Eesti kirjandus 1. Varaseim kirjalik allikas eesti keelest 13.saj läti Hendriku Liivimaa kroonika, mis kirjutatud ladina keeles. Esimene eesti keelne raamat katekismus ilmus 1525. Esimene säilinud eesti keelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. Piibel ilmus täielikul kujul 1739, selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kirjutatud põhja eesti keeles. Tänu sellele pääses võidule põhja eesti keel. ,,Lühike õpetus" 18. saj väljaanne, kus jagatakse talupoegadele õpetusi talupidamiseks ja haiguste raviks. Luule kirjutati põhiliselt juhuluulet, autoriteks haritud sakslased, vaimulikud. Luuletused kirjutati mingi tähtpäeva puhul, seltskonna lõbustamiseks. 2. Kristjan Jaak Peterson teadaolevalt esimene eesti autor, kes rohkem teoseid lõi. Elu ajal polnud ta kirjanikuna tuntud. Elas põhiliselt Riias, õppis Tartu Ülikoolis-. Pidas luulevi...
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, kirikuteenri poeg, sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta sündis perre kolmanda lapsena. Isa, Kikka Jaak oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga. Riias oli ta eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning peale gümnaasiumit läks edasi õppima Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Ta polnud nagu iga teine lapsepõlves, kes mängis õues, ronis puude otsa ja viskas lutsu, vaid teda huvitasid raamatud ja lugemine. Kirjanik suri 4. augustil 1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Ta oli andekas luuletaja, tugev...
13.saj tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur, kui eestlaste asustatud aladele tulid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad ,,Laula, laula, pappi!'' ladinakeelsesse ajaraamatusse(Hendriku Liivimaa kroonika) preester Hendrik. Valgustaja teadmiste levitaja, silmaringi laiendaja piibel ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu juhuluule mingi sündmuse pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule estofiil eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik kalendrilisa kalendaariumile järgnev osa kalendris 1825 Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Seal olid Saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti-, ning eestikeelsed missatekstid, mis kästi põletada. Need olid arvatavasti esimesed eestikeelsed raamatud. 1535 Trükiti Wanradti ja Kolelli katekismus, mis oli järgmine teadaolev eestikeelt sisaldav raamat. 1637 ilmus esimene eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealk...
Kristjan Jaak Peterson sündis kirikuteenri pojana. Tema eestimeelne isa (Kikka Jaak) oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Isa oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga..Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Tema oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. K.J.P. kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri 4.08.1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis...
Sisukord Jazzmuusika referaat Sissejuhatus Jazzi ajalugu Jazzi (ehk mugavndatult dzässi) kujunemine sai alguse 19. saj. lõpul, kui USA lõunapoolsete osariikide mustanahalise elanikkonna hulgas toimus Aafrika ja Euroopa muusikaliste traditsioonide ristumine. Niinimetatud afro-ameerika muusika pinnal. Peamisteks allikateks olid töölaulud, ballaadid, spirituaalid, bluusid, minstrelite muusika ja ragtime. Dzässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine, ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked (off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms. Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites. Umbes 1917 sai dzässii keskuseks C...
KLASSIDEVAHELINE MÄLUMÄNG NR 1 KLASS....................................... 7-12.KLASS, FILMID JA RAAMATUD 1. Mida kinkis Joosep Toots Raja Teelele? GLOOBUSE 2. Mis rahvusest oli Oskar Wilde? IIRLANE 3. Millise keepi kandva ,,sõdalase" lõid 1939.aastal Bob Kane ja Bill Finger? BATMAN 4. Kes Eesti presidentidest on olnud ka hea kirjanik? LENNART MERI 5. Milline inglise kirjanik saadeti Readingu vanglasse 1895.aastal? OSKAR WILDE 6. Missugune oli Disney esimene täispikk multifilm? LUMIVALGUKE JA SEITSE PÖIALPOISSI 7. Millist vibu ja nooli kasutavat legendaarset tegelast mängisid Errol Flynn ja Kevin Kostner? 8. Milline oli esimene film, mis võitis 1941.aastal kaks Oskarit? BEN HUR 9. Kes mängis filmis ,,Nukitsamees" metsamoori? ITA EVER 10. Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? CALIFORNIA 11. Kes mängis Joosepit filmis ,,Klass"? PÄRT UUSBERG 12. Kes laulab filmist ,,Titanic" ...
