50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
136 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maie kiik
Õppematerjali autor
Ettevõtlus, 2 kontrolltöö, 2011 Konkurentsiseaduse otstarve: Konkurentsiseaduse seaduse otstarve on vaba ettevõtluse huvidest lähtuv konkurentsivabaduse kaitsmine loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus majandustegevuses konkurentsivabaduse kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine. Raamatupidamine: on rahaliste ja rahaliselt hinnatud tegevuste (majandustehingud) ülesmärkimine mingil kindlal viisil. Tööleping: on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale
Töölepingu kohustuslikud andmed on sätestatud töölepingu seaduse paragrahvis 5. Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt, kusjuures tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust andmete esitamise kohta. 303. Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus? Töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama oma teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus, teine isik aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu objektiks võib olla asjade valmistamine, ümbertegemine, teenuste osutamine jms. TVL subjektideks on töövõtja ja tellija, kusjuures töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult. 304. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused? Kohustuslikud andmed: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registreerimiskood, elu- või
Tallinna Transpordikool NIMI RÜHM Tööseadusandluse alused Referaat Juhendaja: NIMI 2013 1. SISSEJUHATUS Eestis on käesoleval ajal jõus mitmed seaduseid ja lepinguid. Üheks neist on töölepingu seadus, mis seab tööandjale ja töövõtjale erinevaid kohustusi, mida mõlemad osapooles peavad jälgima. Antud lepinguid ja seaduseid mõjutavad erinevad seaduse paragraafid, mis muutuvad pidevalt vastavalt riigi vajadustele. Üheks tähtsaimaks lepinguks peatakse töölepingut, mis seadistab kogu riigi töötamise põhimõtted, alates tööle minekust, palgast ja tähtaegadest, kuni töölt lahkumiseni või töölepingu tühistamiseni. Sellegipoolest eelmainitud seadus annab samuti ka märku riigi probleemidest ning millised võivad olla selliste probleemide tekitamise tagajärjed. Kuigi Eesti riigis käib suur osa inimestest tööl, ei tea paljud lepingutest ja seadustest, millest
kokkulepete tõendamist (poolte vahel võib tekkida hiljem vaidlus seoses töötasu, 6 tööülesannete jms tingimuste üle). Näiteks olukorras, kus töötaja on asunud täitma tööülesandeid, kuid tööleping on jäänud kirjalikult vormistamata, ei saa tööandja hiljem väita, et lepingut ei ole sõlmitud. Tööleping vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ja teine tööandjale 2.2 Piirangud alaealise töötegemisele Tööandja peab töölepingu sõlmimisel olema kindel, et noor suudab valitud tööd teha ning töö ei ohusta tema tervist. Alaealise töötamisega seotud piirangud on järgnevad: 0–6-aastane töö tegemine on ilma eranditeta keelatud; 7–12-aastane lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal;
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb koostööd teiste töötajatega, teatab tööandjale töötakistusest, hoidub te
kokku lepitud. Erinevalt töötajast ei pea käsundisaaja käsundit täitma isiklikult, ta ei allu käsundiandja töökorraldustele. Käsundiandja on huvitatud vaid käsundi täitmise tulemusest, tegevuse aeg, koht ega viis pole oluline. Töövõtuleping §635: üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on suunatud kindlaksmääratud tulemuse saavutamisele. Töövõtja korraldab oma tegevust ise, mis peab vastama kokkulepitud tingimustele. Maaklerleping §658: üks isik (maakler) kohustub vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja peab maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).
TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tö?
Kodused kaasused. 1. K. sõlmis OÜ-ga “Koostöölepingu”. Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 1000 eur kuus. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord, töö tegemise koht ning tööle asumise aeg. Lepingu järgi pidi IT spetsialist töötama ettevõttes täistööajaga ehk 8 tundi päevas. Tegelikult töötas ta ka teises ettevõttes ning täitis OÜ antud ülesandeid vastavalt vajadusele. OÜ leidis, et tegemist ei ole töölepinguga ning ütles selle põhjusi avaldamata üles. K. pöördus kohtusse ning palus tunnistada „koostööleping” töölepinguks ning tuvastada ülesütlemise tühisus. Kohus tegi kindlaks, et IT spetsialist käis tõepoolest tööl siis, kui mõni IT-alane küsimus vajas lahendamist. Pidevalt ta töö juures ei viibinud ega üldisele tööaja korraldusele ei all
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid