vara eest ei tasuta mõningatel juhtudel rahas. Võib esineda juhuseid, kus põhivara saadakse mitterahaliseks sissemakseks omanikelt, kes tasuvad omandi eest masinate, hoonete, maa või inventariga. Mitterahaliste sissemaksetena saadud põhivara soetusmaksumuse fikseerib sõltumatu ekspert ja kinnitab audiitor. Hea raamatupidamistava eeldab, et saadud ja üleantud väärtused on võrdsed. Kui soetatud põhivara eest ei tasuta rahas, vaid muu varaga, võetakse soetatud põhivara arvele turuhinnas, mis peab ühtima üleantud vara turuhinnaga. Kui soetatud põhivara turuhind ei ole usaldusväärselt määratav, samal ajal on üleantud vara turuhind usaldusväärselt määratav, võetakse soetatud põhivara arvele üleantud vara turuhinnas. Materiaalsele põhivarale tehtud täiendavad väljaminekud, mis osalevad tulevikus
Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. OÜ puhul kasutatakse majandustehingute arvestuse pidamiseks tekkepõhist süsteemi. Raamatupidamine peab vastama riigi poolt määratud standarditele, et tulemused oleksid võrreldavad ning arusaadavad. Raamatupidamise ja finantsarvestuse põhimõtted on fikseeritud järgmistes dokumentides: raamatupidamise seadus, Eesti Hea Raamatupidamistava ning Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamise korraldamises kehtivad järgnevad põhinõuded ja olulisemad dokumendid: Raamatupidamine peab kajastama ettevõtte finantsseisundit, majandustulemusi, rahavoogusid õigesti, objektiivselt ning teistega võrreldavalt, esitatud info peab olema aktuaalne. Kõik majandustehingud tuleb dokumenteerida. Kõik majandustehingud tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites.
Denveiss OÜ oli asutatud 06 juunil 2002. Firma põhitegevus on riistvara ja tarkvara müük, Interneti vahendusel www.pc-online.ee . PC-ONLINE.EE on registreeritud kaubamärk. 2. RAAMATUPIDAMISE SISEEESKIRI 2.1 RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE Osaühingu Denveiss raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivast Raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja alusprintsiipidest järgides Eesti head raamatupidamistava. Tagades aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud osaühingu raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse raamatupidamisseaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust. Raamatupidamise sise-eeskirjad koosnevad järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine
raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele [1 : 32]. 1.2 Üldalused Anda informatsiooni, mis alustel kasutatakse raamatupidamises arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitlusviisi. Ettevõtja saab valida vaid ühe raamatupidamistavadest: · Eesti hea raamatupidamistava, mis sobib enamasti Eesti väiksematele ja keskmistele ettevõtjatele. Samuti Eesti kapitalil baseeruvatele ettevõtetele, st omaikud on Eesti residendid; · Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid, mida kasutavad suuremad ettevõtjad. Samuti väliskapitali baseeruvad ettevõtjad, kelle aruandlus ning informatsioon peab olema emaettevõtjale või omanike ringile sobivas vormis [1 : 32-33].
aastas, näiteks majandusaasta aruandeid. 2 RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR JA KASUTATAV RAAMATUPIDAMISPROGRAMM Raamatupidamise korralduslik poolt reguleerib ettevõtte sise-eeskiri. Osaühingu raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivast raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja alusprintsiipidest, järgides Eesti head raamatupidamistava. Samuti lähtutakse raamatupidamis- seaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Majandustehinguid dokumenteeritakse ning kirjeldatakse raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.
sissemaksud osakapitaliks), eelmiste perioodide (aastate) kasumid (no muidugi kahjumid ka, aga kes seda ikka armastab), käesoleva majandusaasta kasumid (kahjumid), reservid (ohh, mis need veel on, kuulen kilkeid need on sinu firma kasumist kõrvalepandud rahad kas põhikirjaliselt nõutud osas või ka näiteks suuremaks tulevikuliseks väljaminekuks külmutatud summad, mida muuks otstarbeks ei kasutata) Eesti hea raamatupidamistava rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Riigiametitel lisanduvad veel riigi raamatupidamise üldeeskirjad jmt., Sina eraettevõtjana pead järgima ikkagi seaduse eraettevõtjale määratud osa ning Raamatupidamise Toimkonna juhendeid, riigiasjad las käia omi radu. Nii et kui Sa
D Põhivara D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Põhivara soetusmaksumus ei ole siiski alati üheselt määratletav, kuna soetatud vara eest ei tasuta mõningatel juhtudel rahas. Võib esineda juhuseid, kus põhivara saadakse mitterahaliseks sissemakseks omanikelt, kes tasuvad omandi eest masinate, hoonete, maa või inventariga. Mitterahaliste sissemaksetena saadud põhivara soetusmaksumuse fikseerib sõltumatu ekspert ja kinnitab audiitor. Hea raamatupidamistava eeldab, et saadud ja üleantud väärtused on võrdsed. Kui soetatud põhivara eest ei tasuta rahas, vaid muu varaga, võetakse soetatud põhivara arvele turuhinnas, mis peab ühtima üleantud vara turuhinnaga. Kui soetatud põhivara turuhind ei ole usaldusväärselt määratav, samal ajal on üleantud vara turuhind usaldusväärselt määratav, võetakse soetatud põhivara arvele üleantud vara turuhinnas. Materiaalsele põhivarale tehtud täiendavad väljaminekud, mis osalevad tulevikus
Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2. Füüsiliste isikute soodustused raamatupidamises. *Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt. *Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 13, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatupidamist. *Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab tekkepõhist raamatupidamist, lähtub käesolevast seadusest. *Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab äriregistris registreerimise kuupäeva seisuga ettevõtte bilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara. Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast. 3
Pikaajalise arengukava (3 ja rohkem aastat) eesmärgiks on püsiklientuuri säilitamine, uute klientide leidmine ning ka ettevõtte laiendamine. 7 3. MAJANDUSKESKKOND 3.1 Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus Raamatupidamisteenuse pakkumise valdkonda reguleerivad alljärgnevad olulisimad õigusaktid: Raamatupidamise seadus, Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standardid või Eesti hea raamatupidamistava, ühtlasi lähtutakse äriseadustikust, majandusregistri seadusest, tarbijakaitse seadusest, töölepingu seadusest. Ettevõte peab end registreerima majandustegevuse registris. Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär (maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates) aastal 2012 on 16 000 EUR. Käibemaksukohuslasena registreerumise vajaduse osas lähtutakse käibe suurusest. 3.2 Makromajanduslikud tendentsid - mõjud antud tegevusalale
a. ja 2017 a. raamatupidamis seadusega, ei olnud veel tehtud. Seaduse muudatusega muutusid mõned terminid ja need oli vaja ka raamatupidamise sise-eeskirjas uuendada. Et sise-eeskirjad oleksid seadusemuudatusega kooskõlas, on vaja läbi viia mõningad uuendused. Raamatupidamise sise-eeskirjade uuendused: - tekstis asendatakse sõnad ,,Eesti hea raamatupidamistava" sõnadega ,,Eesti finantsaruandluse standard" vastavas käändes; - tekstis asendatakse sõna ,,majandustulemus" sõnaga ,,finantstulemus" vastavas käändes; - tekstis asendatakse sõna kohustus sõnaga kohustis; - teksis asendatakse sõna omakapital sõnaga jääkosalus. Raamatupidamise sise-eeskirjade lugemisega ning koostamisega sai arusaadavaks sise-eeskirjade vajalikkus, hea oli võrralda enda poolt
muul põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada sise- eeskirjadele koos aktsiaseltsi juhatuse vastavasisulise otsusega. (2) 2.3. Alused Aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi järgides Eesti head raamatupidamistava. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (IFRS) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamiskohustuslane tagab aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Raamatupidamiskohuslane peab oma raamatupidamise korraldama lähtuvalt Raamatupidamise seadusest ning teistest Eesti Vabariigi normatiivaktidest, raamatupidamistoimkonna juhenditest, heast tavast, ettevõtte põhikirjast ning raamatupidamise sise-eeskirjadest. Ettevõtte raamatupidamise korraldamise eest vastutab ettevõtte juhatus. Raamatupidamiskohuslane on kohustatud: · korraldama raamatupidamist Eesti hea raamatupidamistava või rahvusvahelise finantsaruandluse standardite alusel nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest · dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid 14 · kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites
ulatuses vähemalt järgmisi valdkondi: 1) Arvestus sh. Raamatupidmine ja audiitortegevus 2) Ettevõtte rahandus 3) Õigus 4) Juhtimine 5) Infotehnoloogia 6) Matemaatika ja statistika Nimetatud valdkonnad liigendatakse vähemalt järgmisteks teemadeks hõlmates nii teoreetilise kui praktilisi aspekte: 1) Finantsarvestus 2) Rahvusvahelised aruandluse standardid ja nende tõlgendused 3) Eesti hea raamatupidamistava ja selle põhjendused 4) Kulu juhimis-ja maksuarvestus 5) Vande ja siseaudiitori ning audiitorühingu tegevuse alused 6) Kutsetegevuse standardid ja nende tõlgendused 7) Riski juhtimine, sisekontroll ja siseaudiitori kutsetegevus 8) Ühinguõigus k.a hea ühingu juhimise tava 9) Majandushaldusõigus 10) Kaubandusõigus 11) Võlaõigus 12) Tööõigus 13) Pankrotiõigus 14) Maksuõigus 15) Riigiõigus 16) Haldusmenetlus
3. П. Ревенко, Б. Вльфман, Т.Киселева Финансовая бухгалтерия , Москва, ИНФОСОФТ, 1994. 24 4. Макальская М.Л., Фельдман И.А. Бухгалтерский учет, Москва, ВЫСШЕЕ ОБРАЗОВАНИЕ, 2005. 5. Tiik J. Finantsarvestus, Tallinn, VALGUS, 2003- 2008. 6. Ev raamatupidamise toimkond Hea raamatupidamistava 2007,Tallinn, AGITAATOR OÜ, 2007. 7. Kütt J. Sissejuhatus raamatupidamisse, Tallinn, KÜLIM OÜ, 2009. 8. Kärstna O. Pisiettevõtja käsiraamat, Tallinn, KIRJASTUS ILO, 2009. 9. Lehte A., Alver J. Finantsarvestus, Tallinn, DEEBET, 2009. 10. Бухгалтерский учет: просто о сложном , под ред. Г.Ю.Касьяновой, Москва, АРГУМЕНТ,2007. 25
muudatusi olemasolevates rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites. 5 Suvel 2009 andis Rahvusvaheliste Arvestusstandardite Nõukogu (Toimkond) e IASB välja uue rahvusvahelise finantsaruandluse standardi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (inglise keeles IFRS for Small and Medium-sized Entities ehk lühendatuna IFRS for SMEs). Eesti hea raamatupidamistava Alates 01.01.2013. a Raamatupidamise Toimkonna juhendid lähtuvadki SME IFRSist. Kuigi uued juhendid lähtuvad SME IFRSist, ei ole nad identsed. Mõningates valdkondades lubavad juhendid valikuvõimalust erinevate meetodite vahel. 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest:
alusel. Kausta lisatakse igakuuliselt palgalehed, amortisatsiooniaruanded ja pearaamatu väljavõte. Mapis kõige ees asuvad lepingud . Raamatupidamise korralduslik poolt reguleerib ettevõtte sise-eeskiri: Osaühingu raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivast raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja alusprintsiipidest, järgides Eesti head raamatupidamistava. Samuti lähtutakse raamatupidamis- seaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud.
konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete osas. Varude kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 4 põhimõtteid. Kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada ja kirjeldada varude arvestuse teoreetilised lähtekohad. Teoreetiliste andmete hankimisel tugineb autor enamasti eestikeelsetele kirjandusallikatele. Peamiste allikatena on kasutataud RTJ nr 4, mis sätestab reeglid, mõisted ning alusprinsiibid Eesti Hea Raamatupidamistava kohaselt. Kirjalikest allikatest on enim kasutatud Lehte ja Jaan Alveri teost ,,Finantsarvestust", Juta Tikk ,,Finantsarvestus", Anu Allikvee kirjutatud teost ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine" ning peamiseks internetiallikaks on Raamatupidamise ABC veebileht. Eesmärgi täitmiseks on koostatud uurimisküsimused. Kursusetöö valmib lähtudes järgenvatest küsimustest: · Millised varad on varud? · Millised on varude arvestusmeetodid? · Millised on varude arvestussüsteemid
7 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Baltic Premator OÜ raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, kui ei ole teisiti märgitud.
Reservkapitali suurendamine - - 85 000 -85 000 - Saldo 31.12.2008 3 000 000 2 500 000 300 000 13 213 384 19 013 384 9 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ja -meetodid AS-i Simpel raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (IFRS) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Finantsvarad on kajastatud bilansis õiglases väärtuses, v.a
annaabi.ee 