F.Tuglas (1886-1971) Tuglas oli : *prosaist *kriitik *tõlkija *kirandusteadlane Tuglas on öelnud : ,,Kirjaniku looming on ju avaram, kui ta biograafia. Kuid päris tõelisel põhjal baseerub see looming ikkagi tolle biograafia ulatuses. Seejuures siiski mitte unustada : ka tähelepanu, uurimuslik süvenemine ja fantaasia kuuluvad samuti biograafiasse. " Elukäik. *Friedebert Mihkelson sündis 2, märtsil Tartumaal Ahja mõisas. *Kanepi kihelkond, Kirepi mõis (teine kodu) *1897- 1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis *1901 asus elama Tartusse *1901-1903 õppis Tartu linnakoolis *1904-1905 õppis H.Treffneri(poistekool) gümnaasiumis *1906-1917 pagulasaastad *1917 asus elama Tartusse *Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) *1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele *Suri 15. aprill 1971 aastal. Looming 1. 1901-1909 2. 1914-1925 3. 1935-1971 Realistlikud teosed: *1901 jutustus,, Siil" *1903 novell ,,Hunt" *1905 novell ,,Hingemaa" ...
14. Allikad, mis sisaldavad vanemaid eesti keelsed üles tähendusi. 15. Eestit käistlevad kroonikad 16. Vanimad eestikeelsed raamatud. Millal? Mis? 17. Piiblist pärist lendsõnad seletus 18. Mis on katekismus 19. Miks oli 17saj ja 18saj parallelselt 2 kirja keelt? Kumb kujunes üle eestiliseks? Miks?Millal?Kuidas? 20. Anna hinnag kirikukirjadnuse osatähtsusele eesti rahva kultuuri arengus 21. Mis on juhuluule? Kes kirjutas? Millal? Miks? Iseloomusta 22. Käsu Hand ja tema tähtsus 23. Mis on õpetlik ditaktiline kirjandus? Nimeta kirjanike. 24. Miks nimetatakse Mannteufeli Hulluks Krafiks? 25. Sentimentaalne kirjandus. 26. Masing. Tähtsus eesti keeles 27. Peterson. Looming. Miks me peame teda nii tähtsaks. Mida kirjutas. 1. Vanimeid eesti keelseid ühes tähendusi võis leida kroonikatest 2. Läti Hendriku kroonika mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistam...
Aja- ja kultuurilooline taust Pärisorjusliku majanduse kriis, talupoegade rahutused 18. sajandi lõpus. 1816. aastal Eestimaal ja 1819. aastal Liivimaal Isiklikult vaba, pärisnimi; puudus liikumisvabadus, maa mõisniku omandis Teoorjad 1841 Pühajärve sõda 1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele ...
-Iseseisvuse mõte- Jaan Tõnisson aug.1917. 15nov 1917 tulid Toompeale kokku maanõukogu saadikud. Otsustati Eesti tulevase riikorra määrab Eesti Asustav Kogu. Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eesti Maanõukogu. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Maanõukogu muutub kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis. Enamlased ajasid uue nõukogu laiali, volitus läks üle vanemate nõukogule. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, et luua sidemed suurriikide diplomaatidega. Sakslased alustasid pealetungi ida rindel. venelased hakkasid taganema. Tekkinud võimuvaakumit kasutasid ära Eesti poliitikud. 19veb moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega päästekomitee: Jüri Vilms, Konstatin Päts ja Konstatin Konik. 21veb kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,manifest kõigile eestimaa rahvastele'') põhiautorid: juhan kukk ja ferdinand peterson. 23veb 1918 luges Hugo Kuusner ette End...
EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL Kirjandus avaramas tähenduses: rahvaluule ja kõik kirjapandu (teaduslik, teatme- ning õppekirjandus) jm., Kitsamas tähenduses ilukirjandus ehk belletristika, s.o. kirjutatud sõnakunsti. Põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis ei välista kontakte teiste rahvuskirjandustega (nt kreeka motiivid rooma kirjanduses) Maailmakirjandus- universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juures teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Eesti kirjandusloo algust hakatakse arvama alates 13.sajandist, oli sel ajal tegemist vaid üksikute eesti isiku- ja kohanimedega. Alles 16.sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eesti keelsed raamatud. 19.sajandi alguses tekkis esimene eestikeelne teadlik kirjandus. Esimeseks rahvuskirjanikuks peetakse Kr. J. ...
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filos...
19.saj 1pool:kaotati pärisorjus, talupojad said perek nimed, kirjaoskuse levik, teoorjus,estofiilide tegevus.Masing: Narva gümn,saksamaa halle ülikool(usuteadus). eesmärk:rahva silmaringi ja mõtlemisvõime avardamine köitva popul. teaduslike lugemismat varal. Tegevus:koostas ning andis välja rahv raamatu"Pühapäeva..." mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn....
Eesti kirjandus enne ärkamist 1. Heinrici Chronicon Livoniae. Ajavahemik 1180-1227, kirjeldatud on eestlaste kombeid, usundit, keelt, rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eest...
Kirjanduse arvestuslik töö Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) · 14.03 emakeele päev, Tema sünnipäev · Esimene Eesti luuletaja · Kirjutas eesti keeles · Õppis Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas · Polügott inimene kes oskab palju keeli · Ood ülistuslaul ,,Kuu", ,,Laulja" · Pastoraal karjaselaul ,,Alo ning Jaak" · Luuletused: ,,Olen jälle õnnis", ,,Ma pean jooma", ,,Naised" · On pidanud päevikut · Kogus Eesti rahvaluulet Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) · Pärit Järvamaalt · Üks esimesi eestlasi, kes lõpetas TÜ arstiteadusosakonna · TÜ-s eesti keele lektor · 1839 rajati Tema algatusel ÕES Õpetatud Eesti Seltsi sinna kuulus Eesti sõbralik seltskond estofiilid · Kogus rahvaluulet · Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist · On kirjutanud 8 saksa müüti: Koit ja Hämarik, loomine, emajõe sünd, keelte keetmine, ...
_ REALICA _ Reaalkooli ajalooallikad Reaalkooli ajalooallikaid on järgnevad: · Kirjalikud ajalooallikad · Mälestused · Esemed · Arhiivid · Filmid · Raamatud · Internet? Reaalkoolis on olemas oma Reaalkooli arhiiv, see asub raamatukogus. ,,Mehed Vabaduse puiesteelt" on välja antud raamat Uppsalas väliseestlaste poolt, kes käisid ja lõpetasid Reaalkooli. See räägib Reaalkoolist. ,,Reaali teine raamat" väliseestlaste poolt ,,Tallinna Reaalkooli vilistlased" Kooliajalugu Eesti ajaloo taustal Eesti ajalugu Kooli ajalugu ..60-1880 Alexander II, pärisorjus kaotatud 1881 Kool asustati hiljuti 1884 valmis Reaalkooli maja 80ndad Alexander III, 80ndate alguses 1881-1891 õppetöö toimus Saksa keeles hakkab rahvusliikumises mõõnaperiood, 1891 algas vene keelne õppetöö algab venest...
Õppeine Margot Kask Kompositsioon I Seminaritekstid 2 ÜKS LUGU MTÜ Ööülikool, Rühm Pluss Null, Eesti Rahvusringhääling Projekt ’’Üks lugu’’ on valminud aastal 2011, mil Tallinn oli Eesti kultuuripealinn. Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu poolt valitud linn üheks kalendriaastaks, mille vältel saab linn näidata oma kultuurielu ja selle arengut.Iga kultuuripealinnaks valitud linn viib läbi kultuuriürituste programmi, mis tõstab esile tema ajaloolist ja kultuurilist pärandit (Wikipedia). Lummavad lood, lihtsad lühikesed jutustused rohkem ja vähemtuntud inimestelt elust ja olust Tallinas läbi isikliku kogemuse. Iga lugu annab taustaks mõne paiga Tallinnast. Lugude jutustamisele paralleeliks on visuaalseks taustaks kasutatud Linnahalli, vanalinna, Uut Maailma, kesklinna, Lasnamäed, erinevaid pühakodasid, koduaedu ja kööke, Koplit, Kalamaja, Pelgulinna, Kristiine Karjamaad, parke jt kohti. Lood on juhuslikus järjekorras, nii nagu...
Esimesed eestlastest haritlased Eesti kirjandust on arendanud mitmed andekad inimesed. Nende eesmärgiks oli eestlaste teadmiste parandamine ning avardada silmaringi välismaailma kohta. Otto Wilhelm Masing on eesti vanima kirjandusloo silmapaistvaim esindaja, kelle mõju on meie rahvuskultuurile ja ärkamisaja vaimsele ettevalmistamisele on olnud suur. Tema kirjanduslik tegevus, mis langeb põhiliselt Äksi perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks ,, Täieline ABD- Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Valgustusaja põhimõtete kandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise. Seda tegi ta köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks koostas ta ja andis välja rahvaliku raamatu ,,Pühhapäeva Wahheluggemised", see tutvustab eesti lugejatele paljude võõr...
Kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat. Põhiline vorm oli rahvuskirjandus(ühe rahva kirjandus). Maailmakirjandus koosneb kõikidest rahvuskirjanduste parimast osast, kuid on ka kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused. Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi za...
REFERAADI VORMISTAMISE NÕUDED: Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest). Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lk on sisulisi peatükke, ülejäänud: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus. Kasutada tuleb vähemalt 10 erinevat allikat ja vähemalt 3 neis peavad olema raamatud. Õpikuid referaadi tegemisel ei kasuta!!! Töö esitatakse valge A4 formaadis paberi ühel poolel · Kiri Times New Roman · Tähemärgi suurus 12 · Reavahe 1,5 · Peatükkide pealkirja on suurtähtedega, alapealkirjad väiketähtedega (va esitäht) · Pealkiri algab joondumisega vasakult ja selle lõppu ei panda punkti Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise ko...
Eesti kirjanduse algusaastad 1. Eesti kirjanduse lätteil Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas eestikeelsed sõnad: ,,Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas). 14 saj levib juhuluule pulmadeks, matusteks, ristimistele jne Trükis ilmus esimene juhuluule 1637 ,,Pulmalaul" R. Brockmann Esimesed eestikeelsed raamatud 16 17 saj. pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine 1525 vaadi raamatutes eestikeelsed missatekstid 1535 Wanradti ja Keolli katekismus (11 lehekülge, selle koostas Tallina Niguliste kiriku õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell) Esimesed eestikeelsed väljaanded olidki vaimulikud kirjutised kirikuõpetajate abistamiseks. Heinrich Stahl ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (s...
1.Eestiaineline kirjandus; 2. Eesti vanad kroonikad - Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, Liivimaa uuem ja vanem riimkroonika, Russowi kroonika. Ilmumisaeg, tähtsus, mida sealt lugeda saab. 3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17. Rahvusroma...
1. Vene keisrid 19. sajandil kuidas mõjutasid Venemaad ja Eestit Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Nikolai II? Aleksander I Jätkas Katariina II poliitikat ja tühistas Paul I reforme. Kõrvaldas raudse eesriide, lubati Venemaale reisida, pehmendati tsensuuri. 1802. aastal taasavati Tartu ülikool. Tema eestvedamisel kaotati pärisorjus Balti provintsides, Eestis 1816. Aleksander II Hakkas Venemaal läbi viima reforme, nt. keelas kehalise karistuse ja edendas ülikooliharidust. 1861. aastal kaotas Venemaal pärisorjuse, teda kutsuti Vabastaja Aleksandriks. Aleksander III Soovis Venemaal võimu koondada keisri kätte, tema valitsusaeg oli venestamise kõrgaeg. Karmikäeline ja jõuline valitseja. Nikolai II Otsustusvõimetu ja selgrootu valitseja, oma populaarsuse tõstmiseks ründas 1904 Jaapanit, aga sai lüüa. Venemaa viimane keiser, Venemaast sai kommunistlik riik. 2. Valgustus ja ideed pärisorjuse kaotamisest Ve...
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
19. sajandi ja 20. sajandi vahetuse kirjanduselu. Paranes haridustase ning koos sellega ka lugemisoskus. Saadi aru vajadusest teada, mis toimub mujal maailmas. See omakorda suurendas ajalehtede arvu (1857 üks ajaleht, 1883 oli 10 ajalehte). Suurenes raamatute ja trükikodade arv. Suur ajakirjanduse kasv pidurdas raamatute levikut, kuna seal oli ilukirjanduslik lisa. Peamiselt levisid madalatasemega tõlkekirjandus, omamaist kirjandust ilmus suhteliselt vähe (rändkaupmehed ei pakkunud väärtkirjandust- röövlijutud, krimiromaanid, armastusjutud). Raamatud olid välisilmelt hallid ja ilmetud. Kirjanikud olid n-ö poolharitlased. Nad olid saanud saksakeelse koolihariduse. Väga paljud kirjanikud olid ajalehtede toimetajad, nende abilised, kirikuõpetajad, kooliõpetajad. Nad ei saanud erilist tasu oma töö eest. Sajandivahetuse proosa. Suur osa ilmus ajalehtedes järjejutuna. See kindlustas lehe edu. Jutulisa suurenes umb...
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad n...
Kirjandus: Rahvalaul: Rahvalaulul on kolm komponenti: meloodia, tekst ja esitus. Jaguneb kaheks: regivärsiline rahavlaul (vanem) ja riimiline rahvalaul (Uuem) Regivärss: Regivärsi tunnused: paralleelism (sarnase mõttega värsiridade kordamine) Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid) Aegunud käändelõpud (nt. Ella) Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud) Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul: 18. sajand. Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuvad...
JAAN RANNAP ``AGU SIHVKA ANNAB ARU.`` ,,Et kõik ausalt ära rääkida,nagu oli pean ma alustama sellest..." Nende sõnadega algavad pea kõik selle raamatu peatükid.Need kujutavad endast kirju kirjasõbrale,koolikirjandeid kuid peaasjalikult siiski seletuskirju nii kooli direktorile,õppealajuhatajale kui ka õpetajatele.Kirjutajaks on VI klassi pioneer Agu Sihvka.Veel on raamatu peategelasteks tema klassi-ja koolikaaslased(Kiilike,Kaur,Topp,Obukakk).Kuna raamatus on palju peatükke,mis igaüks räägib konkreetsest juhtumist on väga raske koostada ühist kokkuvõtet.Seega peatükid: 1.)KOOLI AUTO KÄIVITAMINE:Kiilike ja Sihvka visati tunnist välja.Õues nägid nad seismas kooli vana veoautot ja läksid seda uurima.Istme peal olid võtmed.Alguses tahtsid nad need lihtsalt kooli ära viia,et keegi ei saaks autot ärandada,kuid siis tekkis kiusatus proovida,kas auto üldse käima läheb.Kuna auto käima ei läinud,hakkasid nad kapoti all omast arust remonti teg...
EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad ...
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 18...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eest...
Audru Keskkool Tõravere Observatoorium Uurimistöö Juhendaja: õp. Tiiu Rätsep Klass: 11 Koostaja: Rainis Mets Audru 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. AJALUGU.........................................................................................................................4 1.1. Algusaastad................................................................................................................. 4 1.2. Rajamise eesmärk........................................................................................................9 1.3. Kes rajamisega tegelesid........................................................................................... 11 1.4. Millised teleskoobid oli algul..................
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu k...
Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tr...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka ...
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms...
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13....
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi e...
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõ...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ..................................
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
